Suvelugemist õpilastele!

Lastekaitse Liidu eestvedamisel valisid lastekirjanduse asjatundjad 2014. a ilmunud uudiskirjanduse hulgast juba kuuendat aastat välja häid lasteraamatuid.

Hindajatena tegutsesid Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Eesti Lugemisühingu, Tallinna Ülikooli ja Eesti keskraamatukogude lasteosakondade töötajad.

Sel aastal said märgi „Hea lasteraamat” 12 lasteraamatut:

Aino Pervik „Sinivant läheb lasteaeda”
Katri Kirkkopelto „Molli”
Kätlin Vainola „Kus on armastus?”
Marina Moskvina „Mis juhtus krokodilliga?”
Markus Saksatamm „Postiljon ja kanad”
Ulf Nilsson „Maailma parim esineja”
Ulf Stark „Vilista mulle, Johanna”
Deborah Heiligman „Poiss, kes armastas matemaatikat : Paul Erdösi uskumatu elu”
Rose Lagercrantz „Minu õnnelik elu”
Kairi Look „Lennujaama lutikad ei anna alla”
Liz Pichon „Tom Gatesi äge maailm”
R. J. Palacio „Ime”

Lisainfo Lastekaitse Liidu kodulehelt




 

Mängime lauamänge!

.... kui Teil on kodus lauamänge, mis ei leia kasutust - pakkuge raamatukogusse.

Sünnipäev 21.mai 1926 Ira Lember

ÖöviiulidKatariina portreeSügiscapriccioE-raamat: Villa järve ääresKevadromanss
Kirjandusse tuli Ira Lember 1962. aastal noortelehes Säde avaldatud luuletustega. Oma esimesed teosed avaldas Lember veidi vanemana kui 30-aastasena. Viimased paar aastakümmet on Lember kirjutanud peamiselt täiskasvanutele, vähemalt üks romaan aastas.
 Soovitan artiklit ajakirjast Kultuur ja Elu http://kultuur.elu.ee/ke505_lember.htm

Laste lemmik

Täna saab 70-aastaseks Pipilota Viktuaalia Rullkardiina Piparmünta Eefraimitütar Pikksukk. Palju õnne, lõunamere kuninga tütar!

Mida lugesin...

Maailm on lõputa.. eile jõudsin jälle ühe raamatuga lõpule. Järjekordselt oli tegemist reisiraamatuga - Inga Kuusiku "Maailm on lõputa. 244 päevaga ümber maailma." Juba pealkirjas on öeldud, millega on tegu. Autor, ületanud 50. eluaasta künnise, võtab ette 8 kuud kestva reisi ümber maailma ja seda üksinda. Ta jõuab väga paljudesse riikidesse Põhja- ja Lõuna- Ameerikas, väike põige ka peaaegu Antarktikasse , Austraalia + Uus-Meremaa, Aasia, Aafrika ja nii minnes kui tulles Euroopa. Kuna läbitud sai nii palju riike, siis on ülevaade neist kõigist lühike. Samas saab seljakotireisija väga häid näpunäiteid. (iga piirkonna pt lõpus on top 10) Autori armastus õlle vastu annab ka õllesõpradele häid juhiseid. Imestan autori julguse üle niisugune teekond ette võtta. Kellele meeldivad raamatud Minu sarjast tasub lugeda.

Teadmisi kogumas!



