Oleme ka end ära märkinud EV 100 kodulehel: https://www.ev100.ee/et/vana-aja-koolipaev
Kunst Raamatukokku!
Käima on lükatud EV100 projekt "Kunst raamatukokku Raplamaal", mis on osa suuremast katusprojektist "Kunst raamatukokku".
Eesmärgiks on noorte (14-26aastaste) poolt loodut näidata
raamatukogudes. Me pakume noortele näitusepinda, abistame ülespanemisel,
avaürituse korraldamisel jne.Sellega loome võimaluse noori
raamatukogudesse tuua.
Praegu on üleskutses välja toodud 4
suuremat raamatukogu (Rapla, Kohila, Kehtna ja Märjamaa), kuid selle
projektiga võivad kaasa tulla kõik väiksemad raamatukogud. Kui teate, et
teil on mõni tubli kunstilembene noor, siis saate talle pakkuda seda
võimalust. Jagage ja levitage seda infot oma kodulehtedel/blogides ja
samuti noorte seas. Huvitavaid näitusi saab ka nö ringile lasta, näitus
rändama lasta Raplamaal :)
Andke kindlasti teada, kui teil huvilisi projekti vastu tekib kohalikku raamatukogusse
Vana-Vigala küla tegemisi
Kirna Mõis – tervistavate loodusjõudude rüpes
Jätkus MTÜ Jätkusuutlik Vana-Vigala keskkonnateadlikkuse projekt Tamsalust tagasiteel koju, peatusega Kirnas. Kirna mõisast on palju räägitud, nüüd eriti, sest mõis on valitud Eestis kümne põneva paiga hulka. Kirna mõisa maa-alal on tugevad magnetilis-anomaalsed tsoonid, kust väljuv kiirgus võibolla nii positiivse ja negatiivse laenguga. Negatiivsed laengud on vajalikud mikroorganismide, bakterite, pingete mahalaadimiseks; positiivse laenguga kohtadest saame lisaenergiat tervenemiseks. Teisalt nii tugevaid elektromagnetilisi madalsageduslikke paiku on maailmas kokku vaid viis. Nende seas Järvamaa Kirna. Kerkib küsimus, miks siis minna mujale ravima. See oleks nagu koha tutvustus „nähtamatu“ füüsika poolelt.. Enne kui läbi mõisa parki jõuame, siis mõni rida mõisast. Meie ekskursioon on ikkagi pärandkultuuriga tutvumine. Mõis on asutatud 1614 aastal, mõisaansambel koosnes 19 hoonest. Õdede Pilchaude kätte minekul 19.sajandi lõpul, elu mõisas hääbus. 1919.a. hoone riigistati, hooneid ei remonditud, algas kasutamise ajajärk. Küll oli seal majas algkool, raamatukogu, sidejaoskond, kolhoosi keskus, söökla, isegi oli kortereid. Kõik jätkus kuni 1997 aastani, mil mõisahoone müüdi alternatiivravikeskusena. Henn pidi olema seal hea energia vahendaja, kes ise on raskest haigusest vabanenud. Lagunenud ja lagastatud mõisa suutis tervendaja Helle Anniko arendada maailmas tuntud energiapargiks, millele aitas kaasa selle koha eripära tunnetus. Uued omanikud R. Lilienthal ja T. Org tahavad mõisast kujundada tervise ja elustiilikeskuse. Pargis võttis meid vastu Andzelika, kuulsime mitmeid lugusid, kõndisime temaga, kui hea haldjana ravipinkide vahel, ilmselt ta oskas eksimatult öelda, millise organi nimetatud energia käivitab. Lühitutvustuse järel oli meil võimalik valikuliselt istuda pargipinkidel. Teisalt pargis liikus mitmeid uudistajaid, tundus olevat tõsine huvi paikkonna võimaluste vastu. Loomulikult vestlusel toonitati, kas inimene terveneb või mitte, sõltub tema soovist, tahtest, valmisolekust