Head uut lugemisaastat Teile raamatusõbrad!

Pildiotsingu head uut aastat soovimine tulemusSoovin, et saadaksite vana-aasta ära rõõmsalt, rahuliku südamega, uude aastasse kaasa tegusus,aktiivsus, kõik hea.Olge õnnelikud!
Rõõm on olnud olla koos oma lugejatega, nii nende raamatusoove täites, kui ka koosviibimistel lugejatega - just lahkudes tekib küsimus ,kunas jälle kokku saame?
Kohtumiseni 2017

Teadmiseks!

29.12

161. sünniaastapäev Tiibuse Jaagul ehk August Kitzbergil.
Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge, tuntumad neist on "Punga-Mart ja Uba-Kaarel" ja "Rätsep Õhk". Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Vanemuise kutselise teatri avaetenduseks sai 1906. aastal Kitzbergi draama "Tuulte pöörises", järgnesid tragöödia "Libahunt" ja draama "Kauka jumal".
Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus). 1924. aastal valiti ta Eesti Ajakirjanikkude Ühingu auliikmeks.
Foto: August Kitzberg, Jaan Kitzberg, Johanna Kitzberg ja Karl August Hindrey
KM EKLA, AlbI-11:62
Kasutaja Toila Raamatukogu foto.

Mõtlemiseks!

Vigala - Märjamaa

Kasutaja Priit Kärsna foto.
Kasutaja Aare Hindremäe foto.Kasutaja Aare Hindremäe foto.Kasutaja Aare Hindremäe foto.Kasutaja Aare Hindremäe foto.
Johannesepäev on apostel ja evangelist Johannese mälestuspäev. Legendi järgi oli ta kaheteistkümnest apostlist ainus, kes suri loomulikku surma. Samuti oli ta ainus Jeesuse jünger, kes viibis Jeesuse süüdimõistmise ja ristilöömise juures ning kelle hooleks Jeesus andis oma ema. Rahvakalendris jääb johannesepäev 3. jõulupüha varju. Kuid võib arvata, et päeva nimipühaku järgi on tuletatud mõned naljanimetustest pikaltpeetavate järelpühade kohta Eesti läänerannikul: jõulu-annepäev, nääri-annepäev ja anne-lapsepäev.
Ümise päev läbi „Tiliseb, tiliseb aisakell“ ja aja teistel ka laul kummitama.Kasutaja Rahvakalender foto.

Pane kelluke mütsi külge ja tilise ringi.

Meenutame!

27.12.2007.
 9 aastat tagasi lahkus manalateele Jaan Kross.
Jaan Kross on üks olulisemaid eesti kirjanikke, kes tõstis 1970. aastatest alates eesti ajalookirjanduse kõrgele kunstilisele tasemele. Krossi romaane on nimetatud eesti kirjanduse tüvitekstideks (nagu ka Tammsaare ja Ristikivi omi), mille ümber keerdub rahvuslik identiteet ja ideoloogia. Ta on kujutanud ajaloolisi isikuid, tuues neid unustusehõlmast lugeja teadvusse, seejuures kõrvale kaldudes omaaegsest ametlikust ajalookirjutusest. Kross on võtnud osa ajalooromaani uuendamisest ka Euroopa kirjanduses ning pälvinud rahvusvahelist tähelepanu (näiteks tunnistati "Keisri hull" 1989 parimaks tõlketeoseks Prantsusmaal). Nii on tema looming ületanud eesti kirjanduse piirid ning muutunud maailmakirjanduse osaks.

Palun arvestada

Raamatukogu suletud! Neljapäev, 29.12.2016 kella 13.00 st ja 30.12. reedel 15.00 st.

Meeldivat aastalõppu kõigile raamatukogu kasutajatele!

Kasutaja Aime ML foto.

Aeg - lugemiseks! Valikuid on. Külastage!

2016 aastal ilmunud paremik     http://www.elk.ee/?cat=8

Raamatujuubelid! 2016.a.  Kes pole lugenud - soovitan.