Külas rahval, kel on palju sisemist elujõudu elu arendamiseks ja  säilitamiseks maal
Tahame oma lastele pärandada maa, kus on ilus elada
(Tõnu Post  2013 Aasta Põllumees)
Raplamaalt paljud käsitööhuvilised, kunstiinimesed, raamatukogudetöötajad, külade sädeinimesed kogunesid ühtseks õpirühmaks Saare maakonda  õppesõiduks. Korraldajaks Ivi Sark, kui tuntud eestvedaja, liider täiskasvanute koolitamisel ja spetsialist käsitööalal. Seekord ootas Virtsus rahulik, sillerdav meri, eelmise õhtu lainetustest polnud jälgegi. Muhumaale sõidul jäid meid saatma rahulikult, vaikselt pöörlevad tuulikud avatud rannikul. Ees ootas Muhu, kes oma saart tutvustab järgmise tunnuslause abil „Saar, kus aeg puhkab“. Töökat, iseseisvat muhulast läksime kõigepealt  vaatama, kuidas ta elab, millega tegeleb. Tunnuslause on eelkõige nende jaoks, kes peavad lugu eraldatusest, saare ilust ja vaatamisväärsustest. Muhus elab 1881 inimest 52 külas 206 ruutkilomeetril. Valla värvitud triibuline uks tervitab külastajaid mitmel pool ning oli eelmisel aastal 7 uue vallakodaniku tervitajaks.
Vastuvõtjaks Reet Viira oma 2 sisuka päevade kavaga „Kodukant“ esindusest.
Mööda keerulist, käänulist kruusateed jõudsime Lõetsa külla  Jüri-Jaani talustuudiosse, mis pidi asuma tuulteväljal. Vastuvõtnud kunstniku Marget Tafel´it tundis rühmast esimesena Merike Hallik  Kohila Koolituskeskusest, sest neid  seob ühine huviala – keraamika. Teadustati, 1986 aastal muretseti elamuks 1936 aastal ehitatud maja, mis müümise ajaks võssa kasvanud, polnud elektrit ega vett. Lisaks igapäevastele toimetustele loodi pr. Tafeli poolt loodi Kuressaare ametikoolis keraamika eriala. Keraamikute liidus ainuke, kes elab maal. Leader ja Nordplussi programmist oma ettevõtte rajamiseks raha saanud. Sidemetest koolidega kiidab Olustveret ja Räpinat, kui ettevõtlikke koole. Praegune kodu on Eesti Kodu 2011 aasta laureaat. Talustuudios on Sulev Vahtra loodud taluõu „7 tuule aed“, kus aia kujunduses on arvestatud erinevate tuulte suundadega. Keraamika on kokku sobitatud puit- ja rohttaimedega. Selleks on kasutatud kohapealseid võimalusi. Sobiv õpikeskkond ning aastal 2011 valmis talus  „Loovuspesa“ koolitusteks, kursusteks. Esimene järeldus Muhumaalt: korrastatud ümbrus aitab igati kaasa eelkõige kodu kui ka piirkonna arengule, olles suurepäraseks näiteks aastatepikkusest tööst, sest midagi ei sünni üle öö. Kokkuvõttena saab lisada: keraamika tagab hea võimaluse käeliseks tegevuseks. Kunst ja inimese areng kooskõlas; hea näide elamise võimalusest maal. Millest küll palju räägitakse?
Jõudsime Liivale, kus asub käsitööselts Oad ja Eed. Liikmeid 26 ja MTÜ asutatud 1996 aastal. Seltsi eesmärgiks kohaliku rahvusliku käsitöö õppimine ja õpetamine, tutvustamine ja populariseerimine. Ruumide sisustamine käis läbi KOP-i. Tegevusest rääkis nende raudvara Asta Sepp ja andmeid lisas Ivi Moon.  Kursused mitmest vallast, nahkehistöö, muhu tikand, roosimine, tanud, rahvariided, meened, kingitused hooldekodu elanikele. Olid õnnelikud, et aastal 2013 said oma ruumid liival ühisturunduse majas, sisenedes meidki võttis seal vastu värske leiva- ja saialõhn. Ei lahkunud ilma ostuta. Naised ootavad seltsiga liituma ka mehi, nagu seda on seltsi nimes. Hetkel ei. Muhus koolis tegutseb hoogsalt tikkimisring. Teevad koostööd puidu töökojaga. Jüripäevast Mihklipäevani pood lahti, 3 tasuta müügipäeva teeb iga seltsiliige. Kes on siis parimad meenete ostjad: esikohal Lõuna-Eesti rahvas, seejärel vene ja saksa keelt kõnelevad inimesed.