ja vastuvõtlikkusest loodusravile. Teisalt Kirna pidi olema üks Järvamaa külastatavaid paiku, mida aastas külastab ligikaudu 10000 inimest, nagu seda oli Järsi küla puhta veepargis. Kevadel emadepäeval oli mõisas tervisepäev mitmete loengutega, teraapiatega, nõustamistega ning eriti sooja vastuvõtu osaliseks sai Riina Raudsiku loeng liigesevaludest. Tervisepäevaga rakendatakse sõnaga tasakaal, sest inimene on tervik ja igaühel tuleks leida side sise- ja välismaailma vahel. Kõigile avatud Kirna loodusparki hoitakse peamiselt korras annetustest, millega saab laiendada pargiala, lisada tervendava energiaga pinke. Loomulikult tutvusime mõisasisemusega, teisel korrusel puudus lagi, vaatas vastu eterniitkatus, samas esimesel korrusel ilutses nägus võlvlagi. Ruumides oli mõisaaegset inventari. Vaatasime K. Valdre ja S. Saagi õlimaalide näitust. Idee kunstnikelt - kutsutakse oma aedu kujundama nii, võtame iga taime kui pintslilööki oma maali, nõnda kujunevat tervik pilt. Veel võis vaadata S. Kumari fantaasiafotosid. Igal mõisal on omamoodi pärandkultuuriväärtus; Kirna teeb imeliseks hubane ja õdus hoone sisemus, elulootuses laialdaselt õitsev park ja taassünnis olev mõisakompleks. Kas peatus mõisas aitab meil kahtlustest ja uskmatusest loodusravis vabaneda, selle teadmisega lahkusime koduteele. Saab soovida edu ühele mõisale paljude seas. Tagasisõidu ilus hetk sündis Raplamaal, Kehtna kandis rõõmustas augustikuu keskel erksalt rohetav ja korralikult õitsev kartulipõld, sest Vigala pool on paljuski kartulipealsed lehemädanikuga kahjustatud. Milline rõõm oli näha tervet põldu, tekkis paralleel inimesega, milline rõõm on näha tervet, elujõus inimest. Kindlasti jätkub Vana-Vigala projekt uute kohtumiste ja tegevustega septembris M. Üürikese ja H. Klissi eestvedamisel. Jaan Viska
Kogukonna tegemisi!
MTÜ “Jätkusuutlik Vana-Vigala” käis puhta vee teemapargis
Eesti suurim rikkus on puhas vesi – pühendugem ise ja kutsugem naabreid sellest osasaama
JAAN VISKA
Looja
peitis kogu maailmas tarkused loodusesse – meie arukus on need üles
leida; seda Tõnu Otsa mõtet võis lugeda Puhta vee teemapargi ühelt
pingilt. Tamsalu maile jõudsime sajuse, tuulise, äikselise tormipäeva
järgselt, varem paljuski meenutati 1967 aastal peamiselt Läänemaal,
Raplamaal, Harjumaal möllanud augustikuu tormi.
Teel Lääne-Virumaale
nägime tee äärtes üksikuid tuules murdunud puid, Järvamaal hakkas silma
saju raskuse all lamandunud odrapõlde. Vana-Vigalast sai alguse teine
koolituspäev keskkonnateadlikkuse projekti raames; teel Maie Üürike tegi
osavõtjaile viktoriini kaudu eeltutvust Lääne-Virumaaga. Puhta vee
teemapark asub Lääne-Virumaal Tamsalu vallas Järsi külas Metsamõisa talu
maadel, kus mõned aastad tagasi polnud ühtegi püsiasukat. Puhta vee
teemapargis toimub õpe interaktiivsete õppeprogrammide kohaselt; puhta
vee teemapark paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku
alal, kus tekib puhas joogivesi. Siinsest veetekkest ja kohalike elanike
käitumisest sõltub elu kogu Eestis. Öeldakse siin on puhta vee kodu.
