Head uut lugemisaastat Teile raamatusõbrad!

Pildiotsingu head uut aastat soovimine tulemusSoovin, et saadaksite vana-aasta ära rõõmsalt, rahuliku südamega, uude aastasse kaasa tegusus,aktiivsus, kõik hea.Olge õnnelikud!
Rõõm on olnud olla koos oma lugejatega, nii nende raamatusoove täites, kui ka koosviibimistel lugejatega - just lahkudes tekib küsimus ,kunas jälle kokku saame?
Kohtumiseni 2017

Teadmiseks!

29.12

161. sünniaastapäev Tiibuse Jaagul ehk August Kitzbergil.
Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge, tuntumad neist on "Punga-Mart ja Uba-Kaarel" ja "Rätsep Õhk". Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Vanemuise kutselise teatri avaetenduseks sai 1906. aastal Kitzbergi draama "Tuulte pöörises", järgnesid tragöödia "Libahunt" ja draama "Kauka jumal".
Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus). 1924. aastal valiti ta Eesti Ajakirjanikkude Ühingu auliikmeks.
Foto: August Kitzberg, Jaan Kitzberg, Johanna Kitzberg ja Karl August Hindrey
KM EKLA, AlbI-11:62
Kasutaja Toila Raamatukogu foto.

Mõtlemiseks!

Vigala - Märjamaa

Kasutaja Priit Kärsna foto.
Kasutaja Aare Hindremäe foto.Kasutaja Aare Hindremäe foto.Kasutaja Aare Hindremäe foto.Kasutaja Aare Hindremäe foto.
Johannesepäev on apostel ja evangelist Johannese mälestuspäev. Legendi järgi oli ta kaheteistkümnest apostlist ainus, kes suri loomulikku surma. Samuti oli ta ainus Jeesuse jünger, kes viibis Jeesuse süüdimõistmise ja ristilöömise juures ning kelle hooleks Jeesus andis oma ema. Rahvakalendris jääb johannesepäev 3. jõulupüha varju. Kuid võib arvata, et päeva nimipühaku järgi on tuletatud mõned naljanimetustest pikaltpeetavate järelpühade kohta Eesti läänerannikul: jõulu-annepäev, nääri-annepäev ja anne-lapsepäev.
Ümise päev läbi „Tiliseb, tiliseb aisakell“ ja aja teistel ka laul kummitama.Kasutaja Rahvakalender foto.

Pane kelluke mütsi külge ja tilise ringi.

Meenutame!

27.12.2007.
 9 aastat tagasi lahkus manalateele Jaan Kross.
Jaan Kross on üks olulisemaid eesti kirjanikke, kes tõstis 1970. aastatest alates eesti ajalookirjanduse kõrgele kunstilisele tasemele. Krossi romaane on nimetatud eesti kirjanduse tüvitekstideks (nagu ka Tammsaare ja Ristikivi omi), mille ümber keerdub rahvuslik identiteet ja ideoloogia. Ta on kujutanud ajaloolisi isikuid, tuues neid unustusehõlmast lugeja teadvusse, seejuures kõrvale kaldudes omaaegsest ametlikust ajalookirjutusest. Kross on võtnud osa ajalooromaani uuendamisest ka Euroopa kirjanduses ning pälvinud rahvusvahelist tähelepanu (näiteks tunnistati "Keisri hull" 1989 parimaks tõlketeoseks Prantsusmaal). Nii on tema looming ületanud eesti kirjanduse piirid ning muutunud maailmakirjanduse osaks.

Palun arvestada

Raamatukogu suletud! Neljapäev, 29.12.2016 kella 13.00 st ja 30.12. reedel 15.00 st.

Meeldivat aastalõppu kõigile raamatukogu kasutajatele!

Kasutaja Aime ML foto.

Aeg - lugemiseks! Valikuid on. Külastage!

2016 aastal ilmunud paremik     http://www.elk.ee/?cat=8

Raamatujuubelid! 2016.a.  Kes pole lugenud - soovitan.

