Täna, 125 aastat tagasi sündis eesti luuletaja August Alle (31. august 1890 – 8. juuli 1952).
EESTI PÄEV
1921
Ma vaatlen erakondade solgivedu 
riigihuvide hobustel.
Ma vaatlen rahvajuhtide malgavõitlust
peaministri auto ja (au)järje pärast
ja mõtlen:
ah, see on siis iseseisev ja rippumatu,
vaba Eesti!
Iseseisvus selleks,
et olla kindral, olla minister? …
Vaid s u u r t e n i m e d e register
kabineti kriiside ajaloos
olgu me troost!
Kunstsõnniku kottidel
pole vaja kõrget katust –
siin niigi hea onupoja-rottidel,
karjeristidel, ilalakkujail,
aate ja vaate rendile pakkujail …
Ent kunsti ja kirjanduse matust
tuleb vist pühitseda meil
neil iseseisvuse teil!

Kaks-kolm oinast-parteisammast
ja üheksakümmend seitse lammast,
üks lipitud-lapitud majalogu –
see on ju kõrgeaulik Riigikogu.

Kontsert - jumalateenistus Vigala kirikus


Pühapäeval, 
30.08.2015 kell 11:00
Laulab Kuhmoise meeskoor Soomest ja Vigala Meeskvintett
 laiendatud koosseisus
.

Kontsert on kuulajatele tasuta.
Rohkem info õpetaja Kristiina Jõgi,

 e-post: Kristiina.Jogi@eelk.ee või tel 482 5690 või 5300 7075

...kuu aja pärast sügis

Täna tasub maitsta värsket mett, leiba ja kaalikat ning uurida ilmamärke. 24.08. on viimane rukkiema päev, mida rahvakalendris tuntakse ka kui meelõikuse-, seenekylvi, rohu- ja pärdipäeva. Tegemist on viimase rukkikylvi tähtpäeva ja esimese sygispäevaga, mil põllutööd ei tehta ja pannakse tähele ilma märke.
Sarnaselt eelmiste rukkiema päevadega (10.08., 15.08.) on nyydki soovitatud kylvata kolm päeva enne ja kolm päeva pärast pyha. Nõnda moodustub seitsmepäevane kylvinädal, mille keskele jääb emapäev, mil põllule ei minda. Emapäeval on põld pyha. Muhus on otsesõnu keelatud siis isegi põllul kõndimine. Keelatud on ka myrinat tekitav rehepeks ja reheparte liigutamine.
Varasemal ajal, kui tarupuust lõigati mett vaid korra suvel, tehti seda sageli viimase rukkiema päeva paiku. Sellest ka päeva yks nimesid - meelõikuspäev. Siitpeale söövat mesilased rohkem mett ära, kui juurde toovad.
Lastele on kõneldud, et rukkiema viimase pyha öösel ratsutab metsas kolmejalgsel hobusel hall vanamees ja kylvab seeni ehk metsahärja liha. Paari päeva pärast tasuks siis korviga vaatama minna.
"Pärt annab viimase viha humalakäbale", öeldakse Muhus. Pärast emapäeva käbid korjatakse, kuivatatakse ja pannakse õlle tarvis tallele.
Palju on kõneldud pärtlirajudest. Jõhvis teatakse, et ilmad on rajused kaks nädalat enne või pärast viimast rukkiema päeva. Kui varased vihmad ja tormid jäävad tulemata, on kuiva raju oodata kaks nädalat pärast emapäeva.
Kui vaadata ilmaendeid ja muid loona märke, mis viimase rukkiema päevaga seotud, võib seda tinglikult pidada saartel suve ja mujal Maavallas sygise emapäevaks. Emmastes on seda otsesõnu nimetatud esimeseks sygispäevaks. Selle päeva ilm loob sygise ilma - hea loob hea ja halb halva.
Kypseks on saanud pähklid ning seened vohavad. Pääsukesed löövad parvedesse ja saabuda võivad esimesed hallad. Ussid ja karud jäävad uimaseks.
Saaremaal on emapäeva paiku tehtud lehisi - lehtpuuvihtu. Saare-, vahtra-, kase- või muust lehtpuust vihad seati suurtesse kubudesse nagu õled. Lehisi tehti vanas kuus, et lambad neid paremini sööksid. Yhele lambale kulus talvega umbes 200 kubu.
Emapäeval niidetakse lambaid, sest siis saab pikema villa. Tapetakse oinaid ja sikkusid.
Vaivarast pärineb huvitav teade kaalikate maitsmisest:
On vana komme proovida pärtlipäeval kaalikaid. See komme on pärit ajast, mil viljakasvataja-vaim tuli yhe pere juurde ja käskis ikka pärtlipäeval kaalikaid maitsta, sest siis saavad need head magusad.
Kaalikas teadagi jõudis meie toidulauale ysna hiljuti ja tõrjus yhes kartuliga kõrvale naeri. Aga olgu ta naeris või kaalikas, viimasel rukkiema päeval võib seda ikka maitsta.
Kuva: Tamme-kivipuravik, Arne Ader