Enne Muhumaalt lahkumist jõudsime eesti vanimaisse jaanalinnufarmi, külastushooaeg polnud veel alanud, kuid perefirma perenaine Helena Erik oli valmis oma hoolealuseid tutvustama. Kui Austraalia ja Aafrika jääb kaugeks, siis tasub külastada Nautse Küla Laasu talu. Võtavad vastu lennuvõimetud linnud – jaanalinnud, kelledel puuduvad lennuks vajalikud rinnalihased. Teisalt saime teada, et linnu silm on raskem kui aju. Oli palju vastastikust imetlust, nagu seda oli alpakade aia ääres, kus vaatlesime sõbralikke, uudishimulikke tiheda peenvillaga ja lambast vähemnõudlikumaid loomi. Kui lindude aia juures mõtlesime, kas enne oli muna, või siis lind; aga sebrade aia juures jätkasime, kas valged triibud mustal taustal, või hoopis vastupidi. Kängurude kukrud olid täidetud järeltulijatega, keda ühte neist perenaine tutvustas lähemalt. Harivat ja teadmisväärt jätkub järgmisteks kordadeks, nagu saime teada jaanalinnurasv on kreemide põletikuvastase toime koostisosa.
Muhulased ütlevad: valla säilitamisele aitab kaasa ajalooline taust; identiteet ning Muhus on ajalooliselt olnud „oma valitsus“ Muhu sai ka esimesena tagasi omavalitsuse staatuse ning praegust vallavanemat Raido Liitmäed kiidetakse maakonna kui ka muhu elanikke poolt just  kuulamis- ja koostööoskuse poolest  valla elanikega, osavõtlikkuse ja pühendumise eest piirkonna arengusse. Hea uudis Raplamaale,  tema isa Arved on pärit Vigalast Kojastu külast.
Saaremaalt tuleku päeval jõudsid Brüsselist  tagasi Heiki Hanso Euroopa aasta puu tiitliga kaasas käiva rändkarikaga. Karikas paigaldati käsitöökeskusesse staadioni kõrval, mida tuntakse Pritsukas nime all. Orissaares kui Ida-Saaremaa käsitöökeskuses Pritsukas toimuvad juba maakonna käsitööpäevade üritused. Öeldakse käsitöö liidab inimesi ning sel eesmärgil inimesed tegutsevad pühendunult. Varem olime sealt kaasaostnud tammeteemalisi meeneid. Tuntud arboristina suutis Hanso poolehoidu saada Orissaare tammele, ligikaudu 60000 häält Raplamaalt toetati aastapuud päris agaralt. Selline loodusesse suhtumine ja piirkonna reklaam väärib täit tunnustust. Külastust jääb meenutama ühispilt tamme taustal. Tundsime ka end asjaosalistena. Orissaarest staadioni  vastas renoveeriti koolimaja. Milline rõõm näha seost ettevõtlikkusest: aastapuu, kordatehtud pritsukas ja renoveeritav koolimaja.
Oli võimalus külastada Kuressaare linnapiiril asuvat Kudjape kalmistut, mis rajatud 1780.a. Teises maailmasõjas langenutena lebavad  tammepuude all sakslaste, venelaste ja eestlaste luud. Kalmistul on mitmeid kabeleid, ehitatud klassitsistlikus stiilis. Peaväravas asuvad 1848 a. kreeka templid nn.Buxhoevdeni kabelid, millede vahelt algas lühike ringkäik surnuaial. Kalmistul torkab silma raskete kiviplaatidega kaetud krüpthaudu. Märkasin hauda kirjanik Endla Tegovale. Peatusin parvlaev Estonia huku mälestusmärgi juures. Pühapaigad on osa meie rahvuskultuurist, kutsuvad meid mälestuste radadele.
