Teade! Suvelugemine 2016 lastele
Palun astuge raamatukogust läbi ja tooge ära raamatud. On aeg lõpetada suvelugemine ( Teen kokkuvõtteid lugemisest)
23.septembril 2016 Kohila Gümnaasiumis 15.00 - 18.00 maakondlik lõpetamine. Vana-Vigala Põhikoolist saavad osa võtta paar õpilast. Täpsustan järgmisel nädalal.
23.septembril 2016 Kohila Gümnaasiumis 15.00 - 18.00 maakondlik lõpetamine. Vana-Vigala Põhikoolist saavad osa võtta paar õpilast. Täpsustan järgmisel nädalal.
Täna õnnitleme!
Kätlin Kaldmaa on luuletaja, tõlkija, kirjanduskriitik ja ajakirjanik. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogia ja lõpetanud Tallinna Ülikooli inglise filoloogia erialal
Sündis: 30. august 1970
Sündis: 30. august 1970
Näitus rahvamajas
Kodukandipäeva korraldamist toetavad: Vigala vald, KULKA Raplamaa Ekspertgrupp, Vigala Piimatööstus, Lihula TÜ, MTÜ Vigala Külade Ümarlaud.
Tove Marika Jansson
102. sünniaastapäev Muumitrollide "emal" soomerootsi kirjanikul, raamatuillustraatoril, paljude koomiksite autoril ning kunstnikul Tove Marika Janssonil.
Meri andis kirjanikule kõige enam inspiratsiooni. Lapsena veetis ta oma perega kõik suved Soome väikestel saartel. Hiljem oli tal küll ateljee Helsingis, kuid ta eelistas suurema osa ajast veeta siiski väikesel Klovharu saarel.
Tove Jansson kirjutas oma esimese muumiraamatu "Väikesed trollid ja suur veeuputus" Teise maailmasõja ajal 1945. aastal. Ise ütles ta, et sõda viis teda suurde masendusse ning seetõttu tahtis ta kirjutada midagi süütut ja naiivset.
Muumitrollid, väike My ja teised toredad tegelased on lugemisrõõmu pakkunud mitme põlvkonna lastele.
Meri andis kirjanikule kõige enam inspiratsiooni. Lapsena veetis ta oma perega kõik suved Soome väikestel saartel. Hiljem oli tal küll ateljee Helsingis, kuid ta eelistas suurema osa ajast veeta siiski väikesel Klovharu saarel.
Tove Jansson kirjutas oma esimese muumiraamatu "Väikesed trollid ja suur veeuputus" Teise maailmasõja ajal 1945. aastal. Ise ütles ta, et sõda viis teda suurde masendusse ning seetõttu tahtis ta kirjutada midagi süütut ja naiivset.
Muumitrollid, väike My ja teised toredad tegelased on lugemisrõõmu pakkunud mitme põlvkonna lastele.
"Kui vihastada, siis vihastada," tähendas väike My ning kooris hammastega oma kartulit. "Vahel peab vihastama, viimasel kui põnnil on õigus vihane olla."
"Muumipapa ja meri"
Foto: www.iwoman.pl
Esmaspäeval, 8.augustil Lihulasse
Võimalik vaid Lihulas :)
Unustamatu vaatemäng ja suurejooneline lavastus!
Unustamatu vaatemäng ja suurejooneline lavastus!
TÄNA on põhjust seada sammud Lihula poole, sest kätte on jõudnud kauaoodatud päev, ooperi ESILINASTUMISE päev
* ooperisolistid
* koorid (40 lauljat)
* orkester (40 pillimeest)
* neli rahvatantsurühma (40 tantsijat)
= ÜKS SUUR OOPER
* koorid (40 lauljat)
* orkester (40 pillimeest)
* neli rahvatantsurühma (40 tantsijat)
= ÜKS SUUR OOPER
TÄNA õhtul kell 22.30 muutub LIHULA LINNUSEMÄGI suureks ooperilavaks ja ettekandmisele tuleb „Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvas”, Eesti esimene ooper neljas vaatuses, mida nimetatud ka laulelduseks (1908).
Sissepääs on TASUTA ja kõik on oodatud!
Ooperiga tähistab Lihula Muusika- ja Kunstikool oma 30. ja Lihula 805. sünnipäeva.
~
“Idee tuli pea viis aastat tagasi, kui juhtusin ühel suveõhtul Lihula linnusemäel jalutama. See lugu sobib sinna ja Lihula, õigemini Lõuna-Läänemaa, saab oma solistidega pakkuda suurepärase teatrielamuse,” ütles idee autor Pille Saatmäe.
