Laipaik, Jüssi, Tšehhov

Täna on 95. sünniaastapäev eesti kirjanikul Herta Laipaigal.
Herta Laipaiga ainulaadsed ja võimsad kunstmuistendid vapustavad. Võib öelda, et millegi sellisega pole ükski teine eesti kirjanik hakkama saanud.
156. sünniaastapäev on vene näite- ja novellikirjanikul ning arstina praktiseerinud Anton Tšehhovil.
Anton Chekhov 1904.JPGhttps://et.wikipedia.org/wiki/Anton_T%C5%A1ehhovFred Jüssi saab täna 81. aastaseks.

Laupäeval, 30.jaanuaril KUMU sse

Näitusele Tallinna! Buss väljub 8.30 Mõisast. Kohad täis!

Täispilet 6 eurot, sooduspilet 4 eurot, näituse külastus giidiga 
45 eurot 90minutit. 
Teiseks  külastame Botaanikaaeda

Ants Laikmaa. Vigala ja Capri
2016. aastal möödub 150 aastat Eesti kunstiajaloo ühe kirevaima isiksuse Ants Laikmaa sünnist. Sellega seoses on Kumu kunstimuuseumis 11.09.2015–17.02.2016 avatud näitus „Ants Laikmaa. Vigala ja Capri”. Naudi suurepärast kunsti, mis andis eelmise sajandi algul laengu kodumaise kultuurielu ülesehitamise ambitsioonidele.

Lewis Carroll

Täna on sünniaastapäev Briti kirjanikul, matemaatikul ja fotograafil Lewis Carroll (õieti Charles Lutwidge Dodgsonil).
Foto: blog.nationalmediamuseum.org.uk

 Ei ole olemas ainsatki inglast, kes ei tunneks „Alice’i imedemaal” või „Läbi peegli”. Veelgi rohkem kui meil „Tuhat üks ööd” või Anderseni muinasjutud või Lutsu Tootsi-raamatud on kõigil inglise keele kõnelejail meelde sööbund need kummalised lood, kus Alice järsku kukub kodujäneseauku ja satub maale, milles ei näi enam maksvat ükski loogika ja kus kõik on aina „curiouser and curiouser” – „veidram ja veidram”; maale, kus värke tüdruk äkki märkab, et tema ümber kõik on hullud, ja kus iga normaalse mõistuse vilgatus äratab temas imestust.
Akadeemiast nr. 3/1940

Teatrisse Kivi-Vigalasse

Vigala Külade Keskuses laupäeval, 06.veebruaril kell 14.00 Valtu Külateater Anderaasuke etendab Küllike Veede komöödiat "EMA LÄHEB MEHELE". Lavastaja Anne Archipov. Pääse 3 eurot, pensionäridel 2 €  Minge vaatama!

Kes hommikuti külas käib, see asjatult ei longi.



Täna on 134. sünniaastapäev inglise kirjanikul, Karupoeg Puhhi autoril, Alan Alexander Milne'l.

Foto: Alan Alexander Milne koos oma poja Christopher Robiniga.
http://aamilnepoetry.weebly.com/personal-life.html


Meie külade lood

Vängla küla lood                I lugu on kaanidest,  mitte ainult
                                                           Loodus pakub inimestele oma arsti.

