Rõõmsalt uude aastasse ja ikka raamatuga!
Milvi 196 laenutust
Maile 162 laenutust
Lia 127 laenutust
Milvi 196 laenutust
Maile 162 laenutust
Lia 127 laenutust
2019 tuleb varsti. Kohtumiseni uuel aastal ja ikka olete oodatud raamatukogusse!
Vana jäägu selja taha
see ei olnud üldse paha
Vana aasta viimne ots
ju lohakust ei salli -
kõik, mis majas oli
klaasist, küürisin
kristalliks!
see ei olnud üldse paha
naeratus sul olgu suus
siis kui saabub aasta uus.
siis kui saabub aasta uus.
Vana aasta viimne ots
ju lohakust ei salli -
kõik, mis majas oli
klaasist, küürisin
kristalliks!
Ave Alavainu
Toomapäev
5] Eesti pärimust iseloomustab nimetuse Toomas mütoloogilise tähenduse mitmekülgsus. M. J. Eisen kirjutab: „Tooma liig mitmekesised, ühe iseloomu teisele iseloomule vasta käivad tundemärgid annavad põhjust oletada, et nimekandja aja jooksul suure metamorfoosi läbi elanud, et katoliiklaste püha mehe eheteks rohkesti paganuse jälgi põimitud.“[6]
http://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/toomapaev?fbclid=IwAR3yivxTJkf6HfrTfqtUgP2Ypw2LsY8MzLCJEvQ4wxozHzh-R-cQkyA99RM
http://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/toomapaev?fbclid=IwAR3yivxTJkf6HfrTfqtUgP2Ypw2LsY8MzLCJEvQ4wxozHzh-R-cQkyA99RM
Palju õnne!
Eesti luuletaja Veronika Kivisilla 40. Palju õnne!
Öö süütab kastanil küünlad
õhk laulab väljamõeldud keeles
õhk laulab väljamõeldud keeles
avatud aknast tuleb õnnepuhanguna teadmine
et ses öös on ühekorraga
puhkend õide
me mõlema silmade iirised
et ses öös on ühekorraga
puhkend õide
me mõlema silmade iirised
ma mõtlen sinustki vist
väljamõeldud keeles
sest kõik tiheneb mu ümber
ja saab üheks sõnaks
mida ma ei tunne
ega suuda välja öelda
väljamõeldud keeles
sest kõik tiheneb mu ümber
ja saab üheks sõnaks
mida ma ei tunne
ega suuda välja öelda
> Ma ärkan, olles vaevu tukastanud. Ja linnud rõkkavad, kui oleks nokastanud.
> Välgupilgud-pilguvälgud üle taeva, üle kõigi kauguste-kõrguste.
> Välgupilgud-pilguvälgud üle taeva, üle kõigi kauguste-kõrguste.
“Cantus firmus”, 2015
https://luuleleid.wordpress.com/…/veronika-kivisilla-oo-su…/
https://luuleleid.wordpress.com/…/veronika-kivisilla-oo-su…/
Parim
Luulekonkursi võitis sel aastal Signe Kullamaa luuletusega "Päkapiku miksid", mille puhul tõstis žürii esile leidlikkust luua salm, mis annab hästi edasi pühadega kaasnevat ootust ja salapära ning võimet kõnetada ühtemoodi nii väikeseid kui ka suuri jõuluusku inimesi.
Salmi autori Signe Kullamaa sõnul leiab ta luuletuste loomiseks sageli inspiratsiooni Eestit mööda sõites, sest klienditeenindajana rongis töötades avaneb tal pidevalt võimalus aknast kauneid maastikke imetleda.
Päkapiku miksid
Päkapikku tahaks näha ükskord oma silmaga.
Tahaks teada, kas ta tõesti liigub iga ilmaga.
Tahaks näha, kuidas välja näeb see lahe kutt -
kas tal punakuub on seljas, mütsi otsas valge tutt?
Kas on igal lapsel oma või on kamba peale üks?
