Pikkadeks sügisõhtuteks uut lugemisvara.

Eestikirjandus
Tohvri, Erik Mere taga
Kaun, Eeva Minu India: minister Singhi surm ja tuhat
Kaljund, Inge Printsessi mõrv Koluvere lossis: ajaloo
Takis, Agu Sauna
Leis, Janka Lee Hanna ja Aleksi lood: kevad ja suvi
Kass,Kristiina Õpetaja Kusti kummitab ja teisi jutte
Väliskirjandus.
 Stasey, Shannon Ainult sinu I
Olsson,Sören Bert ja Vene invasioon
Rönkä,Mati Hea vend, halb vend: Viktor Kärppä põnevik
McCabe, Amanda Kas hertsog saab tüssata?
Haahtela, Joel Liblikakoguja
Bard, Elizabeth Lõunasöök Pariiisis: hõrgutav  ...
Rock, Joanne Maaisanda mõrsja
Clark, Mary Higgins Sinu naeratuse varjus
Havukainen,Aino Teedu ja Peedu lasteaias
Mankell,Henning Tulemüür
Roberts,Nora Tunnistaja
Teabekirjandus
Moat, David Aspergeri sündroom: sotsiaalse ....
Läänemaa Muuseumi toimetised
Kolakowski,Leszek Mida küsivad meilt suured filosoofid
Koelmeyer,Neil Sinu nime salakeel: nime ja ...
Davies,Clair Päästikpunktiteraapia käsiraamat 

Tulemas ...

Põhjamaade raamatukogunädal  MITMEKESINE PÕHJALA       
    12.-18. novembril 2012
 Põhjamaade raamatukogunädala kodulehekülg: www.bibliotek.org/et

Kaisukaru 110

Kaisukaru Teddy on saanud 110aastaseks. Juba üle saja aasta on lapsed üle maailma mänginud karuga. Tänapäeval on pea igal lapsel kaisukaru. Mõistagi on igal karul ka isiklik nimi, nagu Pätsu, Mõmmi või Puhh. Ühtlasi on neil karudel ka ühine nimi – teddy-karu. Umbes samamoodi, nagu iga Barbie-nukk on barbi, eks?
Miks just Teddy? Sest sellist nime kandis USA president, kes oli ametis siis, kui kaisukarude võidukäik maailmas algas. Presidendi tegelik nimi oli muidugi pikem: Theodor Roosevelt. Teddy ongi lühend Theodorist.
 
Trull,I.
Lusikata jänes jälle ei saa aru,
miks on nõnda rammus karu.
See on sellepärast, et
ta käib jala ja joob vett ja sööb lusikata mett.

Populaarsemad ...

 ...  laenutatud koju: ajalehed ja ajakirjad
Maaleht; Postimees; Raplamaa sõnumid;  Maakodu; Tiiu; Naistehe Nipiraamat; Imeline Ajalugu; Imeline Teadus.

TOP 10 raamatud

Jrk		Autor	Pealkiri		Kirjastus
1		Kersna, Vahur	7x7		V. Kersna
2		Kordemets, Gerda	Sulev Nõmmik: "Kui näeme, siis teretame!"		Tänapäev
3		Kull, Avo	Haigla		Tänapäev
4		Takis, Agu	Härrana sündinud		Randvelt Kirjastus
5		Kull, Avo	Kaubamaja		Tänapäev
6		Petrone, Epp	Minu Ameerika. 3. osa, Kriis		Petrone Print
7		Tohvri, Erik	E-armastus		Varrak
8		Valk, Heinz	Lugu poisist, keda kallistas ilus pastoriproua		Menu Kirjastus
9		Läckberg, Camilla	Jääprintsess : [rahvusvaheline krimimenuk Rootsist]		Fookus Meedia
10		Segal, Erich	Arstid		Varrak

Kohtumine hobikirjanikuga

Tulekul raamatukogupäevad. 20.okt.-30.okt.

Armsad lugejad! Kutsun Teid kaasa arutelule, mida keegi neist aegade jooksul pidanud oma lemmikraamatuks. ( erinevad põlvkonnad) Reedel 26.okt. kell 16.00 raamatukogus. Osavõtust andke teada Marele.
Raamatute väljapanek Karl Ristikivi 100

Sisukas loeng!

Täiskasvanud Õppija Nädalat alustasime reedel 12.10.Vana-Vigala Rahvamajas.
 Raamatukogus oli koosviibimine 16.10 Külaliseks oli  Tõnu Ots."Väärikas vananemine" Kogenud vestlejana tõi huvitavaid näiteid meie igapäevaelust.Paar tundi möödus kiiresti, küsimusi esitati väga mitmest valdkonnast ja kohalviibijad jäid väga rahule.

