Külas
rahval, kel on palju sisemist elujõudu elu arendamiseks ja säilitamiseks maal
Tahame
oma lastele pärandada maa, kus on ilus elada
(Tõnu
Post 2013 Aasta Põllumees)
Raplamaalt paljud käsitööhuvilised, kunstiinimesed,
raamatukogudetöötajad, külade sädeinimesed kogunesid ühtseks õpirühmaks Saare
maakonda õppesõiduks. Korraldajaks Ivi
Sark, kui tuntud eestvedaja, liider täiskasvanute koolitamisel ja spetsialist
käsitööalal. Seekord ootas Virtsus rahulik, sillerdav meri, eelmise õhtu
lainetustest polnud jälgegi. Muhumaale sõidul jäid meid saatma rahulikult,
vaikselt pöörlevad tuulikud avatud rannikul. Ees ootas Muhu, kes oma saart
tutvustab järgmise tunnuslause abil „Saar, kus aeg puhkab“. Töökat, iseseisvat
muhulast läksime kõigepealt vaatama,
kuidas ta elab, millega tegeleb. Tunnuslause on eelkõige nende jaoks, kes
peavad lugu eraldatusest, saare ilust ja vaatamisväärsustest. Muhus elab 1881
inimest 52 külas 206 ruutkilomeetril. Valla värvitud triibuline uks tervitab
külastajaid mitmel pool ning oli eelmisel aastal 7 uue vallakodaniku
tervitajaks.
Vastuvõtjaks
Reet Viira oma 2 sisuka päevade kavaga „Kodukant“ esindusest.
Mööda keerulist, käänulist kruusateed jõudsime Lõetsa
külla Jüri-Jaani talustuudiosse, mis
pidi asuma tuulteväljal. Vastuvõtnud kunstniku Marget Tafel´it tundis rühmast
esimesena Merike Hallik Kohila
Koolituskeskusest, sest neid seob ühine
huviala – keraamika. Teadustati, 1986 aastal muretseti elamuks 1936 aastal
ehitatud maja, mis müümise ajaks võssa kasvanud, polnud elektrit ega vett.
Lisaks igapäevastele toimetustele loodi pr. Tafeli poolt loodi Kuressaare
ametikoolis keraamika eriala. Keraamikute liidus ainuke, kes elab maal. Leader
ja Nordplussi programmist oma ettevõtte rajamiseks raha saanud. Sidemetest
koolidega kiidab Olustveret ja Räpinat, kui ettevõtlikke koole. Praegune kodu
on Eesti Kodu 2011 aasta laureaat. Talustuudios on Sulev Vahtra loodud taluõu
„7 tuule aed“, kus aia kujunduses on arvestatud erinevate tuulte suundadega.
Keraamika on kokku sobitatud puit- ja rohttaimedega. Selleks on kasutatud
kohapealseid võimalusi. Sobiv õpikeskkond ning aastal 2011 valmis talus „Loovuspesa“ koolitusteks, kursusteks.
Esimene järeldus Muhumaalt: korrastatud ümbrus aitab igati kaasa eelkõige kodu
kui ka piirkonna arengule, olles suurepäraseks näiteks aastatepikkusest tööst,
sest midagi ei sünni üle öö. Kokkuvõttena saab lisada: keraamika tagab hea
võimaluse käeliseks tegevuseks. Kunst ja inimese areng kooskõlas; hea näide
elamise võimalusest maal. Millest küll palju räägitakse?
Jõudsime Liivale, kus asub käsitööselts Oad ja Eed.
Liikmeid 26 ja MTÜ asutatud 1996 aastal. Seltsi eesmärgiks kohaliku rahvusliku
käsitöö õppimine ja õpetamine, tutvustamine ja populariseerimine. Ruumide
sisustamine käis läbi KOP-i. Tegevusest rääkis nende raudvara Asta Sepp ja
andmeid lisas Ivi Moon. Kursused mitmest
vallast, nahkehistöö, muhu tikand, roosimine, tanud, rahvariided, meened,
kingitused hooldekodu elanikele. Olid õnnelikud, et aastal 2013 said oma ruumid
liival ühisturunduse majas, sisenedes meidki võttis seal vastu värske leiva- ja
saialõhn. Ei lahkunud ilma ostuta. Naised ootavad seltsiga liituma ka mehi,
nagu seda on seltsi nimes. Hetkel ei. Muhus koolis tegutseb hoogsalt
tikkimisring. Teevad koostööd puidu töökojaga. Jüripäevast Mihklipäevani pood
lahti, 3 tasuta müügipäeva teeb iga seltsiliige. Kes on siis parimad meenete
ostjad: esikohal Lõuna-Eesti rahvas, seejärel vene ja saksa keelt kõnelevad
inimesed.