Kui ta ronib või siis roomab, kuidas terveks jääb ta püks?
Kuidas jaksab terve päeva minu järgi luurata?
Kas on krabinat siis kuulda, kui vaid pingsalt kuulata?
Kokkuvõttes liiga palju küsimusi õhku jääb.
Loodan ikka salamisi - kindlalt teda ükskord näen.
Päkapikku tahaks näha ükskord oma silmaga.
Tahaks teada, kas ta tõesti liigub iga ilmaga.
Tahaks näha, kuidas välja näeb see lahe kutt -
kas tal punakuub on seljas, mütsi otsas valge tutt?
Kas on igal lapsel oma või on kamba peale üks?
Kui ta ronib või siis roomab, kuidas terveks jääb ta püks?
Kuidas jaksab terve päeva minu järgi luurata?
Kas on krabinat siis kuulda, kui vaid pingsalt kuulata?
Kokkuvõttes liiga palju küsimusi õhku jääb.
Loodan ikka salamisi - kindlalt teda ükskord näen.
Kokku valis žürii välja 13 luuletust, mis tulevad esitamisele ERR-i tele ja raadio pühadekavas. Oma lemmikud leidsid suurest valikust ka erinevad ERR-i toimetused, kes võitjaid omalt poolt meeles peavad.
Kõik luulekonkursile esitatud jõulusalmid jäävad lugemiseks ja jõulutaadile ettekandmiseks üles veebilehele err.ee/luuletus.
Pärimused
Põlised jõulud on rõõmu ja puhkuse pühad
Liisa Kaasik annab seitse nõuannet, kuidas põlistest jõulutavadest jõudu ja jõulurõõmu ammutada.
1. Hoia ja loo oma pere jõule erilise hoolega. Jõulud on aastavahetuspüha, mil lõpeb vana ja algab uus päikeseaasta. Kui sel ajal valitseb kodus puhtus, küllus ning vaikne üksmeelne ja rõõmus olemine, pakub seda kogu algav aasta. Meie rahva jõulud on perekondlikud, kodused pühad. Seega tõelise jõulumeeleolu ja -rõõmu loomine algab ennekõike südamest ja suhtumisest, nõudes omajagu häälestumist, et argisest välja lülituda ja astuda keha ja meelega aasta kõige pühamasse puhkepaika, aega ja ruumi, milleks jõulud on.
2. Jõulueelne suurkoristus tasub suurelt ette võtta
21.12 on toomapäev, mis toob jõulud majja. Toomapäeva tähendust võib mõista mitmeti, esiteks seos toomisega, ehk see on viimane päev, mil paslik tuua tagasi laenatud esemed, maksta aasta vältel võetud võlad jne. Teiseks on Must ehk Tahma Toomas nii aasta pimedaima aja lõppemise kui ka pühade-eelse suurpuhastuse tähiseks. Sel päeval peavad puhtaks saama kõik põrandad ja laed, sahvrid ja sahtlid. Seega toomapäevaks olgu kõik lõppeva aasta tööd tehtud, läpakad sahtlisse lükatud ja õige aeg võtta ette üks korralik suurkoristus!
21.12 on toomapäev, mis toob jõulud majja. Toomapäeva tähendust võib mõista mitmeti, esiteks seos toomisega, ehk see on viimane päev, mil paslik tuua tagasi laenatud esemed, maksta aasta vältel võetud võlad jne. Teiseks on Must ehk Tahma Toomas nii aasta pimedaima aja lõppemise kui ka pühade-eelse suurpuhastuse tähiseks. Sel päeval peavad puhtaks saama kõik põrandad ja laed, sahvrid ja sahtlid. Seega toomapäevaks olgu kõik lõppeva aasta tööd tehtud, läpakad sahtlisse lükatud ja õige aeg võtta ette üks korralik suurkoristus!