Piltide tellimine Vana-Vigala Algkooli kokkutulek

Pildid! 21.juuli kokkutulek ja tellimine. www.raefoto.ee/pildid/vigala-peru/  Piltide hinnad: formaadis10x15 cm -1.30euri, 15x23 cm - 2.30, postikulu 1.30 euri.
Paberliku pildi saamiseks saatke tellimus väljavalitud piltide numbritega meilile labor@raefoto.ee
, lisage pildi formaat, mitu tükki ja oma kodune postiaadress. Infi leiate veel meie kodulehelt www.raefoto.ee
Vadim Vlassov
5086854

Rahvuspäev Kullamaal 13.10

Alexander Uexkülli 1820 valminud akvarellide seeriast "Pilte Läänemaa elus"

Värvikas lugemine.

„Õpetaja Kusti kummitab“ on raamat, mis pikad porised sügisõhtud värvikaks ja lõbusaks muudab.
Peamiselt kohtume neis juttudes erinevate fantaasiategelastega, nagu hambahaldjad, päkapikud ja kummitused. Vahel aga on peategelasteks päris tavalised inimesed, kellega hakkavad kummalised asjad juhtuma. Nii näiteks muutuvad ühes peres ema riided lapsele parajaks ja lapse riided emale sobivaks.
Toredad on ka loomalood erilistest lemmikutest. Kass Nospel näiteks veedab magamise asemel aega hoopis legomajade ehitamise ja raamatute lugemisega. Loomulikult oskab nii andekas kass ise konservikarpi avada.

Nobeli kirjanduspreemia 2012

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/nobeli-kirjanduspreemia-palvis-hiinlane-mo-yan.d?id=65096282

Õpime teiste vigadest!

Nimelt pakuti Apollos raamatuid soo ja vanuse kaupa, eraldi olid lauad isale-pojale, emale-tütrele, vanaisale-vanaemale mõeldud raamatutega.
Kaebaja leidis, et raamatupood ei tohiks süvendada eelarvamusi ja mõjutada lugejate eelistusi soo ja vanuse järgi.
Voilinik Sepper uuris asja ja tõdes, et Apollo letid on tõesti vastuolus “riikliku soolise võrdõiguslikkuse poliitikaga”, mille üks eesmärkidest on sooliste stereotüüpide negatiivse mõju vähendamine. Soolistele stereotüüpidele tuginev raamatute väljapanek (näiteks eakatele naistele soovitatakse kokaraamatuid vms) kinnistavat eelarvamusi mehe-naise, tüdruku-poisi rollidest ning neile sobivatest tegevustest ja huvidest.

"Kool kui digikodanikuks kasvamise koht"

 
Täiskasvanud Õppija Nädala (12. - 19. oktoober) raames  toimub e-õppe nädal (15. – 18. oktoober) teemal „Kool kui digikodanikuks kasvamise koht“.  E-õppe nädala eesmärgiks on selgitada kooli rolli vastutustundliku digikodaniku kujunemisel.
Nädal jaguneb päevade kaupa alateemadeks, mis ärgitavad õpilasi diskuteerima. Neljal päeval igal hommikul kell 8.00 on e-õppe nädala kodulehel (http://www.e-ope.ee/e-oppest/e-oppe_paev/e-oppe_paev_2012) üleval uued õppevideod vastava päeva teemaga. Videoid täiendavad erinevad ülesanded, mida  õpilased saavad õpetaja juhendamisel individuaalselt või meeskonnas lahendada. Manuses on juhendmaterjal õpetajale, mis aitab teil õppevideoid koolitunnis rakendada. Päeva teemasid saab kommenteerida e-Õppe Arenduskeskuse Facebook`i lehel (http://www.facebook.com/#!/digiope).
  E-õppe nädala alateemad:
15. oktoober: Digitaalne kirjaoskus
16. oktoober: E-riik
17. oktoober: Sotsiaalvõrgustik ja digijälg
18. oktoober: Ristmeedia

Vaata e-õppe nädala „Kool kui digikodanikuks kasvamise koht“ sissejuhatavat videot (http://www.e-ope.ee/e-oppest/e-oppe_paev/e-oppe_paev_2012),  kus  Eesti Infotehnoloogia Kolledz`i õppejõud Linna Viik arutleb teemal „Digitaalne tulevik – kuhu me liigume?“

Loeme ja arutame 23, oktoobril kell16.30 raamatukogus

„Klabautermanni mure“ räägib vahvatest fantaasiaolenditest, kes meie, inimeste kõrval rahulikult elavad.