Meil Vängla külas on tekkinud kohalikke elanikke hõlmav kaaniklubi, kuhu tuli kokku 9 inimest, neist kohalikust külast 4. Alguse sai kooskäimine Maile Ervini ideest olla loodusravimeetodi osalisteks. Kaaniravi kasutati juba viis sajandit tagasi nagu Vängla küla saab järgmine aasta 460 aastat vanaks. Oleme küla ja raviga üheealised. Kokkusaamiskohaks Kaubi talu, mis valmis 1963.aastal. Meid kui „patsiente“ võetakse köetud tubades väga sõbralikult vastu, neid kordi on esialgseks raviks kümme. Oma hoolealusteks on meid võtnud kaaniravitseja Signe Kalberg või teisisõnu oleme tahtnud osa saada loodusravist, seega olla tavameditsiinile partnerid. Kalbergile on Raplamaa Märjamaa piirkond omaseks saanud, küll Valgu, Haimre ja nüüdseks Vigala. Interneti  vahendusel teame, et kaaniravi toimel on võimalik normaliseerida vererõhku, parandada vereringet veresoontes. Kaanid lahustavad trombe ja parandavad kudede toitumist, vähendavad vere hüübimist. Loomulikult kaaniravi mõjub inimesele tervendavalt, rahustavalt ja noorendavalt. See tervendusmeetod põhineb kaanidega vere eemaldamise toimele, verre antakse tagasi kaani süljenäärmetes leiduvat üle  100 bioloogiliselt aktiivset toimeainet, olulisem on hirudiin.  Eespool öeldut tarkus  on kümne  kokkusaamiskorraga üsna selgeks saanud. Täiendavalt  on kooli bioloogia programmis ühtteist teavet rõngusside kohta. Suu ümber on iminapp, teine iminapp keha tagaosas. Suus neelu alguses asuvad kaani lõuad on varustatud paljude hammastega, mida on 270 ja hambad saevad sobivasse kohta kolmnurkse hammustusjälje. Kaane on hoitud näljas mitmete kuude vältel ja jõuavad Eestisse Leedumaalt. Vonklevad kaanid pannakse süstlataolisse toruga   kohta, kust nad verd  imema peavad. Neid kohti on palju, kuhu kaanid jõuavad, liigesed, südamekoht, maksakoht, sabakont, nabakoht, kuklasse ning isegi valutava hamba korral igeme külge. Iga ravi korraga pannakse keskmiselt viis kaani.  Enne kaanide peale panekut tuleks vältida lõhnastamist, pesta lasteseebiga. Seega,  lõhn häirib kaanide tööd: naha külge imendumist. Kuna kaan eritab hammustuskohas verehüübimist takistavaid aineid, siis jääb haav veritsema ning hammustuskoht polsterdakse verd imava materjaliga. Nüüd mõjudest pole  rääkinud.  Kokku saame tavaliselt enne ravitseja tulekut. Tavaliselt räägime, kuidas nädal on läinud ja maitseme kaasavõetud küpsetisi. Kui Signe kohale jõuab, siis läheme üle tervise teemadele, neid on päris palju. Eeskujuks Imbi Sinikas, kes  on kaaniravile truuks jäänud kümne aasta vältel, ravikogemus viis teda varem Pärnusse. Saame isekeskis rääkida tervise probleemidest, mis on juhtunud nädalaga. Oma sõbruskonnas oleme kindlaks jäänud, et igaüks kirjeldagu  ise oma probleeme loodusravi vallas, ei taha olla teistele vahendajaks. Ravi on märgatav vererõhu  alanemisega, liigese piirkonnas valude vähenemisega, kui palju reipust ja elurõõmu on tulnud meie ellu. Teisalt kooskäimistel  meenutame olnut, läheme kolhoosiaegadesse, samuti   Vigala varasemasse,  aktiivsesse kultuuriellu. Ei unusta inimesi oma argimuredega, mõtleme tuleviku peale ja ei kurda, et Vängla küla oma 30 inimesega jääb valla äärealadele, peamiselt Velise jõe kallastele. Peamiseks külastatavaks keskuseks on Märjamaa, seejärel Pärnu. Tugevaks teeb külarahva lisaks kaaniravile mitmed koostegemised: teatriskäigud, ekskursioonid, külakoosolekud, vestlusringid. Lõpetuseks jääb tänada ravitsejat Signe Kalbergi, Kaubi perenaist Maile Ervinit, tänutäheks lilled. Tänada saab veel aktiivset külaelanikku-kaasatulijat Lia Veskimäge ja rõõmsaid naaberküla inimesi Ülle ja Jaan Sirenit, entusiastlikku   Mare Ülemaanted ning hoogsat ja sportlikku Imbi Sinikat. Pärast 15-ndat ravikorda Maile lausus, varem oleks ilmselt kepiga käinud,  nüüd hoopis parem liikuda; Ülle sõnas,  ravi andis leevendust liigestes, sest füüsiline töö on mitmeid vaevusi põhjustanud; Mare leidis, oluliselt on paranenud tervislik seisund. Toodi ka näiteid, kus vererõhk alanes, kadus valu liigestes.  Läbi ravi on nimetatud isikud  parimad loodusravi propageerijad, teame, sest ravi toob arvatavasti kasu kogu organismile. Seekord nn. kaaniklubi lõpetas, arvatavasti  jätkub  kevadel.  Võib-olla leidub Vigalas mõni teine küla, kus saab ühendada ravi ja kohaliku elu, sest tervis on teie kätes.
 Alati teevad meele rõõmsaks toredad, lihtsad, ausad,  abivalmis,  inimesed meie ümber ja nüüd  talve tulekul  toovad korrakski Päikese pilvidest läbi.
Tervitused uude aastasse.  Jaan Viska


DIGAR

uude kasutajakeskkonda (http://www.digar.ee).