3. Kodu kaunistamise ja kaitsmise olulisus
Toomapäeva toimetuste hulka kuulub ka oma kodu ohutamine ja piiramine. Inimeste ja majapidamise kaitsmiseks ning selleks, et oleks õnne, tehakse mitmesuguseid ohutisi. Näiteks tubadesse kaabitakse pisut hõbevalget või raputatakse soola või siis tehakse kadakasuitsu.
Ohutised on samuti kõikvõimalikud jõuluks valmistatud krässid, tähed ja ristid.
Toomapäeva toimetuste hulka kuulub ka oma kodu ohutamine ja piiramine. Inimeste ja majapidamise kaitsmiseks ning selleks, et oleks õnne, tehakse mitmesuguseid ohutisi. Näiteks tubadesse kaabitakse pisut hõbevalget või raputatakse soola või siis tehakse kadakasuitsu.
Ohutised on samuti kõikvõimalikud jõuluks valmistatud krässid, tähed ja ristid.
Praegusel ajal on kuused jõulude sümboliks saanud. Huvitav on aga teada, et meie rahvani jõudis see mood mõisa, kiriku ja linna eeskujul 19. saj. keskel. Enne seda toodi jõuluks tuppa puhtad kuldsed õled, mis tekitavad jõulurõõmu ja elevust, nendega saab mängida, nendel saab pikutada, neist saab meisterdada. Õled toovad õnnistust ja tervist, selles on maarahva jõulude põlist väge.
4. Kingi aega ja lähedust
Ehk on lohutav teada, et kingituste tegemine, eriti aga nende pärast arust ära minemine, ei kuulu põlisesse jõulukombestikku. Toomapäevast algavad jõulud ning siit peale võib teha üksnes neid töid, mis on vajalikud pühade pidamiseks. See on aeg, kus koos päikesega peaks puhkama ka inimene. Poode mööda kingitusi otsides kulutatud aja võiks aga kinkida hoopis oma lähedastele – lülitage ekraanid välja, vaadake silma, jutustage, kallistage, meenutage, mürage ja mängige.
Ehk on lohutav teada, et kingituste tegemine, eriti aga nende pärast arust ära minemine, ei kuulu põlisesse jõulukombestikku. Toomapäevast algavad jõulud ning siit peale võib teha üksnes neid töid, mis on vajalikud pühade pidamiseks. See on aeg, kus koos päikesega peaks puhkama ka inimene. Poode mööda kingitusi otsides kulutatud aja võiks aga kinkida hoopis oma lähedastele – lülitage ekraanid välja, vaadake silma, jutustage, kallistage, meenutage, mürage ja mängige.
5. Mida panna jõululauale?
Kindel on see, et jõuluaud peab olema uhkelt, lausa priiskavalt kaetud. Usutakse, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Laual peaks kindlasti olema õlu, sealiha, jõululeib ja jõuluvorstid ja kõik ikka enda tehtud! Tavalised jõulutoidud on veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või.
Kindel on see, et jõuluaud peab olema uhkelt, lausa priiskavalt kaetud. Usutakse, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Laual peaks kindlasti olema õlu, sealiha, jõululeib ja jõuluvorstid ja kõik ikka enda tehtud! Tavalised jõulutoidud on veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või.
6. Ära unusta lähedaste hingi kostitada
Jõulu ajal on lähedast hinged kodus käimas ja kehtib uskumus, et kui mõni toidupala kukub laua alla, ei tohi seda üles võtta. Ja üldse oleks parem jõuluajal laua ja voodi alla valgust mitte näidata ega sinna kiikamas käia.
Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul, soovitatakse üleval olla, mängida, jutelda ja mõistatada. Kui muidu ei jaksa, siis kasvõi vahetustega, aga tasub meeles pidada, et magajatega kõiksugu tempe visatakse. Eri tavad on ka jõuluajal magamise kohta: kui ikkagi magama heidetakse, siis soovitavalt põrandale ja täies riides.
Jõulu ajal on lähedast hinged kodus käimas ja kehtib uskumus, et kui mõni toidupala kukub laua alla, ei tohi seda üles võtta. Ja üldse oleks parem jõuluajal laua ja voodi alla valgust mitte näidata ega sinna kiikamas käia.
Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul, soovitatakse üleval olla, mängida, jutelda ja mõistatada. Kui muidu ei jaksa, siis kasvõi vahetustega, aga tasub meeles pidada, et magajatega kõiksugu tempe visatakse. Eri tavad on ka jõuluajal magamise kohta: kui ikkagi magama heidetakse, siis soovitavalt põrandale ja täies riides.
7. Päikeseaasta lõpu ja uue aasta alguse headloovad tavad
24.12 on pühadelaupäev. Selle päeva tähtsaim tava on saunaskäimine. Saun pannakse kütte juba hommikul ja enne pimedat peab kindlasti saunas käidud olema. Pühadelaupäeva saunaskäiku tuleks suhtuda kui erilisse rituaali. Õige saun puhastab nii keha kui hinge. Kellel pole kuidagi võimalik saunas käia, võib end ka jooksva vee all puhtaks küürida, et puhta meele ja kehaga uuele päikeseaastale vastu astuda.
24.12 on pühadelaupäev. Selle päeva tähtsaim tava on saunaskäimine. Saun pannakse kütte juba hommikul ja enne pimedat peab kindlasti saunas käidud olema. Pühadelaupäeva saunaskäiku tuleks suhtuda kui erilisse rituaali. Õige saun puhastab nii keha kui hinge. Kellel pole kuidagi võimalik saunas käia, võib end ka jooksva vee all puhtaks küürida, et puhta meele ja kehaga uuele päikeseaastale vastu astuda.
Nii nagu jaanipäev ja tuli, käivad ka jõulud ja elav tuli kokku. Esivanemad on pühade ajal põletanud nii peerge kui küünlaid. Jõulutuli ei pea jääma tegemata ka tänapäevases küttekoldeta korteris - ahjutäit puid võib asendada ka tilluke laastulõke keraamilisel- või metallalusel. Jõuluöine tuli ennustab: kui suits tõuseb otse üles, laabub järgmisel aastal kõik hästi.
25.12 läheb päike päevapesast valguse ja suve poole liikuma, algab uus päikeseaasta Uue aasta hommikul võiks kogu pere värske veega nägu pesta. Vee väe suurendamiseks pannakse vette hõbedat ja pussnuga. Näo pesemine toob uueks aastaks selged silmad ja selge meele, tervist, virkust ja hea jume. Selline taig võib anda lausa erilise selgeltnägemise võime. Perele toob eriliselt õnne, kui aasta esimeseks külaliseks on meesterahvas, kes soovib head uut aastat!
Aitäh!
Võtke aega endale lugemiseks - see on tarkuse allikas.
Võtke endale aega mõtlemiseks - see on jõu allikas.
Võtke endale aega naermiseks - see on hinge muusika.
18.12 Märjamaal Vallavolikogu istung
TEISIPÄEVAL, 18. detsembril 2018 algusega kell 15.00 Märjamaa rahvamaja Ly galeriis.
Materjalid
Materjalid
Eelnõud on avalikkusele kättesaadavad Märjamaa valla kodulehel http://marjamaa.kovtp.ee/et/
Palju õnne ARVO VALTON 83.a.
Ainus viis aega võita on teda mitte tähele panna.
Nii on öelnud eesti proosa- ja näitekirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ning publitsist Arvo Valton (Vallikivi), kes täna tähistab 83. sünnipäeva.
Soojad soovid ja tervitused ka meie raamatukogu lugejate poolt!
Esimese trükiproovina ilmus novellett "Lauad" (Noorus, 1960, 4). Varasemale lühiproosale on iseloomulik argieluseikade leidlik visandamine. Esikkogu "Veider soov" (1963) äratas elavat huvi oma värske nägemise ja leebe huumori tõttu.
Valtoni esimene romaan "Tee lõpmatuse teise otsa" (1978) on ajalooline - jutustatakse mongoli valitsejast Tšingis-khaanist ning taoistlikust mungast Chang Chunist.
