Meil tuli välja uus kuukiri, seekord koos linnulisaga. Lugeda saab siit: http://www.kollasedtaskud.ee/blog/ilmunud-kuukirjad
Bussiliikluses muutused!
Muudatused bussiliikluses alates 1. märtsist
Alates 5. märtsist peatub liin 887 Tallinn-Märjamaa-Pärnu ka Vene peatuses 10.03 ja Tallinna poole sõites kell 14.42.
Liin nr 153 Haapsalu-Risti-Märjamaa-Rapla-Türi-Paide-Tartu väljub alates 1. märtsist Märjamaalt 2 minutit varem, senise 7.34 asemel väljub buss 7.32.
Loodi Eesti Loodusturismi Ühing
Seltse ja ühinguid tuleb endiselt juurde vanade ja väärikate kõrvale. Paar päeva tagasi, 20. veebruaril 2018 asutati Märjamaa Rahvamajas Eesti Loodusturismi Ühing, mis esindab loodusturismi teenuseid pakkuvaid ettevõtjaid.
Ühingu asutamise ajendiks oli selle asutanud ettevõtjate soov senisest enam teadvustada Eesti kui kõrge väärtusega loodusriigi maine ja kuvandi olulisust ja selle säilitamise ja parendamise vajadust nii Eestis kui rahvusvaheliselt.
Ühingu asutajad on veendunud, et loodusriigi kuvand on rahvusvaheliselt oluline mitte üksnes turismisektori eduks, vaid aitab kaasa Eesti maine ning majanduse ja kultuuriruumi edendamisele laiemalt. Ühingu asutajad soovivad, et Eesti looduse ühisvara kasutamisel loodusturismi ning teiste mitteutilitaarsete keskkonnakasutuste osakaal majanduses sh. metsanduses hüppeliselt suureneks ning see põhimõte oleks nurgakiviks Eesti ökosüsteemse ning nutika tulevikumajanduse loomisel.
Nimetatud eesmärkide täitmiseks ning loodusturismi sektori arenguks soovib moodustatud ühing olla koostööpartneriks riigi loodusvarade kaitse- ja kasutamise, turismimajanduse, regionaalpoliitika jt. valdkondlike ning piirkondlike otsustuskogudele ja välja töötada ning rakendada Eesti kui loodusriigi kuvandile kohast rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist ning loodusvarade nutikal ja jätkusuutlikul kasutamisel põhinevat loodusturismiga seotud majandusmudelit.
Üheks oluliseks eesmärgiks peame ka oma sektori jätkusuutlikkuse ja hea kvaliteedi tagamist, milleks soovime kaasa rääkida uute loodusturismi ettevõtjate koolitamisel koostöös ülikoolide ja teiste koolidega.
Eesti Loodusturismi Ühenduse asutajate hulka kuuluvad Eesti tuntumad loodusturismiga tegelevad ettevõtted ja ettevõtjad: Natourest OÜ, Kumari Reisid OÜ, Viis Aastaeaga OÜ, Estonian Wildlife Tours, Sea Kayaking Estonia OÜ, Urban Pirate OÜ, Naturum OÜ, loodusgiid Peeter Vissak.
Köstri maja Naravere külas
Vigala köstri elamu. Koolimaja aastatel 1823 - 1880.
© Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA.
Siin majas on elanud Veljo Tormis oma vanematega. Olen ise elanud seal majas aastatel 1967/1970.
© Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA.
Siin majas on elanud Veljo Tormis oma vanematega. Olen ise elanud seal majas aastatel 1967/1970.
Kaunist pidupäeva head raamatusõbrad ja kõik lugejad.
...Sa elama jää igavesti,
mu Maarjamaa.
Me rahva omaks jäägu igavesti muld ja meri,
paepäälsed kadakad ja põllud,
kanarbik, kõik külad, linnad.
Kõik linnud taeva alla.
Ja rukkilill mu kodupõllul
jäägu murdmata...
/Kalju Lepik/
Vigala-Vanamõisa küla talupere lood Sillaotsa muuseumi kogust J.Kusmini kaudu
EW100 puhul fotomeenutused Vigala-Vanamõisa küla Mardi talust. Kõik see imekaunis mööbel on valmistatud tõenäoliselt enne Eesti vabariigi sündi. Eakas Mardi talu perenaine Ann Reemann rääkis ülivõrdes oma äiast, kes selle ilu sama talu rehetoas kruupingil valmistas. Sillaotsa Talumuuseumi töötajana sattusin 1986. aasta septembris sinna tallu tänu sama küla inimesele, Salme Laurile. Loodetavasti on Vigalas inimesi, kes seda ilu on oma silmaga näinud.
Salme Lauri koos Mari Reemanni püstvokiga Mardi talu aida ees.
