Rahvusvaheline kohvipäev.

29. septembril tähistatakse rahvusvahelist kohvipäeva. Esimest korda tähistati seda 1983. a Jaapanis sealse kohviassotsiatsiooni algatusel. Päeva keskmes on kohv, mida juuakse meeletutes kogustes ning millele lauldakse ülistuslaule ja peetakse kiidukõnesid. Teisalt propageeritakse sel päeval õiglase kaubanduse kohvi ning juhitakse üldsuse tähelepanu kohviistanduste töötajate töötingimustele ja palganumbritele. (Maailma tähtpäevad, 2014).

Lugejadki võivad seda päeva tähistada tassi kohviga raamatu lugemise kõrvale smile-emotikon

Head mihklipäeva! Kasupäev.

Teisipäeval, 29.09. on kasupäev, mis on tähtsamaid pyhi maarahva aastaringis. Karjalaskepäeva (23.04.) paarilisena on ta yheks vahepäevaks, mil lõpeb suvine ja algab talvine majandusaasta pool. Kasupäev, laiemalt tuntud laenunimega mihklipäev, on sisult sygisene pööripyha. Nagu pööriajal ikka, ennustatakse talveilmasid ja inimsaatust. Sellest, kuidas kasupäeva peetakse, sõltub, kuidas inimese käsi talvel käib.
 Pysiv ajamärk loonas ja elmas
Suvetööd on põhiliselt läbi ja ees ootavad talvised toimetused. Vanasõnagi ytleb, et karjalaskepäeval algab suvi ja kasupäeval tali. Kasupäeva on nimetatud isegi esimeseks jõulupyhaks.

Õhtud jõuavad varakult kätte ja paljastavad kirka tähetolmuga kaetud taevalaotuse. Öösel langenud kaste näeb sageli veel järgmist õhtut. Iga päevaga karvavõrra värvilisemaks muutuv mets ning maa seavad end puhkama.

Kasupäeva tuul, päike, sadu, puud, kylm, linnud ja kuuseis ennustavad eeloleva sygise, talve ja isegi kevade ilmasid ja saaki. Näiteks ennustab soe ja kuiv ilm sooja ja kuiva sygist. Kasupäevane vanakuu lubab lyhikest ja noorkuu pikka talve. Kui kasupäev on täiskuu ajal nagu täna, jätkub talvel loomadele kylallt syya, on öeldud Vastseliinas.

Kasupäevane päikesepaiste tõotab, et tuleb pikk sygis ja kylm talv, talvel ei tule aga loomatoidust puudus ning järgmisel aastal kasvavad selged rukkid. Ilmateade lubab kasupäevaks nii päikesepaistet kui sadu. Näis, milline siis tali tuleb.

Tartu kihelkonnas on kõneldud:
Jyripäev esimene suvepäevakene, mihklipäev esimene talvepäevakene. Sellepärast pannakse mihklipäeva laubast tuult tähele - kust ta siis on, säält saab ta enamiste kõik talv olema.

Suur pyha

Elad sa kylas või linnas, su toidu annab maa ja vesi. Kui pisut pyyda, on võimalik aduda koos vanarahvaga, et toit tähendab elu. Toit aga kasvab põllul, heina- ja karjamaal, metsas ja veekogudes. Sõnaga, elusas ja hingestatud loonas, mis on täidetud erinevate vägede, hingede, haldjate ja jumalatega.

Kasupäevaks on kogutud toit järgmiseks seitsmeks kuuks ning seeme järgmiseks kylviks. Seega on aeg tänada maaema, taevasia, veeema, põldu, nurme, metsa, tuult, vihma, päikest ning kasvujõudu andvat Pekot.

Kasupäev on suur pyha, on maarahvas mitut puhku rõhutanud. See on pere- ja kylapidude päev, mille juurde varem kuulusid andide viimised ja palved. Nagu teistelgi pyhadel on aeg nyyd maha võetud. Eluruumid on hoolega koristatud. Kasupäeva laupäeval on saunas haritud nii hinge kui keha. Nyyd võib pyha tulla inimese ja ta koja peale.

