Kalju Kanguril on täna 91. sünniaastapäev!
«Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid»
Teos sai 1966. aasta laste- ja noorsookirjanduse võistlusel teise auhinna ja möödunud talvel ilmus sellest järjekordne kordustrükk, mis on üsna esmatrüki sarnane, lisatud on üksnes eesleht.
Teos sai 1966. aasta laste- ja noorsookirjanduse võistlusel teise auhinna ja möödunud talvel ilmus sellest järjekordne kordustrükk, mis on üsna esmatrüki sarnane, lisatud on üksnes eesleht.
Kohtume raamatukogus!
20.oktoobril ettelugemine Vana-Vigala lasteaias.
25. oktoobril Vestlusring, mida lugeda kell 15.00.
meisterdamine kell 18.00
Lastekirjanik Olivia Saar, kes on sündinud 18. oktoobril 1931
Kure sukad, Lõvi Lõrr ja Jänes Jass, Hiirepoiss Krips ja rotipoiss Kraps, Pesukaru pesupäev, Varsakabjad ja veel palju, palju muud.. on kirjutanud Olivia Saar
MTÜ Jätkusuutlik
Vana-Vigala
Projekt
„ Üheskoos tegemine – eneseteostamise pädevuste suurendamine õpitubades“
Vana-Vigala
Projekt
„ Üheskoos tegemine – eneseteostamise pädevuste suurendamine õpitubades“
Tervisliku ja eritoitumise
Vorstide valmistamise
õpituba
toimub 26. novembril 2016 algusega kell 10.00
Vana-Vigala Tehnika- ja
Teeninduskooli söökla köögis
Koolitajaks
on Ingrid Ploom – Pärnumaa Kutsehariduse
keskuse koka eriala kutseõpetaja.
Kokandushuvilistel on võimalus end osavõtuks
registreerida hiljemalt 21.novembriks
k.a. järgnevalt:
·
ühes õpitoas
osalemistasu on 3 €
... mutionu pidu
Täna on 125. sünniaastapäev kirjanikul Alide Dahlbergil (12. oktoober 1891, Põdruse, Haljala kihelkond – 22. september 1981).
Dahlbergi luuletustest on tuntuim lastelaul "Mutionu pidu". See ilmus 1926. aastal anonüümselt ajakirjas Päiksetar ning on tänapäeval tuntud August Kiissi mugandatud versioonis. "Mutionu pidu" ilmus esmakordselt autori nime all raamatuna 1960. aastal.
Pidu ise oli algselt siiski lärmakam ja kippus käest minema, erinevalt sellest peost, mida me praegu teame, kus jänes joob kastejooki ja orav närib käbi. Mis siis peol tegelikult juhtus?
Dahlbergi luuletustest on tuntuim lastelaul "Mutionu pidu". See ilmus 1926. aastal anonüümselt ajakirjas Päiksetar ning on tänapäeval tuntud August Kiissi mugandatud versioonis. "Mutionu pidu" ilmus esmakordselt autori nime all raamatuna 1960. aastal.
Pidu ise oli algselt siiski lärmakam ja kippus käest minema, erinevalt sellest peost, mida me praegu teame, kus jänes joob kastejooki ja orav närib käbi. Mis siis peol tegelikult juhtus?
Elas metsas mutionu
keset kuuski noori, wanu
Kadakpõõsa juure all
eluruum tal sügawal.
II
Paistis juba päike ere,
pääsis lumest samblapere,
wälja puges putukas,
tiibu triikis liblikas.
III
Liginesid kewadpühad.
Laines põllud, laines luhad.
Mutiperes kibe töö –
pühad käes on üle öö.
IV
Onu ise jooksis poodi,
ostis pärmi seitse loodi,
hakkas õlut pruulima,
tädi saiu woolima.
V
Lapsed keetsid mune hooga
ja weel mõnda muudki rooga,
wanaemal süldipott
podises kui wähikott.
VI
Kui siis algas kallis püha –
laual kannus õlu wiha,
süldikausse rida pikk,
worstirõngas kõwerik.