Enne Muhumaalt lahkumist jõudsime eesti vanimaisse
jaanalinnufarmi, külastushooaeg polnud veel alanud, kuid perefirma perenaine
Helena Erik oli valmis oma hoolealuseid tutvustama. Kui Austraalia ja Aafrika
jääb kaugeks, siis tasub külastada Nautse Küla Laasu talu. Võtavad vastu
lennuvõimetud linnud – jaanalinnud, kelledel puuduvad lennuks vajalikud
rinnalihased. Teisalt saime teada, et linnu silm on raskem kui aju. Oli palju
vastastikust imetlust, nagu seda oli alpakade aia ääres, kus vaatlesime
sõbralikke, uudishimulikke tiheda peenvillaga ja lambast vähemnõudlikumaid
loomi. Kui lindude aia juures mõtlesime, kas enne oli muna, või siis lind; aga
sebrade aia juures jätkasime, kas valged triibud mustal taustal, või hoopis
vastupidi. Kängurude kukrud olid täidetud järeltulijatega, keda ühte neist
perenaine tutvustas lähemalt. Harivat ja teadmisväärt jätkub järgmisteks
kordadeks, nagu saime teada jaanalinnurasv on kreemide põletikuvastase toime
koostisosa.
Muhulased ütlevad: valla säilitamisele aitab kaasa
ajalooline taust; identiteet ning Muhus on ajalooliselt olnud „oma valitsus“
Muhu sai ka esimesena tagasi omavalitsuse staatuse ning praegust vallavanemat
Raido Liitmäed kiidetakse maakonna kui ka muhu elanikke poolt just kuulamis- ja koostööoskuse poolest valla elanikega, osavõtlikkuse ja pühendumise
eest piirkonna arengusse. Hea uudis Raplamaale,
tema isa Arved on pärit Vigalast Kojastu külast.
Saaremaalt tuleku päeval jõudsid Brüsselist tagasi Heiki Hanso Euroopa aasta puu tiitliga
kaasas käiva rändkarikaga. Karikas paigaldati käsitöökeskusesse staadioni
kõrval, mida tuntakse Pritsukas nime all. Orissaares kui Ida-Saaremaa
käsitöökeskuses Pritsukas toimuvad juba maakonna käsitööpäevade üritused.
Öeldakse käsitöö liidab inimesi ning sel eesmärgil inimesed tegutsevad
pühendunult. Varem olime sealt kaasaostnud tammeteemalisi meeneid. Tuntud
arboristina suutis Hanso poolehoidu saada Orissaare tammele, ligikaudu 60000
häält Raplamaalt toetati aastapuud päris agaralt. Selline loodusesse suhtumine
ja piirkonna reklaam väärib täit tunnustust. Külastust jääb meenutama ühispilt
tamme taustal. Tundsime ka end asjaosalistena. Orissaarest staadioni vastas renoveeriti koolimaja. Milline rõõm
näha seost ettevõtlikkusest: aastapuu, kordatehtud pritsukas ja renoveeritav
koolimaja.
Oli võimalus külastada Kuressaare linnapiiril asuvat
Kudjape kalmistut, mis rajatud 1780.a. Teises maailmasõjas langenutena
lebavad tammepuude all sakslaste,
venelaste ja eestlaste luud. Kalmistul on mitmeid kabeleid, ehitatud
klassitsistlikus stiilis. Peaväravas asuvad 1848 a. kreeka templid
nn.Buxhoevdeni kabelid, millede vahelt algas lühike ringkäik surnuaial.
Kalmistul torkab silma raskete kiviplaatidega kaetud krüpthaudu. Märkasin hauda
kirjanik Endla Tegovale. Peatusin parvlaev Estonia huku mälestusmärgi juures.
Pühapaigad on osa meie rahvuskultuurist, kutsuvad meid mälestuste radadele.
Oli tahtmine näha ja kuulda: milline on erialade hulk Kuressaare
Ametikoolis. Oma õppehoonet nimetavad nad majakaks. Kunagisse sepipatta on
rajatud uus õppebaas ja multimeedia õppeklass erinevate kujundusprogrammidega.
