Teile Talupidajad ja väiketootjad! Tere maaeluvõrgustiku koostöökoja liige, Kui mai alguses otsisime Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK)projektinäiteid videolugude jaoks, siis käesolevaga kirjaga kutsun Teid üles esitama häid MAK projektinäiteid konkursile "Märka uuenduslikku põllumajandust!" ning võimalusel levitama seda infot oma võrgustikes. Konkursi eesmärk on tutvustada ja tunnustada Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007–2013 raames toetust saanud parimaid põllumajandusprojekte ning nende elluviijaid (vt ka 29. mai maaeluvõrgustiku Võrgukirja fookuslugu - http://www.maainfo.ee/index.php?id=689&page=3284&). Konkurss on jätk eelmisel aastal läbi viidud konkursile "Märka Leaderit!", kuid sel aastal on põhirõhk MAK 1. teljel ja põllumajandusprojektidel. Konkursil osalevad projektid kolmes kategoorias: - parim põllumajanduse ühistegevuse projekt, - parim uuenduslik põllumajandusprojekt - parim põllumajanduslik teadmussiirde projekt. Üks projekt võib kandideerida ka mitmes kategoorias. Projekte saab konkursile esitada kuni 11. juunini 2012 e-posti aadressil konkurss@maainfo.ee. Vormid ja lisainformatsioon on saadaval veebilehel www.maainfo.ee/vorgustik/konkurss2012 Konkursile saavad projekte esitada kõik soovijad, sh ka projekti teostajad, konsulendid, erialaliidud, teadusasutused jne. Lugupidamisega, Reve Lambur Maamajanduse Infokeskus Maaeluvõrgustiku büroo 529 8009 reve@maainfo.ee www.maainfo.ee/vorgustik

Head raamatusõbrad! Ootame teid 1. ja 2. juunil Tallinna Lastekirjanduse Keskusesse kirjandusüritustest osa saama. REEDEL, 1. juunil, kell 12 on meil külas luuletaja ja illustraator Ilmar Trull. I. Trull on kirjutanud hulgaliselt luuleraamatuid lastele, nt „Väike viisakas kärbes“, „Järvevaht ja joogivesi“, „Hiire pidu“ jpt. Äsja ilmus ka uus raamat „Tuvi jalutab“. Tema loomet iseloomustavad teravmeelsed riimid, vaimukad mõttekäigud ja lustakad pildid, mis alati muige näole toovad. Kohtumist juhib lastekirjanik Jaanus Vaiksoo. Samal ajal, kell 12-15 läheb keskuse hoovis lahti raamatuvahetuse laat „Sulle-mulle“. Laadale võib tuua lasteraamatuid, mida soovitakse ära anda. Nendega saab rõõmustada teisi raamatusõpru ja samas on võimalik leida endale meelepärast lastekirjandust. Katkised ja määrdunud raamatud võiks koju jätta! Kell 15 algab pööningusaalis Tallinna Tantsuteatri etendus „Raamat tantsib“. Tantsukeeles avaldub Ilmar Trulli looming. Koos tekstide ja liikumistega viiakse vaatajad maailma, kus nad saavad olla muretud lapsed. Poole tunni jooksul saab nii näha ja kuulda, kui ka ise luua. Lõpuks ei jää keegi nurka istuma, vaid läbi liikumise ja tantsu sünnib midagi väga oma. LAUPÄEVAL, 2. juunil kell 12, ootavad oma lugejaid lastekirjanikud Piret Raud ja Kristiina Kass. Juttu nende lugude ja piltide sünnist ja tegelastest veab Ilona Martson. Kristiina Kassi lugu „Nõianeiu Nöbinina“ on paljudele lastele tuttav nii raamatuna kui ka teleseriaalina. Selle aasta Nukitsa konkursil hääletasid lapsed ta oma lemmik kirjanikuks. Veel on ta kirjutanud näiteks raamatud „Samueli võlupadi“ ning „Peeter ja mina“. Piret Raua kõige uuem raamat on „Natuke napakad lood“, kõige tuntumad aga „Tobias ja teine B“ ning „Printsess Luluu ja härra Kere“. Piretit ja Kristiinat ühendab peale lasteraamatute kirjutamise seegi, et nad mõlemad teevad illustratsioone. Kohapeal on võimalik osta nende raamatuid, kuhu autogrammi sisse küsida. Müük sularahas. Kell 13 saame tuttavaks soome kirjaniku Siri Koluga. Ajakirjade Kirjastuselt ilmus äsja tema lasteraamat „Meie, Rööbelid“. Maanteeröövlid varastavad kümneaastase Vilja ja sellest saab alguse maailma kõige parem suvi. Röövlihommikueined, ujumispeatused ja kioskirööv, maanteedel kihutamine ja maanteeröövlite suvepäevad – mis saaks olla veel toredam! Vilja naudib röövlielu vabadust ja temast saab Rööbelite pere täieõiguslik liige. Ja see on alles algus. Siriga vestleb raamatu tõlkija Kätlin Kaldmaa. Raamatut saab kohapeal osta ja kirjanikult autogrammi küsida. Müük sularahas. Tulge meie olemistest ja lugudest osa saama! Lisainfo: Triin Soone, tel 617 7230, triin@elk.ee