Valtoni esimene romaan "Tee lõpmatuse teise otsa" (1978) on ajalooline - jutustatakse mongoli valitsejast Tšingis-khaanist ning taoistlikust mungast Chang Chunist.
Valton on kirjutanud stsenaariumid mängufilmidele "Viimne reliikvia" (1969), "Hundiseaduse aegu" (1984) ja "Näkimadalatele" (Herman Sergo romaani ainetel), aga ka telemängufilmidele "Minu naine sai vanaemaks" (1976) ja "Ringhoov" (1988, novelli "Mustamäe armastus" motiividel).
Võib öelda, et Valton on üks viljakamaid autoreid - on kirjutanud 6 romaani, 6 lühiromaani, 531 novelli ja 27 kogumikku.
Foto: Arvo Valton möödunud aastal ERMis toimunud EKLi 95. sünnipäeval.
Argo Ingver
http://epl.delfi.ee
Argo Ingver
http://epl.delfi.ee
Teade!
TÄISKASVANUTE UJUMISKURSUS ALGAJATELE ALUSTAB TAAS
Alates 5. jaanuarist 2019 alustab taas täiskasvanute ujumiskursus algajatele Marge Nummerti juhendamisel.
Kursuse maht on 20 tundi ning õpe toimub laupäeviti 10.00–11.30
(sissepääs ujulasse 9.45–10.00 ) ja kestab 60 minutit.
(sissepääs ujulasse 9.45–10.00 ) ja kestab 60 minutit.
Kursuse maksumus on 120 € mis sisaldab ka juhendamise tasu.
Võimalik maksta kolmes osas.
Võimalik maksta kolmes osas.
Kindlasti on vajalik eelregistreerimine, sest osalejate arv on piiratud. Registreerida saab kuni 4. jaanuarini 2019, kaasa arvatud. Ära jäta otsustamist viimasele päevale.
Kursusele saad registreerida ennast Märjamaa ujula telefonil 58668430 või juhendaja telefonil 56566122, samuti ka meili teel marjamaaujula@hot.ee või kodulehe tagasiside vormi kasutades.
110. sünniaastapäev
Eesti heliloojal ja koorijuhil, aga ka publitsistil Gustav Ernesaksal (12.12.1908 – 24.01.1993).
Lisaks imelisele heliloomingule avaldas Ernesaks publitsistliku ja memuaarse põhikoega raamatud "Suu laulab, süda muretseb" 1971, "Nii ajaratas ringi käib" 1977, "Kutse" 1980, "Laine tõuseb" 1983 (Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia 1984), "Laul, ava tiivad" 1985. Kõik need käsitlevad autori elu- ja loominguteed. Eesti muusikaelu, RAM-i ja laulupidude arengut, jäädvustavad mälestusi nii muusikuist kui kirjanikest.
Foto: Faivi Kljutšik/ERR
Lisaks imelisele heliloomingule avaldas Ernesaks publitsistliku ja memuaarse põhikoega raamatud "Suu laulab, süda muretseb" 1971, "Nii ajaratas ringi käib" 1977, "Kutse" 1980, "Laine tõuseb" 1983 (Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia 1984), "Laul, ava tiivad" 1985. Kõik need käsitlevad autori elu- ja loominguteed. Eesti muusikaelu, RAM-i ja laulupidude arengut, jäädvustavad mälestusi nii muusikuist kui kirjanikest.
Foto: Faivi Kljutšik/ERR
Kuidas elada küpses eas!
13.dets. kell 18.00 toimub hostel Heltanis Hirvepargi tee 33 a kohtumine psühhiaater "hinge-tohter" dr. Ellu Eik`iga.
Jututeemaks „Kuidas elada küpses eas?“
Peale loengut on võimalus individuaalselt dr. Eik`iga vestelda – südamelt ära!
Täiendav info:
• osalemistasu üritusel 3 €.