150 – J. Verne „Kapten Hatterase seiklused” (1866)
140 – J. Habberton „Heleni lapsukesed” (1876)
140 – M. Twain „Tom Sawyeri seiklused” (1876)
 130 – F. H. Burnett „Väike lord Fauntleroy” (1886)
130 – R. L. Stevenson „Röövitud” (1886)
 110 – S. Lagerlöf „Nils Holgerssoni imepärane reis läbi Rootsi” (1906)
105 – F. H. Burnett „Salaaed” (1911)
105 – E. Peterson-Särgava „Ennemuistsed jutud Reinuvaderist rebasest” (1911)
 90 – A. A. Milne „Karupoeg Puhh” (1926)
85 – J. Jaik „Kaarnakivi” (1921)
80 – L. Tigane „Lugu kahest laisast varesest” (1936)
80 – A. Tolstoi „Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused” (1936)
 75 – E. Kippel „Meelis” (1941)
70 – J. Brzechwa „Pan Kleksi akadeemia” (1946)
70 – A. Lindgren „Meisterdetektiiv Blomkvist” (1946)
65 – G. Rodari „Cipollino seiklused” (1951)
65 – F. Kotta „Vaat mis juhtus” (1951)
65 – J. D. Salinger “Kuristik rukkis” (1951)
60 – H. C. Anderseni auhinna asutamisest (1956)
60 – V. Gross „Ühe poisi suvi” (1956)
50 – S. Väljal „Jussikese seitse sõpra” (1966)
45 – H. Mänd, H Raigna, M. Terri „Karu-aabits” (1971)
45 – E. Niit „Suur maalritöö” (1971)
45 – O. Preussler „Krabat” (1971)
40 – J. Rannap „Maja metsa ääres” (1976)
35 – H. Jõgisalu „Kärp” (1981)
35 – A. Lindgren „Röövlitütar Ronja” (1981)
30 – H. Käo „Kui mind üldse olemas ei oleks” (1986)
30 – A. Pervik „Sookoll ja sisalik” (1986)
20 – T. Toomet „Kaltsutitt ja puuhobune” (1996)
20 – E. Valter „Kullast vilepill” (1996)
15 – H. Käo „Hinge korter” (2001)
15 – H. Käo „Kui veel telekat ei olnud” (2001)
15 – H. Nõu „Tõmba uttu!” (2001)
15 – A. Pervik „Paula lõpetab lasteaia” (2001)
15 – T. Toomet „Vana aja koolilood” (2001)
15 – A. Vallik „Kuidas elad, Ann? ” (2001)
10 – K. Kass „Samueli võlupadi” (2006)
10 – A. Kivirähk „Leiutajateküla Lotte” (2006)
10 – D. Leesalu „Mängult on päriselt” (2006)
10 – A. Toikka, A. Mägi „Ruudi” (2006)

Detsember

1. detsembril

Esimene Virtsu reisirong väljus Tallinna sadama jaamast täna, 85 aastat tagasi.
Rapla-Virtsu raudtee (1931-1968) pildigalerii. Fotosid kitsarööpmelisest raudteest Tallinnast Virtsu sadamani.
YOUTUBE.COM

Vana-Vigala Rahvamajas

Vana-Vigala Rahvamaja ettevõtmised Jõulukuul!
11.dets. kell:13.00 KODUSTE LASTE JÕULUPIDU
15. dets kell: 11.00-17.00 JÕULULAAT
17.dets kell: 11.00- 15.00 JÕULUBUTIIK
Käsitöö, väike jõulukohvik ja õdus ajaveetmine.
Kohalikud käsitöömeistrid on oodatud kauplema!
30.dets kell:21.00 NÄÄRIPIDU
Tantsuks "RMP" Pilet: 6.-

Juhan Liiv oli eesti luuletaja ja proosakirjanik.Sündis: 30. aprill 1864, Alatskivi Suri: 1. detsember 1913, Koosa