~
Lihula lavastuses on kasutatud käsikirjalist Hermanni originaalpartituuri, mille järgi on orkestreeringu loonud Lihula muusikakooli õpetaja Mati Põdra.
Hermann ise on oma laulelduse kohta ütelnud: „Küll olen mina elus ilusaid oopereid näinud, kuid nii ilusat kui minu „Uku ja Vanemuine” mitte ühtegi!”
Lavastaja Meelis Sarv ütleb, et ta ei tea, kuidas Karl August Hermann oma lauleldust vaimusilmas nägi, aga kui ta oleks teadnud Lihula linnusemäest kui etendusepaigast, siis olnuks ta rahul :)
Mõnes paigas korraldatakse simmaneid või laulupäevi, aga meil Lihulas on täna õhtul etendumas täiemahuline ooper "Uku ja Vanemuine"!
OLEV.EE
80.aastane Nikolai Baturin
Täna saadame sünnipäevatervitused 80. hällipäevaks eesti ja mulgi kirjanikule Nikolai Baturinile.
Baturini arvates on õnnetu see inimene, kes ei suuda üksindust tunda. "Just üksinduses täitubki inimese süda ja hing mingi sisuga. Teadmised võid koolis saada, teadmus tuleb üksi olles. Nagu svammi imbub niiskus, imbub teadmus inimesse."
Baturini arvates on õnnetu see inimene, kes ei suuda üksindust tunda. "Just üksinduses täitubki inimese süda ja hing mingi sisuga. Teadmised võid koolis saada, teadmus tuleb üksi olles. Nagu svammi imbub niiskus, imbub teadmus inimesse."
Rein Veidemann on öelnud, et Nikolai Baturin on eesti kirjanduses
omaette institutsioon, nagu ka temast aasta vanem Arvo Valton ning kaks
aastat nooremad Mats Traat ja Hando Runnel – kuuekümnendate põlvkonna
raske kahurvägi. Nüüd üha rohkem selgunult – eesti moodsa kirjanduse
klassika.
Jääb vaid nõustuda :)
Foto: www.sirp.ee
Jääb vaid nõustuda :)
Foto: www.sirp.ee
Aleksei Turovski on juudi päritolu Eesti parasitoloog, etoloog ja zoosemiootik. Alates kolmandast elukuust elab Tallinnas. Sündis: 4. august 1946 (vanus 70), Moskva, Venemaa Haridus: Tartu Ülikool
- 2004 "Loomult loom"
- 2004 "Kalade parasiidid ja silmaga nähtavad haiguslikud muutused"
- 2006 "365 põnevat, õpetlikku ja naljakat lugu loomadest"
- 2007 "Loomad. Sipelgast vaalani"
- 2008 "Minu loomad"
- 2009 "Kassipoeg Võilill"
- 2010 "Vabaneeme esimene reis"
Avatu talude reisist juulis
Avatud talud kolme maakonna teedel
Möödunud aasta avatud talude päeva nimetati parimaks
suhtekorraldusprojektiks. Sel aastal oli veelgi suurem huvi põllumajanduse ja
maaelu vastu. Ilus ilm soosis talupäeva, teisalt on väga tähtis ilm maainimese
tegemistes, seetõttu avatud talude päev on leidnud kindla koha inimeste
südametes. Avatud talude päeva edu taga on paljude inimeste töö maaelu
tutvustamisel. Mõned kokkuvõtvad arvud sellest aastast: üle 83000 külastuse,
mis teeb keskmiselt 355 külastust talu kohta. Täpselt pole teada, kui palju oli
huvilisi ringsõidul, ilmselt vähemalt kaks korda vähem. Kõige enam külastajaid
Ida-Virumaa Konju mõisas – 3200. Vigala
rühm toetas eelmise aasta avatud talude algatust, kus jõuti olla 7 talus külalisteks,
alustati omadest Uus-Kaubi ravimtaimede kasvatajatest ja Tõrvaaugu tatra- ja
lambakasvatustalust; sel aastal käisime 6 talus, neist 3 Pärnumaal; 2 talu
Läänemaal ja 1 Raplamaal. Suvisele ringsõidule oli isegi nõudlus vabadele
kohtadele ja ühiseks ekskursiooniks kogunes 42 huvilist Mare Ülemaante
registreerimisel. Päeva alustasime India
naerujooga eeskujul, lõbusalt, reipalt, sest meil oli meeleolu vaja pikaks
tutvumisreisipäevaks, mis ei kujunenud ülejõukäivaks. Alustasime naabrite
juurest Koongast, kus tuntust on kogunud vallavanem Mikk Pikkmets vallaelu
korraldamisel. Koonga valda on Pärnumaal äramärgitud kolemajade lammutamisel,
kohalike teede viimisel mustkatte alla.