Osavõtust anna teada:
• Telefonil: 56604062 või 56505783
• E – mailil: info@jatkusuutlik.ee
Tegevus toimub LEADER programmi projekti „ Üheskoos tegemine – eneseteostamise pädevuste suurendamine“ raames.
Jututeemaks „Kuidas elada küpses eas?“
Peale loengut on võimalus individuaalselt dr. Eik`iga vestelda – südamelt ära!
Täiendav info:
• osalemistasu üritusel 3 €.
Osavõtust anna teada:
• Telefonil: 56604062 või 56505783
• E – mailil: info@jatkusuutlik.ee
Tegevus toimub LEADER programmi projekti „ Üheskoos tegemine – eneseteostamise pädevuste suurendamine“ raames.
Teade!
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kavandab Avaste madalsoosse rajatud kuivenduskraavide sulgemistöid. Taastamisala asub Pärnu ja Rapla maakonnas Lääneranna ja Märjamaa vallas Avaste ja Kurese külades.
Seoses Avaste madalsoo veerežiimi taastamistööde ehitusprojekti valmimisega olete oodatud kavandatud töid tutvustavale koosolekule Vana-Vigala rahvamaja seminariruumi neljapäeval 06. detsembril kell 16:00.
3.12.2018
Täna toimuvad Maanteeameti tellimusel Läti küla puitsilla katte remonttööd (pealmise katte vahetus).
Andresepäev 30.11
Andresepäev on apostel Andrease märtrisurma mälestuspäev. Vanasõna „Andrus aus mees annab jõulud“ märgib seda, et andresepäeva paiku algab jõulueelne advendiaeg. Nagu mardid ja kadrid, käisid Saaremaal perest peresse andresed. Saksa kultuuri eeskujul jõudis meile tulevase abikaasa ennustamise komme. Enne magamaminekut külvati kaerateri voodisse, söödi soolast, et kallim tuleks unenäos vett pakkuma, pesti silmi, et näha, kes tuleb silmi kuivatama.
Eestlastele omaselt ei tohi sellelt, keda unes näed, midagi vastu võtta ega temale anda.
GUSTAV SUITS
Täna on 135. sünniaastapäev luuletaja Gustav Suitsul.
Gustav Suits on üks eesti 20. sajandi kõige mõjukamatest kirjanikest, Noor-Eesti liikumise juht ja ideoloog, kellest 1921. aastal sai Tartu Ülikooli esimene eesti ja üldise kirjanduse professor.
Luuletajana oli Suits eesti esimesi moderniste, kes tundis hästi soome kirjandust ja õppis palju Eino Leinolt. Tema esikkogu "Elu tuli" (1905) oli kaasaegse nooruse kultusraamat, milles autor ülistas noort armastust ja revolutsioonilist hoogu.
Luuletuskogu "Tuulemaa" (1913) peetakse eesti luule üheks kõige meisterlikumaks koguks läbi aegade. Viimane kogu kodumaal "Kõik on kokku unenägu" ilmus 1922; viimane, hilisluule kogu "Tuli ja tuul" ilmus 1950 Stokholmis.
Foto: Johannes Aaviku 70. sünnipäev 1950.a.
Vasakult: Andrus Saareste, Gustav Suits, Johannes Aavik ja Marie Under. Ees vasakult teine J. Aaviku tütar Silvia.
KM EKLA, B-160:29
Gustav Suits on üks eesti 20. sajandi kõige mõjukamatest kirjanikest, Noor-Eesti liikumise juht ja ideoloog, kellest 1921. aastal sai Tartu Ülikooli esimene eesti ja üldise kirjanduse professor.
Luuletajana oli Suits eesti esimesi moderniste, kes tundis hästi soome kirjandust ja õppis palju Eino Leinolt. Tema esikkogu "Elu tuli" (1905) oli kaasaegse nooruse kultusraamat, milles autor ülistas noort armastust ja revolutsioonilist hoogu.