150 – J. Verne „Kapten Hatterase seiklused” (1866)
140 – J. Habberton „Heleni lapsukesed” (1876)
140 – M. Twain „Tom Sawyeri seiklused” (1876)
 130 – F. H. Burnett „Väike lord Fauntleroy” (1886)
130 – R. L. Stevenson „Röövitud” (1886)
 110 – S. Lagerlöf „Nils Holgerssoni imepärane reis läbi Rootsi” (1906)
105 – F. H. Burnett „Salaaed” (1911)
105 – E. Peterson-Särgava „Ennemuistsed jutud Reinuvaderist rebasest” (1911)
 90 – A. A. Milne „Karupoeg Puhh” (1926)
85 – J. Jaik „Kaarnakivi” (1921)
80 – L. Tigane „Lugu kahest laisast varesest” (1936)
80 – A. Tolstoi „Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused” (1936)
 75 – E. Kippel „Meelis” (1941)
70 – J. Brzechwa „Pan Kleksi akadeemia” (1946)
70 – A. Lindgren „Meisterdetektiiv Blomkvist” (1946)
65 – G. Rodari „Cipollino seiklused” (1951)
65 – F. Kotta „Vaat mis juhtus” (1951)
65 – J. D. Salinger “Kuristik rukkis” (1951)
60 – H. C. Anderseni auhinna asutamisest (1956)
60 – V. Gross „Ühe poisi suvi” (1956)
50 – S. Väljal „Jussikese seitse sõpra” (1966)
45 – H. Mänd, H Raigna, M. Terri „Karu-aabits” (1971)
45 – E. Niit „Suur maalritöö” (1971)
45 – O. Preussler „Krabat” (1971)
40 – J. Rannap „Maja metsa ääres” (1976)
35 – H. Jõgisalu „Kärp” (1981)
35 – A. Lindgren „Röövlitütar Ronja” (1981)
30 – H. Käo „Kui mind üldse olemas ei oleks” (1986)
30 – A. Pervik „Sookoll ja sisalik” (1986)
20 – T. Toomet „Kaltsutitt ja puuhobune” (1996)
20 – E. Valter „Kullast vilepill” (1996)
15 – H. Käo „Hinge korter” (2001)
15 – H. Käo „Kui veel telekat ei olnud” (2001)
15 – H. Nõu „Tõmba uttu!” (2001)
15 – A. Pervik „Paula lõpetab lasteaia” (2001)
15 – T. Toomet „Vana aja koolilood” (2001)
15 – A. Vallik „Kuidas elad, Ann? ” (2001)
10 – K. Kass „Samueli võlupadi” (2006)
10 – A. Kivirähk „Leiutajateküla Lotte” (2006)
10 – D. Leesalu „Mängult on päriselt” (2006)
10 – A. Toikka, A. Mägi „Ruudi” (2006)

Detsember

1. detsembril

Esimene Virtsu reisirong väljus Tallinna sadama jaamast täna, 85 aastat tagasi.
Rapla-Virtsu raudtee (1931-1968) pildigalerii. Fotosid kitsarööpmelisest raudteest Tallinnast Virtsu sadamani.
YOUTUBE.COM

Vana-Vigala Rahvamajas

Vana-Vigala Rahvamaja ettevõtmised Jõulukuul!
11.dets. kell:13.00 KODUSTE LASTE JÕULUPIDU
15. dets kell: 11.00-17.00 JÕULULAAT
17.dets kell: 11.00- 15.00 JÕULUBUTIIK
Käsitöö, väike jõulukohvik ja õdus ajaveetmine.
Kohalikud käsitöömeistrid on oodatud kauplema!
30.dets kell:21.00 NÄÄRIPIDU
Tantsuks "RMP" Pilet: 6.-

Juhan Liiv oli eesti luuletaja ja proosakirjanik.Sündis: 30. aprill 1864, Alatskivi Suri: 1. detsember 1913, Koosa


Sa võta ilust viimne ilu
ja tõest võta viimne tõde,
peab olema – siis võltsist viimne võlts
hääst viimne võimaline hää
ja naiselisest õrnem õrna
ja võta valust viimne valu –
ning kannatuse viimne katse! –
Mis lõid sa selle tule süles,
see tõstab sind ja teisi üles.
juhan-liiv-lumi-tuiskab-mina-laulan-valik-luulet
Kogust ”Lumi tuiskab, mina laulan”
Pildiotsingu juhan liiv tulemus