Koonga vald osaleb avatud talude päeval 5 taluga, neist kolme külastus ka
Pärnust lähtunud Põllumeeste Liidu buss 45 osavõtjaga. Kui veel lisada arve vallast, siis 1100
elanikuga vallas on 42 küla, millest kuus tühjad ja 15-s on elanikke alla
10. Vaatamata kõigele on vallas tublisid
majapidamisi. Alustasime Ura küla Panga
talust. Sõitsime rooside kasvatusse, kus Silva Tamsalu on uhke
roosiaretajate kollektsioonaia üle. Toimus jalutuskäik aretusrooside vahel,
lisaks vaatlesime pargiroose, meid oli võimalik kaasa osta. Saime palju
näpunäiteid rooside hooldamisel, kasvatamisel. Tutvusime komposti
valmistamisega. Imetlesime rooside ilu ja 40 aastast haruldust „Kolhoositari“
Peenras oli mitmeid tuntud isikutele roose Edgar Savisaar, Riigipresident
Päts... kui ka rooside aretajate nimesid. Aretusi on kokku 42. Seal püütakse eestlastele
omaseid roosisorte paljundada. Abiks ja
nõuandjaks Põltsamaa roosiaia looja Rein Joost.
Roosid on pannud ühe taluriietust kandva aedniku Silva Tamsalu silmad
särama ning Vigalasse jõudis ka tema aretusi. Mesilased leidsid roosikasvataja
üles ja R. Joost õpetas teda kibuvitsaveini tegema, mis tänavusel
veinikonkursil sai auhinnatud. Veel oli näidistena laual tagetese- ja
porgandivein. Avatud kodukohvik pakkus meesaia, värsket kartulit heeringaga ja
veine degusteerida. Külastatavat peret tänasime kinkekotiga, milles Vigala
sümboolika, Vigala piimatööstuse tooted (V. Asperk) ja Uus-Kaubi toodang (Sirje
ja Hillar Aiaots) tänuks rühma vastuvõtu eest. Lubas tulla Vigala Poti laadale.
Edasi jõudsime kiviaedade vahele
Pikavere küla Sepa mahetalu väravasse. Perenaisel Nele Tammel on
lihaveisekasvatus ja lehmakari. Talus töötleb piima ise, sest toodete müük
tasub enam kui piimamüük. Toodab käsitööjäätist. Talus on tööd palju, praegu
rügab koos pojaga; tundus et talu ootab peremeest, sest tööjõudu on hädasti
vaja. Teada, et kõik ei ole raskeks talutööks valmis. Müügitöö on talupidamise
osa, tuleb korraldada kaubaring, et talukaup jõuaks toidulaule. Nele on daam,
kes teeb mitmeid asju, emalt pärandusena saadud talu 2009.a. ootas jätkamist,
seega töökäsi. Talurestoran on keskendanud oma talu toodangule. Kaasa oli
võimalik osta Saatse Sõirapäeval esikohaga hinnatud sõira ja grilljuustu.
Pööningult vaatasid vastu vabapidamisega kodukanad. Palju mune pidi jäätisesse
ja sõira valmistamiseks minema. Jäätist oli võimalik erinevate marjatäidistega
proovida. Talu õuel imetlesime kanaarilindu ilusa sulestikuga ja kuulsime
lugusid temast. Tänasime, jätsime hüvasti perenaisega ja Pikavere külaga. Teel veeres vastu
Pärnu buss. Meil sai suund võetud Varbla
valla Tamba küla Mikkeni tallu. Sealse peatuskoha lähedal pöörleb 2
tuulegeneraatorit. Teatud aja pärast olimegi kohal, enne Vatlat sõitsime nn.