Salme Lauri koos Mari Reemanni püstvokiga Mardi talu aida ees.
Mardi talu reheahi ja vanaperenaine Mari september 1986.
Märjamaal
21.veebruar 2018.a.
Eile, 20.veebruaril k.a., asutati Märjamaa Rahvamajas
Eesti Loodusturismi Ühing, mis esindab loodusturismi teenuseid
pakkuvaid ettevõtjaid.
Teate edastas: Thea Perm
MTÜ Eesti Loodusturismi Ühingu tegevjuht
Kontaktid - email: thea.perm@gmail.com Tel. 55615116
Eesti Loodusturismi Ühing, mis esindab loodusturismi teenuseid
pakkuvaid ettevõtjaid.
Teate edastas: Thea Perm
MTÜ Eesti Loodusturismi Ühingu tegevjuht
Kontaktid - email: thea.perm@gmail.com Tel. 55615116
8. märts 2018. a. kell 19:00 - 20:00 Vana-Vigala rahvamajas
SEE Teatri esituses Jandikogumik "Kiusatused"
Sketšid kogunud, eestistanud ja lavale seadnud Andres Urb
Etenduse sisu koosneb igihaljastest naljadest mees-naine- armastus-raha- riided- jne,
Etenduse pikkus 1 tund
Esietendus 18. jaanuar 2018
Näitlejad: Juhan Lehepuu, Mare Laide, Gustav Reinop, Hannes Loss, Katrin-Dagmar Ling-
Loss, Eve Merima, Riina Manni, Roman Sultangirejev, Märt Maiste, Andres Maasing, Tiina
Leesik
PILET: 5.-
Palju õnne Eesti!
Mida ma veel hoian,
keda ma veel kaitsen,
kui mitte sind,
mu kodune maa?
Kes mulle kingiks keele
ilusa, elusa laulu,
kui mitte sina,
mu kodune maa?
mida mõista võiksin,
kes saaks aru minust,
kui mitte sina,
mu isa maa?
Kes mind maailmas saadaks,
kes mind tagasi võtaks,
kui mitte sina,
mu ema maa?
keda ma veel kaitsen,
kui mitte sind,
mu kodune maa?
Kes mulle kingiks keele
ilusa, elusa laulu,
kui mitte sina,
mu kodune maa?
mida mõista võiksin,
kes saaks aru minust,
kui mitte sina,
mu isa maa?
Kes mind maailmas saadaks,
kes mind tagasi võtaks,
kui mitte sina,
mu ema maa?
Leelo Tungal
Lahkus Heli Lääts
http://publik.delfi.ee/news/inimesed/suri-laulja-heli-laats?id=81139305
Meenutame vana saadet
ERRi arhiivist saab kuulata saadet, mis salvestatud 1995. aastal. Heli Lääts räägib oma lapsepõlvekodust, esimestest esinemistest, koostööst teiste lauljatega ja pensionipõlvest.
Kõlavad laulud "Kuujõgi", "Kirsside aeg", "Oo, mustlane, mängi", "Üks tütarlaps kord...", "Kodu", "Lind ja laps" ning "Armurõõm".
Saade on eetris ka laupäeval, 17. veebruaril kell 12.05.
Kuulake: goo.gl/343Q1z
Meenutame vana saadet
ERRi arhiivist saab kuulata saadet, mis salvestatud 1995. aastal. Heli Lääts räägib oma lapsepõlvekodust, esimestest esinemistest, koostööst teiste lauljatega ja pensionipõlvest.
Kõlavad laulud "Kuujõgi", "Kirsside aeg", "Oo, mustlane, mängi", "Üks tütarlaps kord...", "Kodu", "Lind ja laps" ning "Armurõõm".
Saade on eetris ka laupäeval, 17. veebruaril kell 12.05.
Kuulake: goo.gl/343Q1z
Mineviku radadel ...
16, veebruaril on 170. sünniaastapäev ja 101. surmaaastapäev prantsuse kirjanikul Octave Mirbeaul (16.02.1848 – 16.02.1917).
Tuntuim ta romaanidest on realistlik "Toaneitsi päevik" (Le Journal d'une femme de chambre, 1900). Eesti keeles on veel ilmunud „Kõlbmatud karjased“ ja „Piinade aed”.
Tuntuim ta romaanidest on realistlik "Toaneitsi päevik" (Le Journal d'une femme de chambre, 1900). Eesti keeles on veel ilmunud „Kõlbmatud karjased“ ja „Piinade aed”.
265. sünniaastapäev estofiilil, luuletajal ning näite- ja proosakirjanikul Friedrich Gustav Arveliusel.
Eesti kirjanduslukku on F. G. Arvelius jäänud eelkõige kahe rahvaraamatuga: „Üks kaunis Jutto- ja Öppetusse Ramat“ (I osa 1782, II osa 1787) ja „Ramma Josepi Hädda ja Abbi Ramat“ (1790).