Meie vastuvõtjaks oli Priit Adler, kelle vanaisa Arnold Adler 1938
aastal ostis Metsamõisa koha. Vahepealsetel aastatel küll omanik
vahetus, kuid 1996 aastast kuulub eraomandisse ning veepargi rajamisega
tegeldakse 2009. aastast. Loodusemees Fred Jüssi on olulise osa elust
olnud Metsamõisas, kus tema huvi looduse vastu kinnistus lõplikult.
Järsi külaga on seotud ka dirigent Kuno Areng. Lääne-Viru ja Järvamaa
piirimaile rajatud park hõlmab 90 hektarit. Teemapark on haruldane mitte
ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis. Veepark karstialale on haruldane
lähenemisviis vee väärtustamisele. Eestvedaja rolli veab Ökokratt
juhatuse liige Priit Adler. Arendaja soovib tutvustada puhta vee teket
ning selgitada kuidas sõltub veest elu. Kohtumine 764 aastases külas
leidis aset tuulegeneraatori all 120 meetri kõrgusel merepinnast. Sel
päeval tuulest puudust polnud. Varem oli PRIA rahastanud Eesti Energiast
sõltumatu päikese- Ja tuuleenergial toimuvat elektrivarustust (üksikus
maakohas õige lahendus). Keldri taga olid 60 päikesepaneeli 60 kraadise
nurga all, niiviisi langeb lumi talvel paneelidelt. Päikeseenergiat
koguti keldris asuvatesse geelakudesse. Elektrikaablit on paigaldatud
3000 meetrit. Jalutasime metsapargi teedel, vaatasime korrastatud stende
õppematerjaliga ja QR koodiga kontrollposte. Nägime milliseid võimalusi
pakub pärandkultuuri objekt metsapark: nimetan ligi 200 aastast kaske
paksu korbaga, seelikuga pärna, lohukivi, 49 setimeetrise läbimõõduga
pihlakat. Pargis saime välja öelda Relve poolt Vigalas nähtud: ühes
grupis kasvavad pärnad on sirgunud kännuvõsudest. Imetlesime maakividest
kerkivat uut õppehoonet. Jõudsime Meelteaeda. Teame, kui vajalik on aed
südame tegevuse, hinge ja vaimu
korrashoidmisel. Saime oma viite meelt rakendada: nägemine, aiailu;
kuulmine, tuulekell oma pooltoonidega; haistmine ja maitsmine,
maitsetaimed; kompimine, terrassid. Oma rühmapildi jäädvustasime ikkagi
meelteaias. Jõudsime tutvuda mesilastega. Puhtatõulised Serbia mesilased
ei ründa. Mesilaste tegevused ajas erinevad, algul koristaja, siis
tootja, seejärel tööline, lõpuks valvur. Kui head on isamesilased: pole
astelt. Mesilastarud asuvad juba koristust ootava rapsi põllu ääres
Sealmail pidi hea läbisaamine põllupidaja ja mesiniku vahel olema.
Jõudsime jälgida- imiteerida veeringkäiku; süüdata lõket telgis; kuulata
perekonna ajalugu. Siinjuures ei saa nimetamata sellist nime nagu Ründo
Mülts, kes koostas Võhmuta ja Järsi küla ajaloo. See 1991 sündinud
noormees alustas vanavara kogumist 10 aastaselt, rajas Päinurme
koduloomuuseumi, mille kohta öeldakse tema köitev elusus on muidu
justkui jumalast unustatud piirkonnas. See on näide sellest, kui
otsustav võib olla noorte roll. Teisalt saime osa ühe küla käekäigust,
algab viidamajandusega, kultuuri- ja ajalooobjektid tähistud
infotahvlitega. Muidugi eelkõige tuleb nad korda teha, aluseks
arengukava ning külaelu edendamine saab olla elanike ja maaomanike
koostöö. Enamik inimesi soovib näha kordumatut ja eripärast loodust ning
eksponeeritud ajalugu. Selle nimel tasub tööd teha ja korrati, teenitud
rahal on õige väärtus. Tänasime meiega koosveedetud aja ja ilusa
õppepäeva eest Priit Adlerit. Uute kohtumisteni oli korraldajate Maie
Üürikese ja Helbe Klissi soov. Koolinoored eelkõige, rääkimata
vanematest, olete igati oodatud vee teemaparki, kus eelmisel aastal
olnud ligi 6000 külastajat; sel aastal tõusvat 10000–i. Tänuga tehtut
kirjeldamas Jaan Viska.Vigala kohtub esmakordselt kõrgtehniloogiliste rallivaablastega. Aammulahkunud lehmade ammumiskajas.