Ettevalmistused kasupäevaks algavad tegelikult juba kevadel, kui valitakse välja must oinastall ja tõotatakse sygisel anniks tuua. Kui sellist võtta pole, kõlbab mõni teinegi loom. Näiteks lammas, põrsas või kana. Kasulaupäeval või kasupäeva hommikul saab see tapetud, keedetud või kypsetatud.

Värskest lihast tehakse sylti, suppi ja verikäkke. Kaetakse rikkalik toidulaud, kus on road kõikidest sygisandidest. Ning kasupäeva õhtuks peab kõik see söödud olema. Et eeloleval ajal oleks õnnistust, viiakse kasupäevaks tehtud roogadest ja õllest esimene osa talu pyhapaika või kyla hiide.

Taiad

Kes tahab, et talvel maja ymber lumehangi poleks ja soed (hundid) eemale hoiaksid, käib kasupäeva öösel kolm korda päripäeva ymber maja ning veab enese järel ahjuroopi (Haljala). Kui aga kasupäeva hommikul kolm korda ymber maja joosta, seisab see talvel hästi soe (Pärnu). Kasupäeva õhtul vaatasid tydrukud, kas saavad järgmisel aastal mehele. Sokipaar või king visati ukse poole. Jäi tald ukse poole, sai mehele, oli säär ukse poole, siis pidi veel ootama (Võnnu). Kes aga tahab unes oma tulevast näha, peab voodisse kaeru puistama ja neile alasti magama heitma. Siis tuleb unes tulevane ja paneb su riidesse (Kanepi).

Udus liiguvad hinged

Sygiskuu alguses alanud hingedeaeg kestab jõuludeni. Kasupäevast alates peetakse hingedepäevi. Ilmad ongi juba vaiksed ja yle metsade ja väljade laotunud udus liiguvad meie lahkunud omaksed. Hinged ilmuvad yha sagedamini ka meie mõtetesse ja unedesse.

Kasupäev on mitmetähenduslik ja tähtis pyha, mille pidamine sõlmib sidemeid sinu, esivanemate ja loona vahel. Ära kasupäeva maha maga.

Kasupäeva pärimust

Kuva: Pyhajärv, Arne Ader

Rahulikku sügist!

Küll see sügise värviline õhetus on ilus
ja tühi. Mered ja rannad on juba kaugel.
Siin on tuulel teine hääl, aga tähistaevas on nagu suurem,
nagu öö oleks sisemaa kohal mere eest.
Sai veel päikese käes istuda ja raamatut lugeda.
Aga ükskõik. Niikuinii ei jõua enam midagi.
Ei elult varastada ega varem varastatut tagasi tuua.
Ja kust seda võttagi? Taskud on tühjad, sügis,
ainult ilusad lehed murul. Muud midagi.
 (T. Õnnepalu "Kevad ja suvi ja", 2009)

Suvelugemine 2015

Iga kord õpitakse midagi, kui avatakse mõni raamat (V.Hugo)
Meie parimad lapsed lugejad
Andre Kuusk;
Andero-Darren Bergstein;
Karola Vitsberg;
Sirle Külaots;
Mari Saffre.

Palju õnne!

  1. Aarne Üksküla
  2. Aarne-Mati Üksküla on eesti näitleja ja teatripedagoog. Ta on lavastanud teatritükke ja mänginud telelavastustes, telesarjades, filmides ja kuuldemängudes. Wikipedia
  3. Sündis21. september 1937 (vanus 78)