Vana-Vigala ANK Kinobussitöötuba. 21.05.2012

Vana-Vigala ANK Kinobussitöötuba. 21.05.2012.

Raamatukogus on vaatamiseks pildialbumid Vigala Algkoolist ajavahemikus  1944- 1976. Albumid jäävad vaatamiseks  kokkutuleku päevani 21. juulini. Ootame külastajaid!

Tallinna Kirjandusfestival HEADREAD 30.mai - 3.juuni http://headread.ee/

. . .   meie kolleegide tegemistest Sindis. 

http://blog.maaleht.ee/parnumaa/?p=42156

Autor tõdeb, et me oleme saanud küll teadlikumaks värvilistes pakendites sisalduvate lisaainete osas, küll aga on meie igapäevased toitumisharjumused endiselt kaubanduse poolt liialt mõjutatavad. Mürkide ja jääkainete kogunemine kehas tekitab viletsa enesetunde ja väsimuse. Paljudel on probleeme seedimisega, oleme allergilised ja immuunsüsteem ei suuda meid kaitsta ei lihtsamate ega tõsisemate tervisehäirete eest.
Selle raamatu retseptides on lähtutud tasakaalustatud toitumise põhimõtetest, tervendavaid toiduaineid on siin kombineeritud värsketes ja nauditavates kombinatsioonides. Ja need sobivad igas eas inimestele, ka lastele.
                                                                              Valu või haigus on signaaliks ebakõladele hinge tasandil. Kui teadvustada, millised on takistused ja piirangud, võib alustada nendest vabanemisega. Autor vaatleb ligi 300 haiguse põhjuseid ja jagab praktilisi nõuandeid, mis on andnud paljudele jõudu enesetervendamiseks.
See raamat annab sulle võimaluse keha saadetud sõnumeid mõista ja pakub hulga praktilisi harjutusi, mis aitavad tuua ellu suuremat kergust, vabadust ja rõõmu.
On tähtis tunnistada, et keha ei ole meie vaenlane, vaid sõnumitooja, mis võib aidata ennast paremini tunda.     ... raamatukogus on näitus " Aita ennast ja teisi!"

Poisid rikuvad reegleid ja harjumuspäraseid kombeid ning esitavad ümbritsevale sageli suuri väljakutseid. Meheks sirgumine kätkeb endas mitmeid nõudmisi: on vaja teadmisi, oskusi, julgust, jõudu pettumusi taluda, edu ja riskivalmidust. Müüt „tõelisest mehest“ võib paljudes noortes meestes tekitada suurt alaväärsustunnet. Nad loovad pidevalt ettekujutust iseendast, mehelikkusest ja maailmast. Eelkõige vajab aga poiss enda kõrvale kedagi, kes õpetaks nii enesekindlust kui enesekontrolli. See raamat peaks olema  kohustuslik lugemismaterjal kõigile lastevanematele ja õpetajatele, et me õpiksime poisse mõistma ja nende elu toetama.

On ju laevasõit ja elu merel, millest Uustulndi raamatus juttu tuleb, üks ütlemata põnev asi – vanusest ja soost küsimata.
Raamat on pooldokumentaalne – jutustus sellest, kuidas Uustulndi tütrepojad Mats ja Tõnn vanaisaga reisi Rootsi kaasa tegid, mida nad laevas nägid ja millistest sündmustest osa said. Kõige selle käigus saame tuttavaks reisilaevaga, ametimeeste ja nende töödega, käime külas Rootsi kuningal ning imetleme muuseumis svensonite kuulsat sõjalaeva „Vasa“. Matsil ja Tõnnil on ka igapäevases elus annet sattuda põnevatesse seiklustesse ning selles suhtes pole teistsugune ka nende laevareis.
Paeluvalt ja hea huumoriga kirjutatud raamat aitab lastele selgitada meresõidu võlu, näitab laevaelu oma kõigis kirevates värvides ning avardab pisutki meie teadmisi sellest valdkonnast.