Põrgupõhjal . Jutuvestmine vaheldus muusikaga. 21.08.




Päike loojus! Rahu! Vaikust!

Reeli Reinaus


Lastejutukonkursi «Minu esimene raamat» võitis Reeli Reinausi teos «Kuidas mu isa endale uue naise sai».
Võidutöö peategelaseks on tüdruk nimega Kaisa, kes elab kahekesi oma isaga. Pereema on surnud ja isal on tekkinud tunne, et võiks uuesti abielluda, kuid selle õige otsingutega kaasneb üksjagu koomilisi seiku, sest tütar koos sõbrannaga hakkab isale usinalt nõu andma.
Eesti Lastekirjanduse Keskuse, kirjastuse Tänapäev ja ajakirja Täheke korraldatava võistluse žürii tõstis esile teose ebaharilikku teemakäsitlust ja huumorit. Autor, kes on sama konkursi  ka enne võitnud, sai preemiaks 1200 eurot.
Teise koha pälvis Kadri Lepp teose «Poiss, kes tahtis põgeneda» eest. See räägib poisist, kelle vanemad lähevad reisile ja jätavad lapse vanavanemate juurde. Solvunud poiss otsustab põgeneda.
Žürii tõstis teose puhul esile head pinge loomise oskust ja ladusat stiili. Preemiaks 1000 eurot. Tegu on kirjandusliku debüüdiga, autor töötab näitlejana Ugala teatris.
Kolmanda koha pälvis Helen Käit teose «Aardejaht ja muud koolivaheaja sekeldused Nõmmel» eest. Seikluslik lugu pakub lisa viimasel ajal pead tõstvale lastekriminullide žanrile. Preemiaks 800 eurot. Autor on lasteraamatuid avaldanud ka varem.
Ära märgiti kaks tööd: Jana Maasiku «Frida ja Lonni üksinda kodus» ja Heid Raba «Härra Hopsti». Esimene teos räägib kahest tüdrukust, kes kodus olles mängivad fantaasiaküllaseid mänge väljamõeldud tegelastega. Teine on lugu poisist, kelle joonistatud koll ellu ärkab ja ta seiklustele viib. Ka need tööd on kavas avaldada.
Kokku esitati tänavusele konkursile 38 käsikirja. Juba seitsmendat korda toimunud võistluse sihtgrupiks on 5-9-aastased lapsed. Aastate jooksul konkursile saadetud ligemale 260 käsikirjast on raamatuna ilmunud üle 40.
Reeli Reinaus on juba tunnustatud lastekirjanik.

Andrus Kivirähk. 45.

     

Vigala heliseb muusikast

Teadmiseks! 

Vigala kirikus   Kolmapäeval, 19. augustil kell 21.00

XXXIII koorijuhtide ja muusikaõpetajate seminarlaager Vigala 2015


Segakoor HUIK kontsert

Veljo Tormis 85

Vaadake ETV
7. augustil 1930. aastal sündis Kuusalus poiss, kes sai nimeks Veljo. 85 aastat hiljem on ta eesti muusika alustala smile-emotikon
Veljo Tormise 85. sünnipäeva puhul on täna, 6. augustil, kell 23.05 ETV ekraanil "Tallinna muusikapildid: laulab RAM", kus kõlavad Veljo Tormise laulud meeskoorile Riikliku Akadeemilise Meeskoori esituses ning kohe pärast seda, kell 23.25, muusikadokk "Regi laulab". 

Reedel, 7. augustil, kell 21.35 on aga eetris meeleolukas lühisaade suurmehest 
smile-emotikon

Häid mõtteid, mida mõnusal suveõhtul lugeda!