lennuvälja sirgel teel. Vastuvõtjaks Kristel Kuusik, lambaid tutvustas Andre
Vare. Kohapeal tegeldakse Kihnu maalamba säilitamisega. Perenaine tutvustas
talutoodangut, demonstreeris erinevaid villatöid: villa noppimine, kraasimine,
ketramine, kudumine. Toodanguga tuleb käia erinevatel laatadel, otsida turgu. Söögilaudadeks
olid meil heinarullid, millelt oli võimalik lambaliha suppi süüa ja jäära
jorinat (õlut) rüübata. Veel mõned tähelepanekud jutuajamiselt. Kihnu maalammas
on hea maahooldaja, väikesekasvuline, hea kasukalammas. Kahju, et Eestimaalt on
kadumas lambanaha parkimise oskus. Eks avatud talude päev on sidemete
taastamine esivanematega-eelnenuga, mida tingib paljuski võõrandumine maaelust,
mida tuleks vältida. Veel oli võimalik küsida Tamba poolsaarel töötava kahe
tuuliku kohta. Tuulikud läksid projekteerimiskäigus üha kõrgemaks ja
võimsamaks. Paljud leidsid, et sellega on kohalike unerahu läinud, teisalt
erilist mürinat ei pidanud tekitama. Nüüd ollakse harjunud ja tuulikud jäid
edasi laisalt oma tiibu lehvitama. Edasine sõit jätkus Matsalu lahe
põhjakaldale Ridala valla Haeska külla Tuulingu tallu. Tuuliku talu on
viimane, sest meri tuleb vastu. Eesti vabariigi ajal oli seal jahimeeste meelispaik. 70-ndatel aastatel
toimus seal aktiivne kalapüük. Praegune puhkemaja on ehitatud viljakuivatist ja
paadikuurist. Peremees Ants Ale on kujundanud kauni puhkepaiga. Ornitoloogid
saavad seal linde uurida. Talumaadel on 10 meetri kõrgune linnuvaatlustorn. 1997.a. püstitati rekord,
linnuvaatlejad nägid 24 tunni jooksul 128 erinevat linnuliiki. 2007.a. sai puhkemaja Läänemaal kauni kodu tiitli. Haeska sai veidi
lähedasemaks. Päeval oli olnud noore õunapuuaia istanduse tutvustus. Nüüd
alustasime kaugemast punktist nn. tagasisõitu. Martna külje all Kuluse külas paikneb Eriti talu. Talu peavad Airi ja
Avo Erit, kes on paljudele Vana-Vigala inimestele tuttavad. Sattusime
lõhnavasse roosiaeda, mõned mehed võisid mõelda, miks nii palju roose täna.
Usun, ilu meie ümber pole kunagi liiga palju. Seal oli portreede näitus, üleval
joonistused, toimis kodukohvik, käsitöömüük. Kui olime rühma pildi teinud 300
liigilises roosiaias, kohvitanud, vestelnud, just siis nendel algas talu tutvustamine – sest
aiaekskursioonide algus oli paaristunnil, kuid
meid ootas Kullamaa Aiand Risti-Virtsu maantee ääres. Kavas oli tutvuda
toodanguga haljastuse, kodukaunistamise ja tarbeaia tarvis. Vaatamata pühapäevale,
aiandis askeldas kasvuhoonete vahel aednik Aet Aavekukk. Sortide valik
rikkalik, hind soodne ja meenus kuuldu, et keegi oli õunapuusordiga alt läinud,
siin olid osa istikutel viljad küljes, ei mingit eksimist ning puud korraliku
võraga. Tore oli jalutada kena Liivi jõe kaldal, kuulata juttu taimedest. Aiakujundamiseks
annab julgust fakt, sest Aet oli lõpetanud Räpina kooli maastikuehitaja
erialal. Lahkudes lubasime, külastame
teinekordki aiandit, siis juba tuttava paigana. Edasise
reisikava kohaselt ootas meid Märjamaa valla Enno talu Laukna
külas. Vastu võttis peremees Aivar Kaljuste, kes hiljem aia tutvustamisel
andis sõna emale Aitale. Sõnajalad on
meie elus paljuski tundmatud, aga tema aias kasvab kuni 60 sorti. Taimehaigused
neid ei kimbuta, taimede kasvatamine on jõukohane paljudele. Peaaegu igas aias
on koht, kus püsililled ei kasva, annaksime võimaluse sõnajalgadele.
Sõnajalgade maailm ootab alles avastamist ja kasvuruumi nende jaoks valmistamist.