Luuletuskogu "Tuulemaa" (1913) peetakse eesti luule üheks kõige meisterlikumaks koguks läbi aegade. Viimane kogu kodumaal "Kõik on kokku unenägu" ilmus 1922; viimane, hilisluule kogu "Tuli ja tuul" ilmus 1950 Stokholmis.
Foto: Johannes Aaviku 70. sünnipäev 1950.a.
Vasakult: Andrus Saareste, Gustav Suits, Johannes Aavik ja Marie Under. Ees vasakult teine J. Aaviku tütar Silvia.
KM EKLA, B-160:29
KEVAD JA SÜGIS
Sina oled kevade mureta laps —
kevad ise sa oled.
Mina olen tumeda sügise poeg —
sügis ise ma olen.
Kuid mina ihkan kevade järele.
Sirutan vastu sull’ käed.
Kevad ! — ei ära sa põgenegi,
vaid minu hõlma sa vaod.
Kevad ja sügis — suudelgem :
suvi me suudlustest sünnib.
kevad ise sa oled.
Mina olen tumeda sügise poeg —
sügis ise ma olen.
Kuid mina ihkan kevade järele.
Sirutan vastu sull’ käed.
Kevad ! — ei ära sa põgenegi,
vaid minu hõlma sa vaod.
Kevad ja sügis — suudelgem :
suvi me suudlustest sünnib.
Meenutasime Vigala Sassi
Vigala Sassi pingi avamine
Raamatu autor Sirje Presnal
Sassi pink
Kohtumine kaminasaalis
Pingi avamiselt
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Vigala 1889:
Külma küsib kinda'aida,
villa villasta riieta,
tali talle nahkusida,
udu uuta kuuekesta.
Küssi, küssi, külmakene,
aja taga talvekene,
kus see kurk o' kuue pannud,
kurk kuue, kael kasuka
ja need sääred särgi viind!
Pannud jo kõrtsi kammerisse,
viina vaatide vahele,
õllevaadi otsa peale,
kirju kannu kaane peale.
Sinna kurk o' kuue pand,
kurk kuue, kael kasuka,
sinna sääred särgi viind.
Tarkusi ja manitsussõnu esimeste külmade tulekuks saatis Eisenile vallakirjutaja ja kooliõpetaja, Eiseni onu Mihkel Liedenberg (E A 70 (128)). Karuse kirikuvaht Jaan Kadakas demonstreeris "labakindalugusid" 1968. aasta suvel, pildistas Ingrid Rüütel (ERA, Foto 8512).
Külma küsib kinda'aida,
villa villasta riieta,
tali talle nahkusida,
udu uuta kuuekesta.
Küssi, küssi, külmakene,
aja taga talvekene,
kus see kurk o' kuue pannud,
kurk kuue, kael kasuka
ja need sääred särgi viind!
Pannud jo kõrtsi kammerisse,
viina vaatide vahele,
õllevaadi otsa peale,
kirju kannu kaane peale.
Sinna kurk o' kuue pand,
kurk kuue, kael kasuka,
sinna sääred särgi viind.
Tarkusi ja manitsussõnu esimeste külmade tulekuks saatis Eisenile vallakirjutaja ja kooliõpetaja, Eiseni onu Mihkel Liedenberg (E A 70 (128)). Karuse kirikuvaht Jaan Kadakas demonstreeris "labakindalugusid" 1968. aasta suvel, pildistas Ingrid Rüütel (ERA, Foto 8512).
Eesti Vabariik 100
Täna 100 aastat tagasi sai sinimustvalgest trikoloorist ametlikult Eesti riigilipp.
21. novembril 1918 määras Ajutine Valitsus sinimustvalge lipu Eesti riigilipuks.
Sellest ajast alates on lipp ametlikult riigilipuna kasutusel.
Loe lähemalt artiklist:
https://
21. novembril 1918 määras Ajutine Valitsus sinimustvalge lipu Eesti riigilipuks.
Sellest ajast alates on lipp ametlikult riigilipuna kasutusel.