Varudroonid varupõhupallil — in Vigala.
Võistlejad sööstmas üle saja kilomeetri tunnis — in Vigala.
Sellelt kiiruselt on lootusetu pildi peale saada — in Vigala.
Süit võistleja silme läbi — in Vigala.
..millest saab osa ka pealtvaatajad enda vastuvõtjaga. — in Vigala.
Välja antud tänumeene kohalike droonientusiastide poolt. — in Vigala.
20.august Vigalas
Ott Jeeser Video sõidult. Ei ole kasutatud kiirluupi :D
https://youtu.be/Pf8zE76kCLI
https://youtu.be/Pf8zE76kCLI
Sõidab Meelis. Muusika: Kursa https://kursa.bandcamp.com/
Suviseid tegemisi Jaan Viska pilgu läbi!
Avagem enam oma
koduväravaid, et linlased saaks maale tulla.
Kolmandal
üle-eestilisel avatud talude päeval pakkus loodus ühe ilusama päeva juulis. Talude ja
ettevõtjate arv on aasta-aastalt suurenenud. Kuna Pärnumaa on üks aktiivsemaid
võimalusi pakkuv avatud talude külastusel, siis Vigala 43 liikmelise reisirühmana haarasime
võimalusest olla naabrite mail ja lõpetada ringsõit Tahkurannas Eesti esimese
presidendi Konstantin Pätsi sünnipaigas ja kuulda monumendi valmimislugu, mis peamine
raudkivid korjati sealt-samast Tahkuranna põldudelt samba valmistamiseks. Austust ja lugupidamist vääriv külastus presidendi
vastu on inimlik Eesti Vabariigi 100-nda
aasta künnisel. Kasvav huvi avatud talude vastu näitab, et eesti inimene hoolib
maaelust ning ehedast toidust. Teisalt maaelu minister Tamm on toonud
strateegia koolikavasse, mille eesmärk on suurendada laste puu- ja köögivilja
ning piima ja piimatoodete tarbimist. Siia võib lisada C.R. Jakobsoni öeldu: „
See rahvas üksi võib oma vabaduse peale julge olla, kellel liha ja leib
omaenese päralt on „. Ringsõit hõlmas
kuute talu, seega külastuskordi rühma peale 258, nii palju statistikat. Esimeseks vastuvõtjaks Reet Karukäpp
Kilksamal. Perenaise elus üks ajalooline fakt, ta on sündinud 17. Juunil
1940, see on päev, mil Venemaa väed tungisid Eestisse. Enne Lõunat Eesti
Vabariik, pärast lõunat hoopis teine riik. Reet Karukäppa on teadus alati
paelunud, mil omandas doktorikraadi
geoloogias. Meile tutvustab talu
tagasisaamise lugu, keeruliseks tegi maaparandusetööd vanade rebasefarmimüüride
vahel. Teisalt on maa seal vähe viljakas. Seepärast peab õigemaks kasvatada
musta sõstart. Sel aastal kevadkülm rikkus hea saagi korjamise võimaluse.
Mustsõstar on inimese tervisele hea.