Sa võta ilust viimne ilu
ja tõest võta viimne tõde,
peab olema – siis võltsist viimne võlts
hääst viimne võimaline hää
ja naiselisest õrnem õrna
ja võta valust viimne valu –
ning kannatuse viimne katse! –
Mis lõid sa selle tule süles,
see tõstab sind ja teisi üles.
juhan-liiv-lumi-tuiskab-mina-laulan-valik-luulet
Kogust ”Lumi tuiskab, mina laulan”
Pildiotsingu juhan liiv tulemus
Täna on 133. sünniaastapäev eesti luuletajal ja kirjandusteadlasel Gustav Suitsul.
Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ta ei võtnud seda kohta vastu.
Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas Uus Aeg.
Suits oli rühmituse Noor-Eesti vaimseid juhte, nende omanimeliste almanahhide ja ajakirja toimetaja. Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!".
Gustav Suitsu sulest on ilmunud järgmised luulekogud: Elu tuli (1905), Tuulemaa (1913), Ohvrisuits (1920), Kõik on kokku unenägu (1922), Tuli ja tuul (1950).
Foto: Johannes Aaviku 70. sünnipäev 1950. Vas.: Andrus Saareste, Gustav Suits, Johannes Aavik ja Marie Under. Ees vas. 2) J. Aaviku tütar Silvia

KM EKLA, B-160:29

Kingikotti!

Raamatukogus müügil
 Vana-Vigala Küla kalendrid  8.00€
Looduspildid   10.00€
 Heegeldatud mänguasjad lastele 12.00 €

Raamatukogus üleval Ennu Põldma fotonäitus detsembris "Loodus läbi objektiivi".


EGON RANNET

Egon Rannet oli eesti kirjanik. Kuni 1940. aastani oli ta perekonnanimi Brükke, vahel kasutas ka nimekuju Brücke. Eesnimi oli sündides Eugen. WikipediaPildiotsingu tulemusPildiotsingu tulemus 105. sünniaastapäev keerulise ja kirju elusaatusega kirjanikul Egon Rannetil.
Tema raamatutest kõige tuntum on vast 1973. aastal E. Vilde nimelise kirjandusauhinna saanud "Kivid ja leib".
Romaani võib pidada kolhoosirahva ajaviitekirjanduseks.
"Egon Rannet soovis alati kogu hingest, et inimesed elaksid hästi, et nad oleksid õnnelikud. Ta lootis, et aitab oma romaaniga "Kivid ja leib" paremini mõista möödunut ja kas või natukenegi kiirendada ees ootava kauni ja hea saabumist," on öelnud tema abikaasa ja abiline Vaike Rannet, kes oli ka "Kivid ja leib" II–IV osa kaasautoriks.
 Sündis: 29. november 1911, Suri: 1. november 1983

ERM külastatud.



Haridus ja teadmised on midagi, mida inimeselt ära võtta ei saa, see on kapital.



Tule raamatukokku- kingi endale või oma lähedasele võimalus!

5.-15.detsembril on kõigil täiskasvanutel võimalus saada rahvaraamatukogudes infot erinevate õppimisvõimaluste kohta. Raamatukogudes tutvustatakse huvilistele info leidmist arvutis või nutiseadmes ja antakse teavet selle kohta, mida täiskasvanud õppija võiks ja peaks teadma. See on hea võimalus kõigil huvilistel saada individuaalset konsultatsiooni ja leida ning kinkida endale või oma lähedasele koolitus, kursus või konkreetne asjalik soovitus katkenud õpingute jätkamiseks. Iga enesetäiendamine aitab paremini toime tulla, annab võimaluse leida uus töö, täiendada oma teadmisi huvipakkuva hobi osas, olla lihtsalt õnnelikum inimene.

Kel tarkus peas, sel ohjad peos!

Uuringud ja statistika näitavad selget seost hariduse ja palganumbri vahel, mis tähendab, et oma elujärje parandamiseks saab panustada läbi hariduse. Selleks võib olla nii täiskasvanute gümnaasiumi või kutsekooli lõpetamine kui ka kõrgkooli astumine.
Haridus võimaldab teha laiemalt valikuid, annab inimestele/Sulle enesekindlust ja oskusi teadlikult on karjääri kujundada, tulevikutegevusi kavandada kui ka olla oma lastele eeskujuks, mis pole ka vähetähtis fakt.