 Digitaalarhiiv DIGAR uueneb
Digitaalarhiiv DIGAR (http://www.digar.ee/) läheb 15. jaanuaril 2016 üle uuele versioonile ning digitaalarhiivi vana versioon aadressiga digar.nlib.ee suletakse.
Senised digitaalarhiivi DIGAR lingid algusega http://digar.nlib.ee suunatakse automaatselt ümber uude kasutajakeskkonda (http://www.digar.ee). Sellega seoses ei ole vaja vanu linke parandada. Uute linkide vormistamisel palume järgida ELNET Konsortsiumi kataloogimisjuhendeid.
Digitaalarhiivi DIGAR uues versioonis on kasutajatel võimalus väljaandeid alla laadida ja online’is sirvida. Selleks klikka otsingutulemuses väljaande pildil või väljaande kirjelduse lehel pildi all oleval nupul „Vaata“.
Seni digitaalarhiivis DIGAR olnud ajalehed leiate edaspidi portaalist DIGARi Eesti ajalehed (http://dea.digar.ee).
Seoses uuendustega võib esineda tõrkeid sisselogimisel ja võib osutuda vajalikuks uuesti registreerumine.
Kasutaja loodud Minu riiulid ning neisse salvestatud lemmikväljaannete taastamiseks palume ühendust võtta e-posti aadressil digar@nlib.ee.
Palume vabandust võimalike ebamugavuste pärast ning loodame, et uus versioon muudab Rahvusraamatukogu teenuste kasutamise lihtsamaks ja mugavamaks.
Küsimused ja ettepanekud on väga oodatud e-posti aadressil digar@nlib.ee.
Teie Eesti Rahvusraamatukogu

Meisterdama!

2. Raamatut lugevad öökullid. Polegi imestada, et öökullid nii targad on...

Teatage, kellel on soovi minna, raamatukogusse

Neil päevil möödub 110 aastat 1905. a sündmustest, kus olulist rolli
mängis ka Velise. Selle meenutamiseks on valminud muusikalis-sõnaline
lavastus "Saagu nad rahu".

Vaid kolmel õhtul, 15., 16. ja 17. jaanuaril, algusega kell 18

Märjamaa vallas Velise seltsimajas

Tekst Martin Ellermaa
Esitus Mait Joorits
Muusika Märjamaa Lõõtsanaised ja Ove Averin

Teksti autor on etenduse sisu sõnastanud nii:
Vanad valusad lood justkui lainetavad inimeste eludest läbi ja tekitavad
kummalisi järelkajasid. Nii ka seekord. Algselt näidendina mõeldud idee ei
tahtnud ega tahtnud avaneda, kuni alles jäid vaid karmid lood ja katkendid
ise. Las siis need viivad meid, nii empaatiliselt kui võimalik, tagasi
tollase kirgliku ja karmi aja sisse. On ju igal ajal needsamad küsimused.
Miks on vaja mässata? Miks on vaja tõusta üles, kui on olemas kord ja
kohustused? On aga hetki, kus selliseid küsimusi ei ole. On vaid kirg. On
vaid inimesed, kes tunnevad, kelle süda lööb, kes väljendavad ausalt ja
ilustamata seda, mis maarahva hingel on.

Piletid Piletilevis ja Märjamaa rahvamajast (6.-/5.-) ja tund enne algust
kohapeal (8.-/5.-)
http://www.piletilevi.ee/est/tickets/teater/mitmesugust/?show=41035

Külastage ka samateemalist näitust Märjamaa raamatukogus.

Aitäh, Eesti Kultuurkapital, Märjamaa Vallavalitsus ja Kohaliku
Omaalgatuse Programm!

Korraldajate nimel,
Jürgen Kusmin
Velise KHS