Neist esimene oli mõeldud täiendavaks lugemiseks koolilastele, teine suunatud täiskasvanud maarahvale.
Neist esimene oli mõeldud täiendavaks lugemiseks koolilastele, teine suunatud täiskasvanud maarahvale.
F. G. Arvelius oli tegev ka luuletajana. Luuletajana oli tema pseudonüümiks Sembard (kodupaiga Sämi ehk Kunda jõe järgi).
Oma vaateid eesti keelele selgitab Arvelius kirjutises „Über die Kultur der ehstnischen Sprache“ (1792), rõhutades vajadust seda keelt kultiveerida, nähes selles valgustatud inimese kohust, „aidata kaasa oma vendade heaolule“.
Foto: https://utlib.ut.ee
Teisipäeval, 20. veebruaril vallavolikogu
Märjamaa vallavolikogu 20. veebruari 2018 istung toimub Märjamaa rahvamajas algusega kell 15.00.
Kui huvi volikogu eelnõude jm materjalide juurde Märjamaa valla kodulehel https://marjamaa.kovtp.ee/et/ menetluses-olevad-eelnoud..
Kui huvi volikogu eelnõude jm materjalide juurde Märjamaa valla kodulehel https://marjamaa.kovtp.ee/et/
Raamatud on parimad sõbrad! Valiku teed Sina ise, mida soovid lugeda! Kohtumiseni!
Tahaksin olla see meeletu teos, mida sa lehitsed tihti. Tahaksin olla see lill, mis täna su peos kroonlehed taas lööb lahtiSõbrad on nagu tähed...
sa ei pruugi neid ühtelugu näha,
aga tead, et nad on kusagil olemas,
kui sa neid vajad ja kui nemad sind vajavad...
Tahaksin olla see meeletu teos, mida sa lehitsed tihti. Tahaksin olla see lill, mis täna su peos kroonlehed taas lööb lahti https://www.pistik.net/luuletus/1398
Neid kõiki meenutame, loeme ...
115. sünniaastapäev Belgia kirjanikul Georges Simenonil (13.02.1903 – 4.09.1989).
Simenon oli viljakas kirjanik, kes suutis kirjutada päevas 60–80 lehekülge. Ta kirjutas kokku ligi 200 romaani, üle 150 jutu, mitu autobiograafilist tööd ja arvukalt artikleid. Simenon kirjutas rohkem kui kahe tosina varjunime all. Tema teoseid on müüdud umbes 550 miljonit eksemplari, kõige tuntumad on komissar Maigret'st. Kokku valmis Maigret'st 75 romaani ja 28 lühijuttu.
Vene kirjaniku, suure valmimeistri Ivan Andrejevitš Krõlovi 249 sünniaastapäev.
Ivan Krõlov õppis lugema ja kirjutama kodus. Prantsuse keelt õppis ta jõukatelt naabritelt.
1785. aastal sai valmis tragöödia "Kleopatra". Krõlov näitas seda oma aja tuntud näitlejale Ivan Dmitrevskile. Näitleja innustas Krõlovi edasi kirjutama, kuid ei kiitnud näidendit senisel kujul heaks.
1785. aastal sai valmis tragöödia "Kleopatra". Krõlov näitas seda oma aja tuntud näitlejale Ivan Dmitrevskile. Näitleja innustas Krõlovi edasi kirjutama, kuid ei kiitnud näidendit senisel kujul heaks.
1789 hakkas Krõlov välja andma ajakirja "Potšta duhhov". See ilmus igas kuus, aga kõigest jaanuarist augustini, sest sellel oli üksnes 80 tellijat. 1802 ilmus ajakirjast teine trükk.
Ivan Krõlov on kirjutanud üle 200 valmi. Need ilmusid 1809–1843 9 raamatuna. Tema valmidest anti juba tema eluajal välja palju trükke tolle aja kohta hiiglaslikes tiraažides. Paljude valmide sisu esineb juba Aisoposel ja Jean de la Fontaine'il, kuid küllaga on ka algupäraseid süžeesid
.
üks valm - õpetliku või pilkava sisuga luuletus, milles tegelasteks enamasti loomad. Loe ja mõtle, millest siin räägitakse. |
Luik, haug ja vähk Ivan Krõlov
Kui puudub üksmeel sõbrameeste seas,
siis nendel kuidagi ei vea ja rist ning viletsus on nende ettevõte. Kord Luigel, Vähil, Havil tekkis mõte, mis koos nad ühistööle viis, et koormat vedada ja selleks siis nad kohe kolmekesi rakendusid ette.