Ühe enam täiskasvanuid on võtnud jalge alla koolitee, kas lõpetamas on pooleli jäänud haridust või omandamas kõrgkooli järgselt uut ametit kutsekoolis.  Tihti ei pruugi saadud haridus ja töökohal vajalikud oskused omavahel sugugi klappida ja nii juhtubki, et haridus on justkui olemas, aga oma igapäevase töö jaoks ja tööturul konkurentsivõime säilitamiseks on vaja uusi oskusi juurde omandada. Ja ka oskused võivad aeguda, sest eelmisel sajandil omandatud oskusetega võib juhtuda pole enam midagi peale hakata.
Ka huviharidus on täiskasvanute seas populaarne ning pakub paljudele alternatiivi igapäeva elu rutiinile. Uued teadmised ja oskused, uued tuttavad, uued sotsiaalsed võrgustikud, võimalused- kõik see on seotud õpitegevusega ühel või teisel moel.

Haridus ja teadmised on midagi, mida inimeselt ära võtta ei saa, see on kapital. Enda ja oma lähedaste haridusse panustamine on kõige kindlam investeering tulevikuks. Eesti inimesed on hariduse usku ja seda näitab ka statistika, mille kohaselt on Eestis täiskasvanute õppes osalemise määr on tõusnud läbi aegade rekordilisele tasemele (16,8%) – üha enam täiskasvanuid tunneb soovi ja leiab sobivad võimalused enesetäiendamiseks. (HTM, 10.06, 2016)

Kampaaniat korraldab ETKA Andras koostöös raamatukogudega Euroopa Sotsiaalfondi projekti “ Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine” raames.

Monica Marfeldt
ETKA Andras
Projekti koordinaator

5.- 15.12. Tule raamatukokku - kingi nendale või oma lähedasele võimalus!

https://sites.google.com/site/raplarksise/blogi/andraseprojektraamatukogudele/otsi_infot_est.png
                                                     
Pilootkampaania Õppimisvõimaluste infootsingu toetamine


Linkide kogu/Heli Lehtsaar-Karma

KARJÄÄRINÕUSTAMINE
Töötukassa karjäärinõustamine
HARIDUS
Täiskasavnute gümnaasiumid

Kutseharidus
Innove.ee – kutseharidusest
Teatmik „Abiks otsustajale“  - Kutseõppevõimalused 2016/2017

Kõrgharidus
Haridus- ja Teadusministeerium - üldinfo ja koolide nimekiri
Eesti Hariduse Infosüsteem – õppekavade loetelu
Taustinformatsioon kvalifikatsioonide vastavusest - varasemate kvalifikatsioonide vastavus tänase haridussüsteemi kvalifikatsioonidele



Täienduskoolitus
Haridus- ja Teadusministeerium – täienduskoolitus
Haridus- ja Teadusministeerium – tasuta kursused

VÕTA
Innove.ee - VÕTA kutseõppes  
Tudengiveeb.ee  - VÕTA kõrghariduses

Õppepuhkus ja tulumaksutagastus
Haridus ja Teadusministeerium -  Õppepuhkus ja koolituse rahastamine

 

28. novembril kell 18.00 -19.00 Kivi - Vigalas

Lihula muusikakooli advendi kontsert Vigala kiriku käärkambris.
 Kontsert on tasuta.

Doris Kareva on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Sündis: 28. november 1958 (vanus 58)

Paber

Videote ühisnimetajaks on paber - seesama materjal, mis meid kõikjal ümbritseb, kuid millele tihti tähelepanu ei pöörata. Paber muutub aga ääretult põnevaks, kui vaadata seda asjana iseeneses, mitte vaid trükipinnana. Tavapärased asjad meie ümber polegi ehk nii iseenesest mõistetavad.

Videod asuvad siin:
Looduslik paber - Kes leiutasid tegelikult paberi?
Mis on vanapaber - Mitu elu võib olla ühel raamatul?
Isetehtud paber - Kuidas käib ise paberi tegemine?
Säravaid ideid ja avastamisrõõmu soovides

Jäljed vanast Avastest

Kivi-Vigala

Kolm Vigalat

Raudtee ajalugu

Kadrilaupäev.Kombestik

saad lugeda pühade kombestiku ja tähenduse kohta: 

http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/kadripaev/kadrikombed_mariliistohusaar.htm

Täna kadripäev on meil,
kadrid külas käivad teil.
Oleme me valged,
punased me palged.