See on põnev ja kaasakiskuv raamat, mille sündmused toimuvad Rootsi väikelinnas. (Ma ei tea kas see just mõttetu linn on, aga selline tüüpiline väikelinn, meenutame kasvõi ansambli HU! ühte kuulsat laulu.) Just siit saavad alguse sündmused, mis võivad hävitada terve maailma.

Viis noort neidu on (esialgu iseendalegi teadmata) hoopis nõiad, kes peavad võitlema kurjuse vastu, kusjuures kurjus tegutseb just nende endi koolis. Tänu kurjusele ja deemonitele saavad surma üks noormees ja neiu (jäetakse mulje, et tegemist on enesetappudega). Kes kahe noore surma eest vastutab, sellele püüabki romaanitriloogia esimene osa vastust leida. Kahtlusaluseid on mitmeid ja kõik polegi nii nagu esialgu tundub. Lõpplahendus on üsnagi ootamatu, sest süüdlane on see, kelle peale lugeja ei oska kindlasti tulla… no vähemalt mina mitte.

Romaani jooksul arenevad tüdrukute võimed, kuid nad peavad õppima oma võimeid ka valitsema ja selles on neile abiks (üllatus-üllatus!) koolidirektor. Temagi pole üldse see, kes esialgu tundub olevat. Direktorist saab tüdrukute jaoks üsna oluline tegelaskuju, sest ta aitab neidudel mõista, kes nad tegelikult on ja mida neilt oodatakse.

Viis peategelast, teismelised neiud, esindavad erinevaid tüüpe – nohik, tibi, söömishäirete all kannatav neiu jne. Seetõttu pole nende omavahelised suhted just eriti lihtsad, kuid nad peavad harjuma mõttega, et ainult ühiselt suudavad nad kurjusele vastu astuda ja selle seljatada.

Lisaks lahatakse romaanis inimsuhteid – tüdrukute suhted oma vanemate ja vanavanemate, kaasõpilaste, poiste ja endast vanemate meestega.

Noortele on ”Ring” kindlasti üks väga põnev lugemine (pere pisematele seda muidugi ei soovita)

Viimases "Sirbis" on Toomas Schvaki arvustus "Kunst lugeda, kunst loetut mõista" Piler Lotmani koostatud kogumikule "Lugemise kunst".
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=14854:kunst-lugeda-kunst-loetut-moista&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3393

... Kogumikus „Lugemise kunst” püütakse eesti kirjakultuuri kujunemise võtmeajastu kontekstis analüüsida lugemise eri vorme ja tähendusi, vaadata, mida ja kuidas loeti ning mismoodi lugemisoskus omandati.

Vereteemandid 

Jo Nesbø

Oma kodust leitakse surnuna noor naine, otsmikul kuulihaav. Naise silmalau all on väike punane viisnurkne teemant. Juhtumit asub lahendama Harry Hole, kes töötab politseis viimast kuud. Kuriteopaigal seisab Harry silmitsi oma kolleegi ja vihavaenlase Tom Waaleriga, keda ta on kahtlustanud relvaäris ja organiseeritud tapmises, paraku tõendeid leidmata. Nüüd paistab, et Harry on saanud viimase võimaluse…
Norra tuntumat krimikirjanikku Jo Nesbøt ja tema Holet on võrreldud rootsi kuulsate krimikirjanike Henning Mankelli ja tema Wallanderi ning Stieg Larssoni ja tema Salanderiga.
Soovitan lugeda neil, kellele meeldivad kriminaalromaanid.

85.   HEINO KIIK

Sündis 14. mail 1927.a. Tartumaal Avinurme vallas Änniksaare külas Jaaguväljal Lepiku talupidaja Jaan ja Ella Kiige perekonnas teise pojana. Heino Kiige isa vangistati 1948 ja saadeti Siberisse, ema küüditati 1949 koos noorema poja Kalju ja vanaemaga samuti Siberisse. Tagasi tulid vaid ema ja Kalju…

Tema abikaasa on endine balletitäht Helmi Puur.