Loe lähemalt artiklist:
https://
Rootsi kirjaniku Selma Lagerlöfi 160. sünniaastapäev.20.11.2018.
Lagerlöfi tuntumaid teoseid „Gösta Berlingi saaga“ ilmus 1891. aastal. Suurt edu tõi talle „Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi“ (I-II, 1906-1907). Autoril paluti kirjutada algkooli jaoks Rootsi maateaduse lugemik, tulemuseks oli Põhjamaade kõige populaarsem noorsooraamat, mis peagi tõlgiti kümnetesse keeltesse.
Lagerlöfi viimased romaanid moodustavad triloogia: „Löwensköldi sõrmus“ (1925), Charlotte Löwensköld“ (1925) ja „Anna Svärd“. Need võtavad kokku autori elutöö, tema eluprintsiibid ja rõhutavad veel kord armastuse tähtsust inimeste elus.
Foto: https://alchetron.com
Parim foto
Kaitseliidu ajakirja foto valiti Euroopa parimaks
Euroopa militaarajakirjanike koondav Euroopa Militaarpressi Assotsiatsioon (EMPA) valis aasta parimaks fotoks Kaitseliidu ajakirja Kaitse Kodu! kaanel ilmunud pildi rahvusvahelisel sõjalissportlikul võistlusel võistlevatest naiskodukaitsjatest.
Foto autor on kaitseliitlane Martin Andreller, kes on Kaitse Kodu! vabatahtliku kaasautori ja fotograafina tegutsenud juba pikka aega.
Palun arvestage!
Olen Raplas õppepäevadel raamatukogu suletud!
Teisipäev, 6. novembril
Kolmapäev, 7.novembril
Teisipäev, 13. novembril
Kolmapäev, 14. novembril
Kolmapäev, 28, november
Kolmapäev , 5. detsember
Teisipäev, 6. novembril
Kolmapäev, 7.novembril
Teisipäev, 13. novembril
Kolmapäev, 14. novembril
Kolmapäev, 28, november
Kolmapäev , 5. detsember
Palju õnne!
80. sünnipäev Lehte Hainsalul. Kui hakata tema elu ja loomingut lähemalt uurima, siis tabab üllatus: nii vaikselt on nii palju suurt tehtud!
http://teatritasku.ee/lehte-hainsalu-mina-elan-eesti-keeles/?fbclid=IwAR3cnnKfGYlR3DNhflTjIdQfj1IpSy9nLCNWGFSPllfKb9S-VNM8386KPDQ#more-3602
http://teatritasku.ee/lehte-hainsalu-mina-elan-eesti-keeles/?fbclid=IwAR3cnnKfGYlR3DNhflTjIdQfj1IpSy9nLCNWGFSPllfKb9S-VNM8386KPDQ#more-3602
Foto: Aldo Luud
https://www.ohtuleht.ee
https://www.ohtuleht.ee
Teade!
Uute kaugloetavate veemõõtjate paigaldusest - elektriboileri omanikel tekib probleem veearvesti õige paigalduse korral. Kirjeldus puudutab eraldi kaugloetava veemõõtjaga eramaju, ridaelamubokse, üksikuid kortereid.
Veemõõdusõlmes on ette nähtud peale veemõõtjat paigaldada tagasivooluklapp, et veemõõtja toimiks õigesti. Selle tulemusena tekib majapidamistes, kus on elektriboilerid, probleem, et vee soojendamisel pole paisuval veel enam kuhugi minna ning lekkima hakkab elektriboileri ette paigaldatava tagasivooluklapi ülevool. Halvemal juhul võib vesi märkamatult lekkida ja tekitada suure kahju.
Ega seal (samaaegselt) väga head ja lihtsat lahendust polegi. Üks variant on veesüsteemi paigutada paisupaak. Teine lihtsam võimalus on panna boileri tagasivoolu klapi ülevoolu alla anum, mida regulaarselt tühjendada, või ühendada sellega (võimaluse korral) voolik, mis suunata kanalisatsiooni.
Tellimine:
Postitused (Atom)