Marju kasvatab kolmel hektaril. Samas leiab, et alati pole kasulik marju
kokkuostu viia, toodangut tuleks väärindada. Toota mahla, siirupit, veini. Seda
ta teebki. Tööstuslik tootmine ei ole
tema jaoks, temale meeldib ise asju teha ja uurida ning katsetada ligikaudu
40-e sordiga. Perenaine lausub, kel
endal sõstraid pole, tasub ühendust võtta. Tori
Siidritalu lugu. Karmo ja Veranika
Haas asusid elama maale 2014 aastal, et rajada oma siidri- ja veinitalu. Kohapeal
perenaine korraldab siidrite degusteerimist küünikohvikus, peremehega tegime
ringkäigu 20-l hektaril viinamarja ja õunaaias, lõpuks peatusime tootmishoones,
mis ümberehitatud laudast; laut olla
kolhoosiajal moldaavlaste tehtud, kelle peamiseks tööriistaks kirves. Peremees
on õppinud pookima, ise puid kasvatama ning jagab õpetusi teistele huvilistele.
Loomulikult pere teeb kõike, alates ehitamisest, mahla tegemisest, pudelitesse
villimisest ja etikettide pealepanekuni. Küünikohvik töötab kevadest
oktoobrini. Pererahvas katsetab õunasiidriga, sest toit ja vein käivad
käsikäes. Tore et õllepruulikodadele on lisaks tulnud siidrikojad. Meenus teinegi ütlemine „Üks maakoht ilma
õunapuu ja lilleaiata on nagu roog ilma soolata ehk nädal ilma pühapäevata. Jäi
soovida edu noorele perele tema ettevõtmistes. Suure tee lähedalt leidsime järgmise
külaliste kogunemiskoha Panga hobitalu. Talus
saab tutvust teha küülikute, lammaste, kanadega, partidega, kalkunitega. Püüavad
suure pere jaoks ise võimalusi luua. Väikeses tootmistalus töötavad õed Aulika
ja Anne-Ly Olgo. Mäletame neid eelmise aasta Maahommikust, kus nad kirjeldavad
elu kodukohas pärast seiklemisi Ameerikas. Kõigepealt oli see talu väga hea
peatuskoht lastega peredele, sest lapsi huvitavad eelkõige loomad. Sel päeval
oli pereliikmed ametis külalistele toidu pakkumisega. Olime õnnelikud, et seal
peres oli hea lõunatada. Talu ümber
ainult 5 hekatarit maad, lisaks eemalt paistsid vanad tootmishooned. Näidati rajatud vaarikaistandust, kus kevadkülm
võttis saagi saamise võimaluse. Nüüd
tuleb uusi paremaid võimalusi
leida. Edasine teekond viis Tahkuranna,
kasvava elanikkonnaga valda, mitmete ettevõtjate juurde. Peagi olime Pärnumaa Ahti Tedremäe Thormani sepipajas. Sepatööd
tehakse 20 aastat. Rauataltsutamine mehele meeldib, ei ole läinud muudele
avarustele. Tedremäe arvab, et kutsekooli õpilastel on väike praktikakogemus,
ei saa tööga hakkama. Ootaks enamat. Riiulitel näeme mitmeid sepiseid,
suveniire, sisustustarbeid, ehituses tooteid mitmetele ehitusprojektidele. On
võimalik osta kingituseks meeneid. Isetegemine ja nupukus on hoidnud sepatöö
nõutaval tasemel. Sepikojas oli võimalik rauda taguda, valmistada esimese tööna
sepanaela. E-pood pakub käsitöömeistritele müügivõimalusi. Uulus
mesinike kohtumine Maarika Puusepa pool. Tänapäeval on päris palju räägitud
mürgitatud mesilastest, Pärnumaal pidid
mesilastele korjeks head tingimused olema. Meeldiv tõdeda. Nägime mee tootmist, kuulsime lugusid
meepõhistest toodetest, mesilasvahast - küünaldest. Saime mett maitsta, osta koduteele
kaasa. Sealne mesinik hindab väga kvaliteeti, mitte kvantiteeti. Mesilasperesid
