Marjapuna- ehk
paastumaarjapäev tähistab rahvakalendris kevade algust. Siitpeale ei
tohi ilma linnupetet võtmata enam hommikul õue minna.
Kevade märke on igal pool. Päev on juba pikem kui öö. Päevasoe äratab
ussid ja mutukad, paiksed linnud ehitavad pesi ja hakkavad munele, iga
päev saabub üha uusi rändlinde, havid pöörduvad järvedest jõgedesse
kudema jne. Looduse elujõud ärkab, elu valmistub end jätkama ja
taaslooma. Marjapunapäeval tuleb tõusta varakult enne päevatõusu ja pesta nägu, võtta linnupetet ja tuua väljast laaste või puuhalge. Hommikune kehakinnitus, olgu selleks või pool suutäit leiba, hoiab tervist.
Samuti kui teised pühad, teeb paastumaarjapäevgi kõik elava pühaks ja puutumatuks. Täna ei tohiks metsast puid raiuda ega puult oksa murda.
Mandri-Eestis on marjapunapäev eeskätt naiste püha. Naised ei tee tööd vaid käivad üksteisel külas ja lähevad hulgakesi kõrtsigi.
Juuakse marjapuna - punast viina, veini, õlut, toorest muna või süüakse jõhvikaid ja pohli. Eks punane mahlgi ole punaks hea. Marjapuna joomine annab suveks tervist, jõudu ja hea jume. Siis "päike ei põleta mustaks" ja sääsed ei söö. Puna joonud tüdrukud saavad kergemini mehele ja poisid meeldivad tüdrukutele. Marjapuna joovad mehedki. Puna joomine kosutab elujõudu.
Marjapunapäeval tehakse suuri ülepannikooke või laiu karaskeid. Ida-Eestis süüakse kuivatatud kala. Otepääl on keedetud tanguputru. Kes tahab aga midagi õige erilist, võiks Tarvastu vana kombe kohaselt küpsetada havimarjakooki.
Allikas: Maavalla Koda