Sellega võib öelda, et sai sooritatud ringsõit kolme maakonna
teedel kindla kava kohaselt. Kui
alustasime Koongast, kus kolemaju likvideeritakse, lõpetasime kohas, kus Enno
talu reklaamib, asume Laukna 5-korruseliste kolemajade taga, mis järgmistel
talupäevadel ei pruugi enam nii olla. Võib-olla,
et tasub viidata ühele väär arusaamale, öeldakse väiksemas vallas on paremad
suhted tootjatega, aga avatud talude külastamine ja kokkuvõtted ajakirjanduses
ei toeta seda väidet. Mida järeldada taludest, toetame mõtet, et maalt saame
puhast tervislikku toitu, tagame maaelu säilimise. Talutraditsioonid
on ju pärandkultuur. Ehk seetõttu on hakatud rohkem hindama maatoitu, hindama
ehedat ja mahedat. Usun, pöördepunkt pole kaugel, kui inimesed hakkavad aru
saama puhta toidu osakaalust, kui ka tervislikust elukeskkonnast.
Kohtumiseni 2017 aastal kolmandatel talupäevadel. Aitäh vastuvõtjatele, Vigala
külade ümarlauale reisitoetuse eest, tänusõnad Ahto Paaretile ringsõidu eduka
kulgemise eest! Allakirjutajana toetan mõtet, igast päevast on midagi õppida.
Jaan Viska
Aino Kallas
Aino Julia Maria Kallas oli soome kirjanik, esseist ja kriitik. Ta on kirjutanud luuletusi, novelle, romaane ja näidendeid. Aastast 1900 oli ta abielus Oskar Kallasega. Ta viibis palju Eestis ning kasutas oma loomingus sageli Eesti ainest. Wikipedia
Sündis: 2. august 1878, Viiburi, Venemaa
Suri: 9. november 1956, Helsingi, Soome
Lihulas
4.-8. aug toimvate Lihula kultuuripäevade KAVA leiate Lihula Teatajast:
http://lihulateataja.ee/…/tanavused-lihula-kultuuripaevad-…/
http://lihulateataja.ee/…/tanavused-lihula-kultuuripaevad-…/
Juba sel neljapäeval algavad Lihula kultuuripäevad, mille raames tähistatakse mitmeid juubeleid ning toimub üritusi igale maitsele: autode orienteerumine, ralli,…
LIHULATEATAJA.EE
Meeldivaid teatrielamusi Vigalas
5.-7.
august 2016
Vana-Vigalas,
Raplamaal XVI Külateatrite Festival
5.august,
reede
Vana-Vigala
rahvamajas
12.00
„Majakavahi tüdrukud“ lav. Maire Sillavee, Salme Vallateater
13.10
„Proua Daam“ lav. Janno Puusepp, Alle-Saija Teatristuudio
14.30
„Sinatra“ (katkend) lav. Maire Sillavee, Salme Vallateater
15.45
„Kontrabass“ lav. Ain Saviauk, Elunäod, KETT, Tegeltkah
17.35
„Krappi viimane lint“ lav. Janno Puusepp, Vilde teater
18.30
„Sõdalane“ lav. Andres Linnupuu, Abja-EHH
Vana-Vigala
Tehnika- ja Teeninduskooli aulas
12.00
„Meie naabrid“ lav. Esta Sokk, Tabivere Harrastusteater
13.10
„Rahajumala ratsanikud“ lav. Ain Kütt, Ambla ANNE
15.45
„Sann“ lav. Kersti Sillaots, Kolmas Voorus
6.august,
laupäev
Vana-Vigala
rahvamajas
10.00
„Linnapea“ lav. Tarmo Kruus, Pajusi Teater
11.30
„Pärijad“ lav. Erika Kaljusaar, Padiserahva Teater
12.45
„Tondilugu“ lav. Merike Kahu, Neeme Teater
14.00 „
E.Vilde naised 60.minutiga“, lav. Ain Saviauk, Vilde teater
16.00
„Ülo, Alo ja õlu“ lav. Maie Ramjalg, Jõelähtme Lavagrupp
17.30
„Esik“ lav. Ruth Grünthal, Kuimetsa „IDU“
Vana-Vigala
Tehnika- ja Teeninduskooli aulas
10.00
„Linnaelu“ lav. Maarja Koorik, Elva Harrastusteater
12.20
„Naisvallavanem“ lav. Gerda Mölder, Pärnu-Jaagupi rahvamaja näitering
13.30
„Krahv Manteuffeli kirjavara“ lav. Maie Matvei, Kose Kultuurikeskuse näitering
14.30
„Provansaal“ lav. Erlend Kollom, Põdrasammal