VII
Tuli kokku külalisi
karwaseid ja sulelisi –
lendas wares, harakas,
kull ja kaaren nupukas;
VIII
wantsis uhkelt karuhärra,
weeres siili okaskera,
jänes nudisabaga,
oraw kikkiskõrwaga;
IX
joostes tuli wäle põder,
hiljaks jäi weel reinuwader.
Siis kõik lauda istusid
pidurooge maitsesid.
X
Karu imes mesijooki
jänes rüüpas õllejooki,
wares mune krõbistas,
harak sülti lobistas.
XI
Põder limpsas õunasuppi
oraw näris worstijuppi,
kaarnal kapsapirukas,
kullil lihawiilukas.
XII
Aeti juttu, tehti nalju,
lauldi, joodi õlut palju, –
uimane ju karu pea,
teisedki ei piiri pea.
XIII
Jänes tantsis, õlletujus
siili käpa peale vajus.
Siilikene kiljatas –
linnupere ehmatas.
XIV
“Mis sa kilkad, nõelakera!”
tõstis kuri kaaren kära.
“Ole wait, wa pigilind,
siin ei keegi karda sind.”
XV
Riiu sekka segas karu, –
joobnult pole kelgi aru,
näitas hambaid rebane,
puskles põder wagane.
XVI
Mutirahwa raskeks mureks
riid läks wiimaks wäga suureks,
kausid, tassid lendasid,
kisklejad waid undasid.
XVII
Kui siis wiimaks lõppes tüli,
siili kasuk lõhki oli,
karul katki kistud west,
reinul kadund kõrwalest.
XVIII
Harakal ei olnud saba,
jänes otsis karku taga,
kaaren paistes nokaga,
põder jäigi lonkama.
Kalju Saaber
"Me võtame iga päev maailma pulkadeks ning paneme uuesti enda jaoks kokku nagu mustlase luku. Teeme seda igaks juhuks, et poleks ebakindlust jalge all. Et kõik olekski lukus. See pole rutiinne kontroll mööda vangla koridore, see on ilusa, tegusa ja kindla päeva ootus."
Nii on öelnud eesti kirjanik Kalju Saaber, kes täna tähistab 72. sünnipäeva!
Foto: Arvet Mägi
Foto: Arvet Mägi
Õpiring alustab
Raamatukogus alustame paberist punumisega –
juhendaja
Margarita Kristin.
Teisipäeval,11.oktoobril
kella 18.00-20.00
Teisipäev, 25. oktoober 18.00 - 20.00
Lihulasse!
TEID KUTSUB KABAREE!
Varietee-etendus kahes osas
Lavastaja-koreograaf: Kristin Pukka
Elu on kabaree! Kergemeelne, kuid mitte kõlvatu. Paheline, kuid mitte kuri. Üleannetu, kuid mitte labane. Võtke sõõmuke šampanjat, laske end vabaks ja kõige muu eest hoolitsevad kabareediiva KAIRE VILGATS ja Showstoppersi imelised tantsijad!
Kõlavad laulud muusikalidest „Chicago”, „Cabaret” ja „Burlesque”, kaasaegsed ja klassikalised pop-hitid eesti ja inglise keeles ning loomulikult ka kuulus kankaan! Etenduses on kasutusel üle 100 glamuurse ja suurejoonelise kostüümi!
Varietee-etendus kahes osas
Lavastaja-koreograaf: Kristin Pukka
Elu on kabaree! Kergemeelne, kuid mitte kõlvatu. Paheline, kuid mitte kuri. Üleannetu, kuid mitte labane. Võtke sõõmuke šampanjat, laske end vabaks ja kõige muu eest hoolitsevad kabareediiva KAIRE VILGATS ja Showstoppersi imelised tantsijad!
Kõlavad laulud muusikalidest „Chicago”, „Cabaret” ja „Burlesque”, kaasaegsed ja klassikalised pop-hitid eesti ja inglise keeles ning loomulikult ka kuulus kankaan! Etenduses on kasutusel üle 100 glamuurse ja suurejoonelise kostüümi!
Pileti hind 14€.Sooduspileti hind (õpilased,
pensionärid) 12€
Tellimine:
Postitused (Atom)