Vanal purjelaeval, mis on sadamas seistes juured alla ajanud, elavad topselid: Pamps, Mamps, nende poeg Timps ning vanaisa kotermann. Ühel päeval kohtab vanaisa endist töökaaslast Klabautermanni, keda vaevavad tema laeval toimuvad tumedad teod. Topselid otsustavad Klabautermannile appi minna ja päästa, mis päästa annab.
„Klabautermanni mure“ on mõtlemapanev põnevusjutt, millessse lisaks laevahaldjatele, topselitele ja hiina keelt oskavatele lindudele, on segatud ka salakaubavedajad ja politseinikud, suursaadik ja ajakirjanikud.
Ühele toredale lasteraamatule omaselt saavad pahad lõpuks karistada, headel aga on võimalus oma unistused ellu viia, olgu nendeks siis rahulik vanaduspõlv perekonna rüpes või tormine meri uute välajkutsetega.

20.okt.- 30.oktoobrini raamatukogupäevad

Vana-Vigala Lasteaias loetakse ette Aino Perviku "Jüri soolaleivapidu"
Raamatukogus tutvustatakse ilmunud uut eesti kirjandust.
Vana-Vigala ANK arutelu - mida lugesin, mida soovitan lugeda ...







Raamatunäitus " Eesti uudiskirjandusest" 

Lõbusat lugemist.

Lasse ja Maia on kümneaastased koolilapsed, kes paistavad silma oma nutikuse ja tähelepanelikkuse poolest. Kuna Valleby linna politsei ei suuda seal toimuvad kriminaalseid juhtumeid lahendada, otsustavad lapsed asutada LasseMaia detektiivibüroo.

Oma esimest juhtumit lahendades tõttavad nad appi juveelikaupluse juhatajale Muhammed Karaadile, kellepoest kaovad salapäraselt hinnalised teemandid. Sarja teises osas tuleb noortel detektiividel üles leida väikelinna hotellis kaduma läinud Hiina õuniktaks.
Martin Widmarki tekst on lihtne ja selge, tegevustik kulgeb kiiresti, nii et peagi on kurjategijad tabatud ja ajalehes ilmub taas LasseMaia detektiivibürood kiitev artikkel.

Õhtujuttu ...

Teedu ja Peedu lasteaias.

Kummaverest pärit Teedu ja Peedu on vahvad vennad, kes teevad kõiki asju pisut omamoodi. Nende jaoks on iga paik ja nähtus meie maailmas imeline ja avastamist väärt. Olgu selleks kasvõi selline tavaline koht nagu lasteaed. Teedu ja Peedu on võitnud loteriiga piletid Vesinupu spaasse, kuid satuvad kogemata Mesinupu lasteaeda. Käitudes lasteaias nagu spaas muudavad nad päeva unustamatuks nii enda kui ka kaaslaste jaoks.
Teedu ja Peedu raamat ei jää peale lugemist riiulile seima, sest tekstis on toredaid ütlemisi, mis pakuvad avastamisrõõmu ka mitmendal lugemiskorral. Samuti on raamatus detailirikkad pildid, mida ikka ja jällle uurida tasub.

Neile,kellele meeldib käeline tegevus.

Saame kokku reedel,12.okt. kella 15.00st raamatukogus.Peame nõu, millega hakkame tegelema, räägime kirjandusest.

Mis juhtub? Kuidas edasi?

Kirjastused ootavad hinge kinni pidades sõnumeid kultuuriministeeriumist, kus lähiajal seisab ees minister Rein Langi, asekantsler Ragnar Siili ja kirjandusnõunik Asta Trummeli nõupidamine. See kolmik kaalub, mis juhtuks, kui tõsta raamatute käibemaks praeguselt 9 protsendilt samale tasemele teiste kaupadega ehk 20 protsendini.