Valged sandid käivad ringi,
kannavad nad musti kingi.
Kadrisanti jookseme,
viljaõnne jagame.

23.novembril oli ...

"Miks, algav päev, on argipäev su nimeks?
ma kuulutan su sekundid kõik imeks
täis iluehmatust ka täna hommikul."
(B. Alver "Algav päev", Teosed 1, 1989)
 poetess Betti Alveri 110. sünniaastapäev.

BETTIMUUSEUM.EU

Punumine

Teisipäeval,22.nov. kella 18.00-19.00 raamatukogus. Seekord teema -  kuusk, pärg.

Saame kokku! Reedel, 25. novembril kell 14.00 - 16.00 Vana-Vigala raamatukogus.





Õpime arvutit kasutama.

Aitäh osalejatele! Uurige!
Avastage! Tulge küsige!

Vaimne kultuuripärand!

Vigala noored muusikud!

Lõpetame mereaasta ja alustame advendiaega.Head kuulamist !

Meie muusikud

Vigala üleujutused varasemad

Avaste

Loeme!

"Tulevik Põhjalas"

Raamatukogunädal toimub 14.–20. novembril.

Seekordne raamatukogunädal kannab pealkirja „Tulevik Põhjalas“.
Toome tähelepanu keskmesse tulevikuteema ning püüame näidata, kuidas tulevik Põhjamaade kirjanduses peegeldub.
Milliseid võimalusi loob tehnoloogia areng ühiskonnale või üksikisikule?
Kuidas mõjutavad tulevikku üha kitsamaks jäävad ressursid ja süvenevad keskkonnaprobleemid?
Kas mõtleme tulevikust kui millestki põnevast ja võimalusterohkest või hoopis millestki ebakindlast ja rahutust?

Nende küsimuste üle arutlevad aasta kirjanduseks valitud teoste autorid
 Stian Hole („Garmanni suvi“),
 Debora Hansen Kleist („Allatta! 2040“) ja
 Emmi Itäranta („Vesi mäletab“ – eesti keeles ilmunud 2014, soome keelest tõlkinud Kadri Jaanits, kirjastus Koolibri).

Põhjamaade raamatunädal

Vana-Vigala raamatukogus raamatukogutund "Sõprus Põhjalas", kus loeme Maria Parri raamatut "Vahvlist südamed" ja arutame üheskoos selle üle, kuidas olla hea sõber.
Ootan osalema 1.-4. klassi õpilasi.
Reedel, 15 novembril kell 17.00



Väljapanek  "Põhjamaade kirjandusest"
Elar Kuus (pseudonüümi Elmar Ramla kasutas ta 1930. aastail; kodanikunimi Elmar Kuusik; (17. november 1899 Keeri mõisMeeri valdTartumaa – 6. november 1988 Tallinn) oli eesti lastekirjanik. Lisaks sellele on ta ka tõlkinud lastele ja koostanud näitemängude kogumiku noortele.Tuntumad.
  • "Kui vanaisa poisike oli" (1977 Eesti Raamat)
  • "Memme musi" (1978 Eesti Raamat1989 Eesti Raamat)

  • Elar Kuusi kõige tuntum teos "Memme musi" ilmus algselt ajakirjas Täheke 1966. aastal. Ilmunud on palju jutukesi mitmes kogumikus ja ajakirjades Täheke, Pioneer, Nõukogude Naine, samuti ajalehes Säde.
    Olles väga andekas, valdas ja rääkis ta ka mitmeid võõrkeeli: vene, prantsuse, saksa, inglise, soome ja esperanto keelt. Soome keel oli tema lapsepõlves kodune keel. Armastas klaverimängu ja unistas saada muusikuks.
    Tema pikaaegne elukaaslane Aino Tigane oli samuti lastekirjanik. Nad pidasid pikki aastaid teineteise kõrval elades kirjanikuametit ning on oma raamatutega lastele palju lugemisrõõmu kinkinud.