  4. Aarne Üksküla 


    (järgnev biograafia pärineb teosest Eesti teatri biograafiline leksikon, lk. 822-823 art. "Üksküla, Aarne")
    Näitleja ja teatripedagoog. Sündinud Tallinnas, isa vedurijuhi abi, ema tööline. ETLi liige (1963). Lõpetas 1956 Tallinna 7. keskkooli, õppis 1956-57 Tallinna Pedagoogilises Instituudis, lõpetas 1961 lavakunstikateedri. Töötanud 1961-68 Rakvere Teatris, 1968-78 Endlas 1985-88 ja a-st 1993 Draamateatris, 1988-93 Vanalinnastuudios, olnud a-st 1978 (vaheaegadega) ühtlasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli õppejõud (1978-82 kateedri juhataja, a-st 1998 professor) ning a-st 1997 Eesti Humanitaarinstituudi teatrialaõppejõud (mänginud ka stuudioteatris „Theatrum“). Teinud lavastusi. Mänginud kuuldemängudes („Mozart ja Salieri“, 1994, „Leino läheb Eestisse“, 1997, „Naksitrallid“ I-III, 1998), telelvastustes („Härra Barnett“, 1981, „Truu naine“, 1982, „Wikmani poisid“, 1995, „Mäng“, 1996, „Ma armastasin sakslast“, 1998, seriaalid V.E.R.I“, 1995-97 ja „M Klubi“, 1996-98) ning filmis („Ühe suve akvarellid“, 1966, „Pisuhänd“, 1982, mõl. Eesti Telefilm; „Naine kütab sauna“, 1977, Tallinnfilm; „Peata ratsanik“, 1972, Lenfilm). ENSV teeneline kunstnik (1974), ENSV rahvakunstnik (1986). T. Altermanni preemia 1985,parim meesnäitleja 1987, parima kõrvalosatäitja preemia 1996, Eesti Raadio kuuldemängupreemia 1998. Kultuurkapitali preemia 1998. – Olnud abielus Siina Ükskülaga, a-st 1980 elukaaslane Maria Klenskaja.
  5. Tiia-Ingrid Kriisa  (74) Näitleja ja kirjanik 
  6. Ilmunud raamatud "Tüdruk"  "Naine" "Võõras"
Täna on sünniaastapäev Bernard Kangrol.
Kangro nimele võib kirjutada eesti luuletaja värsside rekordi: ta on kirjutanud umbes kaks ja pool tuhat luuletust.

Nõid
... Vaata veel

80. sünniaastapäev eesti kirjanikul Vello Lattikul (15.09.1935 – 30.08.2007).

Kirjanike Vello Lattiku Ja Mihkel Muti vestlust saad kuulata siit: https://arhiiv.err.ee/…/meeste-jutud-vello-lattik-mihkel-mu…

Lastevanematele!

Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktori Triin Soone sõnul saab lapse lugemisharjumus alguse kodust ning määrab suuresti, kas lugemisest saab lapse jaoks pelgalt kooli kohustuslik osa või arendav ajaviide.
«Kõik saab alguse ikka kodust ja sellest, kas kodus on raamatuid, kas kodus loetakse ja kas laps kasvab üles koos raamatutega,» märkis Triin Soone. Ta täheldas, et hilisem lugema meelitamine näiteks õpetajate poolt on juba keerulisem, sest lapsel puudub harjumus lugeda.
Lapse esimene raamat
Lastekirjanduse Keskuse direktor ütles, et raamatuid peab lastele tutvustama juba varases eas. «Esmane samm on raamatud lapse ellu tuua ja ta nendega kokku viia, et laps saaks ise talle huvipakkuvaid raamatuid valida ja lehitseda, pilte vaadata ning jupiti lugeda,» rääkis ta.
«Kindlasti ei tasu lapsele anda ainult vanu raamatuid, mis on kodus emade-isade või vanavanemate ajast, vaid ikka uusi, tänasele lapsele mõeldud raamatuid. Igal põlvkonnal on oma lood, milles lugeja ennast ära tunneb ja mille tegelastega samastub,» rõhutas Soone.
Triin Soone sõnul pole olemas väikelast, keda raamatud ei huvitaks, seega peavad esmaste mänguasjade hulka kuuluma titeraamatud. «Samuti on väga oluline ettelugemine – esmane kokkupuude pikemate lugudega tulebki läbi ettelugemise,» märkis ta.
Lastekirjandust ilmub nimetuste poolest endiselt rohkelt ja raamatute valik on nii sisult kui ka vormilt kirju, seepärast soovitab Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor lähtuda eelkõige lapse huvidest.
Raamatud kättesaadavaks
Laste lugemisharjumuste üle on palju arutletud. Triin Soone sõnul on kindel see, et kui lugemine muutub igapäevaseks harjumuseks, siis laieneb ka kirjanduse valik. «Lugeja areneb lugedes – huvid ja vajadused muutuvad, tekstid lähevad keerukamaks, raamatu pikkus ja paksus pole enam olulised,» ütles Soone. Nii ei muutu tõenäoliselt lapsele vastuoluliseks ka kooli soovituslik kirjandus.
Kui kodus raamatuid ei ole, soovitab Soone koos lastega külastada raamatupoodi või raamatukogu, kus kogu uuem kirjandus on kättesaadav. «Huvi äratamiseks ja harjumuse tekitamiseks on oluline lapsele tutvustada kirjanikke ja illustraatoreid ja nende töid, rääkida rohkem raamatutest ja lugemiselamustest, lugeda ise ja teha seda lapse nähes,» soovitas ta, lisades: «lugemismotivatsiooni tõstab kindlasti ilusa ja rikkaliku valikuga raamatukaupluse külastamine, sest sealsed väljapanekud on lastele huvitavad ja hästi kättesaadavad ning suurendavad huvi raamatute vastu.»
Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugemissoovitused eri vanusegruppides lastele:
0-7-aastastele lugejatele: L. Tungal «Jänesepoeg otsib sõpra», F. Kotta «Tublid loomad», K. Gordon «Väikese Bosse lood», T. Parvela «Ella Lapimaal», H. Mänd «Pidu vihma ajal».
8-12-aastastele lugejatele: L. Carroll «Alice», E. Normann ja H. Tampere «Marjakobar ja teisi setu muinasjutte», J. M. Barrie «Peeter Paan», A. Holmström Degerman «Nohik Niilusel», N. Nossov «Totu ja ta sõprade seiklused».
Alates 13. eluaastast: U. K. Le Guin «Meremaa 1», S. M. Fitzgerald «Lootuse õunakook», S. Olsson «Bert ja rambipalavik», J. Green «Paberlinnad», L. Oliver «Deliirium».
(14.09.2015 Postimehest)

Loetavaim krimikirjanik, kellel on sünniaastapäev

"Millised hetked sinu elust kõige tähtsamad olid, saad teada siis, kui on juba hilja."
(“Kümme väikest neegrit”, 1939)

Fotol Agatha Christie ~1949. aastal.

Ulatuslik ülevaade aabitsatest

Head kooliteed !

TERE, KOOL!
TERE, KENA KOOLIMAJA!
TERE, MINU ÕPETAJA!
TERE, TAHVEL,
TERE, KRIIT!
ENNE KEVADET MA SIIT
ÄRA KINDLASTI EI LÄHE,
SEST ON VAJA SAADA PÄHE
TUHAT TEHET, SADA SALMI,
TEHA ÜLESANDED VALMIS,
SAADA LAITA, SAADA KIITA,
VAHETUNNIS AEGA VIITA,
SÕPRUST SÕLMIDA JA VEEL
NALJA TEHA KOOLITEEL!
TEGEVUST ON KEVADENI,
NII ET JÄÄN NÜÜD SIIA SENI.
EKS JU, SULGI, KOOLIMAJA,
SELLIST LAST ON SIIA VAJA?
(Aidi Vallik)


Juss sõi pirni pähe rõika,
mütsiks pani pähe soki.
Milles asi? Pea ei lõika.
Miks siis nõnda? Nupp ei noki.

Õnneks on meil käes september.
Koolikella kära tämber
juba lapsi kooli hõikab.

Küllap varsti nupp ka nokib.
Küllap peagi peagi lõikab.

Juhan teab, mis Juss ei tea,
nokib nupp ja lõikab pea.
(Ilmar Trull)