Samas töötab fotostuudio, hoonet nimetakse disainimajaks. Külastasime
keraamikatundi ja vestlesime õpilastega. Kes ka mis kaalutlustel omandab uut
eriala. Kooli tutvustas Maila Juns-Veldre. Toimub mitmesuguseid kursusi küll
koolitakse autotehnikuid, väikelaevnikke, spaateenindajaid,
kokki.....disainereid. Kursuseid on tasuta ja tasulisi; päevasid ja tsüklitena.
Õppevahenditeks saadakse raha mitmetest projektidest. Sel päeval
rekreatsioonikorralduse eriala korraldas 16 korda Kuressaare veeralli.
Nõndaviisi sattusime Lossiümbruse vallikraavi tiigile, kus lossinurgast
kahuripauk kuulutas võistluse avatuks. Sellega avati turismihooaeg motoga „Elu
on maskeraad“. Ilusal õhtul oli tore veerallit jälgida erinevates kostüümides
noorte vahel. Köitev kaasakiskuv üritus.
Astusime sisse Riine Sooääre kunstituppa ja küsida
kuidas läheb. Vastati, hästi läheb.
Olles kaotanud töö, teisisõnu töötuks jäämine viis teda eluunistuse
täitumiseni, on ta öelnud. Kunst on talle koguaeg hingelähedane olnud ning
enesetäiendamine keraamikavallas viis uue erialani. Leiab ennast tihti
mõtlemast, mida annab sellest savitükist voolida. Kui olemas põletusahi, siis
oledki oma keraamikaäri uksel uusi tooteid pakkumas.
Kuressaare kesklinnas jalutades leidsime ökopoe Kohtu
tänavalt, kus müüakse Saaremaa meistrite tehtud töid. Sortimendis mahetoitu, ökoloogilisi pesu- ja
puhastusvahendeid , kodukosmeetikat, tervisetooteid, kirjandust, küünlaid.
Riiulitelt head ja paremat kraami: hoidised, mahlad, siirupid, moosid, sinepid.
Laialdase kaubandusvalikuga pood kannab nime Saarte sahver, mille külastamine
toetab saare rahva tegemisi ning võib-olla ei pea niitihti apteeki sisse
astuma.
Päeva viimane kohtumine leidis aset Kõljala külakeskuses, mis oli taastatud
endisest lasteaiamajast. Kohtumisele oli tulnud ka külarahvast, et arutada
silmast-silma maaelu probleeme. Ilus tänuväärt üritus kohvilaauas. Aitäh mere
taha. Vastuvõtjaid esindas üks tunnustatumaid talukonsulente Veeve Kaasik, kes
oli Eesti 2013 parim talukonsulent, nagu sealt piirkonnast pärit 2013 aasta
Põllumees Tõnu Post, kohaliku osaühingu juhataja. Kultuuriseltsi Kevade
aastatepikkune töö oli kandnud vilja. Maja avamisel pr. Kaasik oli öelnud
hispaania vanasõna: „Kui pole puudu tahtest, siis ei ole puudu võimalustest“
(Meie Maa ). Anti uhkusega kaasa
avamissündmust kajastanud Meie Maa eksemplar möödunud aasta lõpust. Kohalikku 33-liikmelist külaseltsi juhib Silje
Vaik. Minnakse edasi abiruumide ehitamisega. Praegused vahendid on tulnud KOP-i
ja Leaderi vahenditest. Vallas külaseltse 6. Muidugi kohapeal on nad õnnelikud,
sest Kaali koolist on pärit keemia
akadeemik M. Lopp. Kes avamisüritusel
tundis rõõmu selle üle, kuni suudetakse
elu maal hoida, siis elu kestab ja siia tulevad uued inimesed. (Meie Maa).
Kaudselt olime kaali rahvaga ühenduses tule tegemisega Suure Lennu kaare all.
Teadmisega -
kuni elab sinu küla, elad sina ka -
saabusime Suure Tõllu külalismajja. Olime õnnelikud saarte rahva
tegemiste üle, kui ka päeva sisuka programmi kuhjaga täitumisest Ühe päevast jäi väheseks Saare maakonna
inimeste tegevuse märkamiseks, ees ootas teinegi. Lehelugijaile lühiülevaade
õpetliku iva leidmiseks
Vigala.
Vängla Külavanem, volikogu liige Jaan
Viska