130 ringis. Talvel tegeldakse vahaküünalde valmistamisega. Puusepp on iseõppija,
mesindus on väga traditsiooniline eluala, pole jänni jäänud. Meetootmine on perele elatusallikas. Peavad „itaaliamesilasi“. Mesilasmürk aitab
liigesevalude vastu, on soovitanud sõpradele. Meel on väga palju häid omadusi,
kõlbab toiduks kui ka raviks ning lapsi tuleks harjutada mett sööma. Oluline
on, et mesi oleks pärit saastamata loodusest, rabadest, metsadest. Selle eest tasub seista. Annan ühe retsepti: külmetuse korral riivitud
küüslauk meega 1:1; võtta kolm korda päevas. Viimane ettevõte, mida külastame on Liha ja Suits, juhiks Tauno Värk. Lõuna-Euroopa
lihalettidelt saadud head maitseelamused
panid alguse Tahkuranna ettevõtmisele Laadi külas. Lihatoodetel võiks olla
piirkondlik eripära. Toote valikust
leiab kolme erineva lisandiga suitsuvorsti, sinkvorsti, Krakovi vorsti,
suitsuliha, vinnutatud veiseliha. Nimetusi jätkub. Õue letil oli võimalik
toodangut maitsta ja tasuta kohvi kõrvale juua, alles siis keldrisse minna
kaupa tegema. Kinnitus teadmine, Igal juhul väärt ettevõtmine. Paar
rida kohapealt. Tahkuranna vallas 9 küla, neist Laadis elab 400 inimest. Külas
tegutseb 32 OÜ, 9 FIE ja 4 MTÜ. President Päts on pärit tegusast piirkonnast, praegu
tuntumad Jõulumäe Tervisekeskus ja Lottemaa. Vigala rühma nimel tänan Pärnumaa
ettevõtjaid toredate kohtumiste üle, päev kulges edukalt ja igas kohtumispaigas
jätsime vastuvõtjatele Vigala tatratooteid, maitsvat teed ja Vigala kirjaniku Kaie
Bergmanni raamatu. Uute kohtumisteni. Jaan Viska
Aeg tegutseda!
Kui Sul on endal või lähedasel kool pooleli jäänud, on nüüd õige aeg uuesti õppima minna!
1. Mine lehele www.jällekooli.ee
2. Uuri õpivõimalusi ja osale loosis.
3. Võida endale või sõbrale õppimiseks sülearvuti MacBook Air https://valgeklaar.ee/13-macbook-air-128gb-1602/
1. Mine lehele www.jällekooli.ee
2. Uuri õpivõimalusi ja osale loosis.
3. Võida endale või sõbrale õppimiseks sülearvuti MacBook Air https://valgeklaar.ee/13-macbook-air-128gb-1602/
Õppida võib igas vanuses. Jätka õpinguid koos Tanel Padari ja paljude teiste täiskasvanutega.Vaata www.jällekooli.ee
Puhkus
Head raamatukogu külastajad - suletud 17.08 - 27. 08.
11.09 -17.09
02.10 - 08.10
20.11 - 26.11
Varuge lugemist!
11.09 -17.09
02.10 - 08.10
20.11 - 26.11
Varuge lugemist!
Drooniralli pühapäeval, 20.08
Ott Jeeser korraldab!
20ndal augustil Läti küla lautade viimase tagumise lauda juures on drooniralli meistrivõistlused. Sõidavad kohalik Eesti koorekiht, Tulge kindlasti vaatama. Meie vallas näeb seda ala esimest korda aga luban et kindlasti mitte viimast: plaanis on plaanis käivitada kohalike noorte hulgas drooniralli hobiring.
Omniva vastus
Tegemist on kirjakastide võrgustiku korrastamisega. Vähemkäidavates kohtades asunud kirjakastid paigutatakse ümber käidavamatesse kohtadesse ja väga vähe kasutust leidnud kirjakastid eemaldatakse.
Edaspidi saavad Vana-Vigala elanikud viia kirju AjaO kaupluse juurde aadressil Pikk 5. Kirjakast asub kaupluse seinal.
Vabandame, kui oleme tekitanud ebameeldivusi.
Nii tehakse maal, külades - pole enam võimalust kirja saata!