• Tondiöömaja : [romaan] (1970) - 1967. aasta romaanivõistlusel sai see esimese auhinna, kirjastamise käigus aga leidis tsensuur, et autor on kirjutanud riigivastase, kolhoosikorda inetult välja naerva teose, mida eesti rahval lugeda pole vaja. Avaldamine venis 1970. aastani, ja teos ilmus ikkagi kärbetega; ometi rahvas luges ning lõbustas end, kohati naeris täiel häälel. Vene keelde tõlgitud (1989)

• Mind armastab jaapanlanna : [romaan] (1987) - I osa, äramärgitud 1979.a romaanivõistlusel

• Maria Siberimaal : [romaan] (1987. aastal ajakirjas Looming ja eraldi raamatuna 1988) - ilmus topelttiraažis, 125 000, soome keeles " Maria Siperianmaassa : romaani " (1990), leedu keeles " Marija Sibire : romanas" (1991), prantsuse keeles "Marie en Sibérie : roman" (1992)

• Maailma viljad : [botaanika ja aiandusalane populaarteaduslik raamat] (1989) - I–V osa

• Elame üle. Eneseteostus : [romaan] (1989) - Arve Jommi II ja VI romaan

• Aasta 1988 : [ülevaade kirjastuskooperatiiv "Kupar" tegevusest] (1990)

• Mind armastab jaapanlanna. 2. raamat : romaan (1990)

• Kuidas end tunned, kuuekümnene? : [artiklid, intervjuud, näidend ja stsenaarium] (1990)

• Kirjanike elamu : (aasta 1977) (1993)

• Maria Siberimaal ; Elupadrik : [romaanid] (2007) - 2. Trükk

   Kõndes 1936-1942 (2003)

...       head lugemist!

9. mai – Euroopa Liidu sünnipäev ehk Euroopa päev
9. mail 1950. aastal esitas Robert Schuman Euroopa ühendamise idee, mis oli hädavajalik rahumeelsete suhete säilitamiseks.

Schumani deklaratsioonina tuntud ettepanekut peetakse praeguse Euroopa Liidu alguseks.

Nüüdseks on 9. maist saanud Euroopa sümbol (Euroopa päev), mis koos lipu, hümni, moto ning ühisrahaga (euro) iseloomustab Euroopa Liidu poliitilist olemust. Euroopa päev on võimalus korraldada üritusi ja pidustusi, mis toovad Euroopa lähemale tema kodanikele ja lähendavad ühenduse rahvaid.

Loe lähemalt Schumani deklaratsiooni kohta.

valitsus.ee/.../riigivapp

Siit leiab ametliku teabe meie vapiloomade kohta.

Lisaks veel...
Punkti pani leopardide kasutamisele 1925. aastal vastu võetud riigivapiseadus. Eesti riigivapi taastamise ajal leidsid aga heraldika „asjatundjad”, et see blasoneering ei ole õige, kuna vapilõvid ei vasta bioloogilistele leopardidele ja surusid kehtivasse riigivapiseadusesse „sammuvad ja otsavaatavad lõvid”.

Eesti vapp (tegelikkusele vastav lühikirjeldus)
Eesti riigivapiks on kuldsel kilbil kolm sinist leopardi. Suurel riigivapil ümbritseb kilpi kuldsetest tammeokstest pärg, väikesel riigivapil pärg puudub. Eesti riigivapi motiiv pärineb Taani kuningavapilt. XIII-XIV sajandil kasutas seda oma pitsatil Tallinna raad, et meenutada Taani kuningalt saadud Lübecki linnaõigust. 1584. aastast esitati kolme leopardse lõviga vappi Eestimaa hertsogkonna sümbolina. Samal ajal kujunes sellesarnase motiiviga vapipilt Tallinna suureks vapiks. XVII sajandist oli see veel kubermangu vapp, mis ametlikult kinnitati siiski hiljem, 1856. aastal. Eesti Vabariigi II Riigikogu kinnitas kolm leopardi riigivapiks 19. juunil 1925. aastal 1940. aastal vapi kasutamine keelustati. Kolme leopardiga vapp võeti uuesti kasutusele 7. augustil 1990. aastal. Kehtiv riigivapiseadus, kus heraldilisi leoparde kirjeldatakse sammuvate ja otsavaatavate lõvidena, kuulutati välja 6. aprillil 1993. aastal.