Maksutõusu taga peitub idee, et kõik maksud peaksid olema kõigile ühesugused.
„Mingit plaani seda erisust (raamatutele kehtivat madalamat käibemaksu – toim) kaotada pole olemas. Täna saab riigi toetusmehhanismist ehk alandatud käibemaksumäärast tuge kogu raamatupoes müügil olev trükitoode, sealhulgas ka alaealistele mittelubatud trükised. Selliste toodete osakaal müügist (riiklikult toetatust) on kaugelt üle poole käibest,” selgitas Lang eile Eesti Päevalehele. „Kui üldse rääkida erisuse kaotamisest, peaks olema garantii, et see täiendav eelarvesse laekuv raha läheks sõnakunsti toetusskeemidesse, paraneks väärtraamatute kättesaadavus ja eesti kirjanduse loometingimused tänasega võrreldes paraneks kordades.”
Kuigi ministri selgituse järgi ei ohusta maksutõus kõiki trükiseid, paistab Langi kabinetis hõljuv teema arendus raamatukirjastustele justkui purustav komeet. „Turg kukuks hoobilt veerandi võrra ja kirjastused peavad vallandama samas proportsioonis oma töötajaid,” ütles kirjastuse Varrak juht Priit Maide. „Tekib majanduskriisi tipp­ajaga sarnane olukord. Praegu oleme suutnud kolm aastat püsida kriisi ajal tekkinud tasemel, kuid paranemist pole ka näha.”
Läti hoiatav näide
Varraku kirjastuse 50 töötajast leiaks käibemaksu tõusu järel koha tänaval ligi tosin toimetajat. Kirjastajad võrdlevad tekkida võivat olukorda Lätiga, kus 2009. aastal tõsteti raamatute käibemaks 5 protsendilt esmalt 21-le, seejärel aga vähendati 9-le.
Raamatute müük kukkus meie lõunanaabrite juures esmalt ligi poole võrra, seejärel aga stabiliseerus varasemaga võrreldes veerandi jagu madalamal tasemel.
Valusa löögi saavad raamatukogud, kes peavad loobuma uute raamatute ostmisest. „Tegemist on väga halva uudisega, millest kaotavad kõige rohkem kohalike omavalitsuste rahast elavad raamatukogud, sest riik ei kompenseeri käibemaksu tõusu,” ütles maksu­tõusu plaani kohta Tallinna keskraamatukogu direktor Kaie Holm. „Meie vähendame eksemplaride arvu, mis omakorda suurendab oote­aega lugejatele. Väiksemad külaraamatukogud aga ei saa paljusid uusi raamatuid enam üldse osta.”

Kas raamatud on liiga odavad?

Kultuuriminister Lang mängib mõttega tõsta raamatute käibemaksu 11 protsendil võrra, mis tähendaks lugeja jaoks raamatute hinna tõusmist.

Kuigi Lang ütles täna ilmunud artiklis, et mingit plaani seda raamatutele kehtivat madalamat käibemaksu kaotada pole olemas ning meenutas, et täna saab riigi toetusmehhanismist ehk alandatud käibemaksumäärast tuge kogu raamatupoes müügil olev trükitoode, sealhulgas ka alaealistele mittelubatud trükised.

Isegi kui maksutõus ei ohusta kõiki trükiseid, siis pole põhjust arvata, et kirjastused pääseksid ilma kahjudeta. Raamatute kirjastamine Eestis toimub suuresti entusiasmist ja rikkaks pole selle äriga praktiliselt mitte keegi saanud.
Rein Lang on tuntud kui cartlandistliku kirjanduse tuline vastane ja seetõttu võib oodata näiteks mitte kuhugi välja viivat debatti selle üle, mis on kvaliteet kirjandus ja mis mitte ehk millisele raamatule jätta kehtima 9 protsendiline maksumäär ja millisele trükise puhul tõsta see 20 protsendini.
Maksutõusud on ebameeldiv teema ja poliitikult nõuab julgust sellise ideega mängimine. Samas on Lang antud juhul valinud kerge vastase – käputäis intelligente ja raamatusõpru ei ole kuigi oluline seltskond, kellele ebameeldivuste tekitamine päädiks millegi tõsisemaga. Vaevalt, et mõni vallavolikogu tasemest kõrgemale küündiv poliitik julgeks mängida avalikult mõttega kehtestada konkreetne automaks. Pealegi pole raamatute käibemaksu tõstmine mingi üliradikaalne samm nagu näiteks seda võiks olla Barbara Cartlandi teoste müügi keelamine Eesti vabariigis.
Raamatute käibemaksu tõstmise mõttega mängimise tuhinas on sobilik meenutada üht aastatetagust tsitaati Langi parteikaaslase ja toonase kultuuriministri Urmas Paeti poolt.
„Kultuuri ei saa käsitleda tavapärase majandusharuna. Paljudes Euroopa riikides on kultuurivaldkondades maksuerisused - need on väiksema käibemaksuga kui tavaline kaup. Kultuuri ja kultuuritooteid ei saa käsitleda päris samasuguse toodanguna nagu saapad või leib.”
Hea lugeja! Mis muutuks sinu jaoks, kui raamatute käibemaks peaks tõusma? Kas raamatud on praegu rahvale piisavalt kättesaadavad? Kas ostaksid rohkem raamatuid, kui nad oleksid odavamad?
Kõik teemakohased mõtted on oodatud aadressile online@epl.ee ja selle loo kommentaariumisse!

Märjamaale kinno!

Eesti film "Eestlanna Pariisis"  17.okt ja 18.okt kell 19.00
Soome film "Puhastus" 9.okt. ja 10 okt kell19.00
 Pole transporti, võta Marega ühendust raamatukogus.

Vestlusringis Tõnu Ots