Meiega ei arvestata! Miks? Sel nädalal võeti Jaamast maha Omniva
kirjakast, valda pole teatatud, seinale pole märget jäetud. Tuleb
helistada 1661, aga nemad panevad Sind ootele. Ja vastust ei ole.Loodan,
et on hakkajaid, kes küsivad samuti - miks viidi kirjakast ära. Kirjutage info@omniva.ee ja jagage, mis vastati Teile.
10.08
Täna on LAURITSAPÄEV ehk Püha Laurentiuse mälestuspäev.
Sargasso linnas kohtus Laurentius paavst Sixtus II-ga, kes võttis ta Rooma kaasa ning määras seal ülemdiakoniks. Kui Rooma prefekt paavsti kinni võttis, andis viimane kõik kiriku raamatud ja varad Laurentiuse kätte. Laurentius peitis raamatud ära (seetõttu on ta ka raamatukogude kaitsepühak).
Sargasso linnas kohtus Laurentius paavst Sixtus II-ga, kes võttis ta Rooma kaasa ning määras seal ülemdiakoniks. Kui Rooma prefekt paavsti kinni võttis, andis viimane kõik kiriku raamatud ja varad Laurentiuse kätte. Laurentius peitis raamatud ära (seetõttu on ta ka raamatukogude kaitsepühak).
Täna on rahvusvaheline ❤️ raamatuarmastajate ❤️ päev!
Lugemine on hariv, informatiivne ja nauditav. Ühesõnaga on lugemise näol tegemist suurepärase hobiga. Kui kodune raamaturiiul on otsast-otsani ära loetud, siis tuleb appi raamatusõprade sõber raamatukogu :) Siit leiab ikka midagi
Jostein Gaarder 65.a.
http://ekspress.delfi.ee/areen/jostein-gaarder-apelsinitudruk?id=69021197
Aja eest pole kuskil peidupaika. Me võime pakku pugeda kuningate ja keisrite eest, võib-olla isegi Jumala eest. Aga aja eest ei saa me end kuhugi peita. Aeg näeb meid igal pool, sest kõik meie ümber on uppunud sellesse rahutusse elementi.(“Mängukaartide saladus”, 1990)
(Saladuslik jõulukalender",2000) Raamatukaupmees noogutas:
"Jah,see on üks imelik tegelane ... Ta müüb turul roose, kuid kust ta need saab, ei tea keegi. Vahel juhtub, et ta astub sisse ja palub klaasikest vett. Suvel, kui ilm soe, on ette tulnud, et ta valab viimased tilgad enda pähe, enne kui poest välja läheb. Paaril korral on ta mõned piisad ka minu peale valanud."
Jalutama loodusmees Relvega!
5. augustil toimub retk koos tuntud loodusmehe Hendrik Relvega
Vana-Vigala mõisa- ja Hirvepargis. Kogunemine kell 11.00 mõisa ees.
Kaasa võtta enda ja sõbra jaoks midagi metsapikniku tarbeks.
13. augustil kell 8.30 toimub väljasõit Vana-Vigala rahvamaja eest Tamsalu maile, kus Puhta vee teemapargis toimub õppepäev. Tutvume teemapargi tegevustega, külastame meelteaeda.
Üritustel osalemistasu on 3 €, osavõtuks palume end registreerida: Maiele - maie@vigalattk.ee, telf. 56939081 või Helbele - info@heltan.ee, tel. 56604062.
Tule ise ja võta sõber kaasa!
13. augustil kell 8.30 toimub väljasõit Vana-Vigala rahvamaja eest Tamsalu maile, kus Puhta vee teemapargis toimub õppepäev. Tutvume teemapargi tegevustega, külastame meelteaeda.
Üritustel osalemistasu on 3 €, osavõtuks palume end registreerida: Maiele - maie@vigalattk.ee, telf. 56939081 või Helbele - info@heltan.ee, tel. 56604062.
Tule ise ja võta sõber kaasa!
Tellimine:
Postitused (Atom)