17.00
„Juubel“ lav. Helle Keskküla, Taritu Tubateater
18.00
„Minejad“ lav. Janno Puusepp, Vilde teater
7.august,
pühapäev
Vana-Vigala
rahvamajas
10.00
„Peaproov“ lav. Karmo Toome, Palamuse Amatöörteater
11.30
„Dr.Aadu Rebane“ lav. Terje Kaur, Juuru Harrastusteater
12.40
„Meeletu“ lav. Krista Kütt, Tornimäe TUNGAL
14.15
„Eesti rahva ennemuistsed jutud“ lav. Karl Sakrits, Seasaare Näitemängu Selts
15.40
„Lõikuspeo tantsud“ lav. Tiina Rumm, Sõmeru Näitetrupp
Vana-Vigala
Tehnika- ja Teeninduskooli aulas
10.00
„Ristumine peateega“ lav. Tess Pauskar, Lendteater
11.30
„Kolm kanget“ lav. Aire Pajur, Lendteater
13.50 „
Mikumärdi“ (katkend) lav. Erika Tetsmann, Näitetrupp Poolvillased
14.45
„Kõige tervislikuma elu tiim“ lav. Juta Teral, Tallinna õpetajate näitetrupp LK
Kivilindad
15.25
„Konnannganna“ lav. Heli Lints, Kivi-Vigala rahvamaja näitetrupp Sõbra-Vägi
Vana-Vigala
mõisa taga
12.45
„Sekeldused Püha Jüri asjus“ lav. Maret Oomer, Maret Oomeri teatristuudio
ETENDUSED
TASUTA
Toetajad:
Eesti Kultuurkapital, Eesti Harrastusteatrite Liit, Raplamaa Omavalitsuste
Arengufond, Hasartmängumaksu Nõukogu, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool,
Vigala Vald, Vana-Vigala Rahvamaja, Vana-Vigala põhikool
Sume august
On kodused niidud ja rohelus kallis,
Koit Ehaga kiigub lainetest hällis....
nii roosalt loitvad nende palged,
see õhetus hoiab me suveööd valged.
Nii otsatult suur on vaikse looduse vägi,
järve tagant kostab vaikne lakaluugi kägin.
Kuid juba me üle laiutab august,
näitab sumedat ööd ja tähtede kaugust.
Taevas kui sünnitaks, saaks lahti vaevast,
lõikuskuu sedasi lõikab tähti taevast...
Ilus august kammib meeled kõik segi.
Kes pärast on süüdi? Kes õndsaks tegi?
On augustiöö tõepoolest sume ja must,
pole siis ime, kui ritsik hüüab (Özyst)!
See sumesilmne talviste hädade eest vaktsineerib
juhuks, kui "selzkond" su puhkuse käike kommenteerib...
Kuid sügisel päev täis tilli - kurgi lõhnu,
sumedalt soe on magus augustiõhtu:
värvide küllus, lõhnade hullus...
tõukavad tugeva mehepojagi ohtu,
mis küll täna Kustiga juhtub,
kui ta Juuliga öösel kohtub...?
Raamatust: Moona, Seinast seina Tartu, 2002 lk.18
On kodused niidud ja rohelus kallis,
Koit Ehaga kiigub lainetest hällis....
nii roosalt loitvad nende palged,
see õhetus hoiab me suveööd valged.
Nii otsatult suur on vaikse looduse vägi,
järve tagant kostab vaikne lakaluugi kägin.
Kuid juba me üle laiutab august,
näitab sumedat ööd ja tähtede kaugust.
Taevas kui sünnitaks, saaks lahti vaevast,
lõikuskuu sedasi lõikab tähti taevast...
Ilus august kammib meeled kõik segi.
Kes pärast on süüdi? Kes õndsaks tegi?
On augustiöö tõepoolest sume ja must,
pole siis ime, kui ritsik hüüab (Özyst)!
See sumesilmne talviste hädade eest vaktsineerib
juhuks, kui "selzkond" su puhkuse käike kommenteerib...
Kuid sügisel päev täis tilli - kurgi lõhnu,
sumedalt soe on magus augustiõhtu:
värvide küllus, lõhnade hullus...
tõukavad tugeva mehepojagi ohtu,
mis küll täna Kustiga juhtub,
kui ta Juuliga öösel kohtub...?
Raamatust: Moona, Seinast seina Tartu, 2002 lk.18
Nautigem seda kõike imelist looduse poolt pakutavat! (Luuletaja sõnul vaktsineerime end talviste hädade eest)
Tellimine:
Postitused (Atom)