Oli tahtmine näha ja kuulda:  milline on erialade hulk Kuressaare Ametikoolis. Oma õppehoonet nimetavad nad majakaks. Kunagisse sepipatta on rajatud uus õppebaas ja multimeedia õppeklass erinevate kujundusprogrammidega. Samas töötab fotostuudio, hoonet nimetakse disainimajaks. Külastasime keraamikatundi ja vestlesime õpilastega. Kes ka mis kaalutlustel omandab uut eriala. Kooli tutvustas Maila Juns-Veldre. Toimub mitmesuguseid kursusi küll koolitakse autotehnikuid, väikelaevnikke, spaateenindajaid, kokki.....disainereid. Kursuseid on tasuta ja tasulisi; päevasid ja tsüklitena. Õppevahenditeks saadakse raha mitmetest projektidest. Sel päeval rekreatsioonikorralduse eriala korraldas 16 korda Kuressaare veeralli. Nõndaviisi sattusime Lossiümbruse vallikraavi tiigile, kus lossinurgast kahuripauk kuulutas võistluse avatuks. Sellega avati turismihooaeg motoga „Elu on maskeraad“. Ilusal õhtul oli tore veerallit jälgida erinevates kostüümides noorte vahel. Köitev kaasakiskuv üritus.
Astusime sisse Riine Sooääre kunstituppa ja küsida kuidas läheb. Vastati,  hästi läheb. Olles kaotanud töö, teisisõnu töötuks jäämine viis teda eluunistuse täitumiseni, on ta öelnud. Kunst on talle koguaeg hingelähedane olnud ning enesetäiendamine keraamikavallas viis uue erialani. Leiab ennast tihti mõtlemast, mida annab sellest savitükist voolida. Kui olemas põletusahi, siis oledki oma keraamikaäri uksel uusi tooteid pakkumas.
Kuressaare kesklinnas jalutades leidsime ökopoe Kohtu tänavalt, kus müüakse Saaremaa meistrite tehtud töid.  Sortimendis mahetoitu, ökoloogilisi pesu- ja puhastusvahendeid , kodukosmeetikat, tervisetooteid, kirjandust, küünlaid. Riiulitelt head ja paremat kraami: hoidised, mahlad, siirupid, moosid, sinepid. Laialdase kaubandusvalikuga pood kannab nime Saarte sahver, mille külastamine toetab saare rahva tegemisi ning võib-olla ei pea niitihti apteeki sisse astuma.
Päeva viimane kohtumine leidis  aset Kõljala külakeskuses, mis oli taastatud endisest lasteaiamajast. Kohtumisele oli tulnud ka külarahvast, et arutada silmast-silma maaelu probleeme. Ilus tänuväärt üritus kohvilaauas. Aitäh mere taha. Vastuvõtjaid esindas üks tunnustatumaid talukonsulente Veeve Kaasik, kes oli Eesti 2013 parim talukonsulent, nagu sealt piirkonnast pärit 2013 aasta Põllumees Tõnu Post, kohaliku osaühingu juhataja. Kultuuriseltsi Kevade aastatepikkune töö oli kandnud vilja. Maja avamisel pr. Kaasik oli öelnud hispaania vanasõna: „Kui pole puudu tahtest, siis ei ole puudu võimalustest“ (Meie Maa ). Anti uhkusega  kaasa avamissündmust kajastanud Meie Maa eksemplar möödunud aasta lõpust.  Kohalikku 33-liikmelist külaseltsi juhib Silje Vaik. Minnakse edasi abiruumide ehitamisega. Praegused vahendid on tulnud KOP-i ja Leaderi vahenditest. Vallas külaseltse 6. Muidugi kohapeal on nad õnnelikud, sest  Kaali koolist on pärit keemia akadeemik M. Lopp.  Kes avamisüritusel tundis rõõmu  selle üle, kuni suudetakse elu maal hoida, siis elu kestab ja siia tulevad uued inimesed. (Meie Maa). Kaudselt olime kaali rahvaga ühenduses tule tegemisega Suure Lennu kaare all.
Teadmisega -  kuni elab sinu küla, elad sina ka -  saabusime Suure Tõllu külalismajja. Olime õnnelikud saarte rahva tegemiste üle, kui ka päeva sisuka programmi kuhjaga täitumisest  Ühe päevast jäi väheseks Saare maakonna inimeste tegevuse märkamiseks, ees ootas teinegi. Lehelugijaile lühiülevaade õpetliku iva leidmiseks
Vigala. Vängla  Külavanem, volikogu liige Jaan Viska

Sillaotsa muuseumi varasalvest