Kuid kuis ka püüaksid, ei koormat paigast saa:
Luik tahab pilvi lennata, Vähk ronib tagurpidi, Havi kisub vette. Ei meie otsusta, kes nendest süüdi seal, kuid koorem praegugi on koha peal.
Dagmar Normet (kuni 1940 Dagmar-Sarlia Rubinstein; aastatel 1940–1945 Dagmar Randa; 13. veebruar 1921 Tallinn – 16. oktoober 2008) oli eesti kirjanik ja tõlkija.
|
Raamatust "Kullamaa kogumik " 2 Koostanud K. Kurepalu 2016. Vaatame minevikku!
Rahvaluulet Vigala kihelkonnast I. Vigala kihelkonnast oli saatnud dr. Jakob Hurdale Peterburi 41. korda rahvaluulet Mihkel Aitsam. Temalt saadi üks laul, kolm juttu ja kuus vanasõna. H. Laipmann oli neljandat-viiendat korda kirjutanud vanadest teedest, maalinnadest, hiiekohtadest, raha-aukudest, vanadest matusekohtadest, kirikuasemetest ja pühadest kohtadest.
Olevik. 1896. Nr. 10. 5. märts. T.Lk. 230.
Olevik. 1896. Nr. 11. 12. märts. T. Lk. 255.
Koolilaste pidu Vigalas. Keiserlike Majesteetide kroonimise päeva tähistati Vigala kihelkonnas väga kaunilt. Alustati muusikaseltsi ja koolide kogunemisega seltsi maja juurde. Sealt liiguti kirikusse rongkäigus, kus kõige ees kanti muusikaseltsi lippu, järgnesid puhkpilliorkestrid, seltsi liikmed ja kooliõpetajad koos õpilaste ning koolide lippudega. Jumalateenistust kaunistasid Vigala ja Nurtu orkester, Nurtu meeskoor ja Vigala segakoor. Pärast teenistust liiguti lähedasele mändide alusele peoplatsile. Sinna liikus ka mõnetuhandeline rahvahulk. Platsil pidas sissejuhatava kõne Vigala Muusika Seltsi esimees Bernhard Laipmann. Kõne peale hüüdis rahvahulk kolmekordse hurraa. Vigala koor laulis Nurtu puhkpilli saatel "Jumal, Keisrit kaitse Sa!" ja ..... Mõisnikud olid lastele annetanud saia ja kohvi, mida kandsid neile laudadele kiriku vöörmündrid. Lapsed esitasid aga tähtsaks päevaks õpitud laule. Kuulajaid lõbustasid Vigala ja Nurtu orkester. Rahva keskel viibisid Vigala ja Velise parunessid oma lastega. Platsilt liiguti muusikaseltsi uude kodusse, seltsi poolt ümber ehitatud endisesse kirikukõrtsi. Seal peeti lõbusat peoõhtut.
Olevik. 1896. Nr. 23. 4. juuni. T. Lk. 534.
Rahvapidu Kivi-Vigalas. Rahvapeo korraldas 17.juunil (30.juunil ukj.) Vigala muusika Selts. Peopaigaks oli kohaldatud haljaste okstega ehitatud kirikupoe õu, mille keskel asus ruumikas kõla- ja näitekoda. Peo avas lühikese kõnega muusikaseltsi esimees Bernhard Laipmann. Ta meenutas kokkutulnuile hiljutist juurdekasvu Vene tsaari perekonnas. Selle peale lauldi vaimustunult kolm korda keisrilaulu. Peo kavas olid esikohal muusikamäng ja meeskoori laul. Vahepaladeks olid kohalikud jõukatsumised; sangpommi tõstmine, posti otsa ronimine ja võidujooks.Mihkel Aitsamit teati kui karsklast. Kallite külalistena saabusid peole Kullamaa kihelkonnast Vaikna-Üdrumalt neidude koor ja segakoor Jaan Veidermanni juhatusel. ....
Eesti postimees. 1901. Nr. 26. 28. juuni. N. Lk. 2.
Olevik. 1901. Nr. 27. 3. juuli.T. Lk. 629.
Olevik. 1896. Nr. 10. 5. märts. T.Lk. 230.
Olevik. 1896. Nr. 11. 12. märts. T. Lk. 255.
Koolilaste pidu Vigalas. Keiserlike Majesteetide kroonimise päeva tähistati Vigala kihelkonnas väga kaunilt. Alustati muusikaseltsi ja koolide kogunemisega seltsi maja juurde. Sealt liiguti kirikusse rongkäigus, kus kõige ees kanti muusikaseltsi lippu, järgnesid puhkpilliorkestrid, seltsi liikmed ja kooliõpetajad koos õpilaste ning koolide lippudega. Jumalateenistust kaunistasid Vigala ja Nurtu orkester, Nurtu meeskoor ja Vigala segakoor. Pärast teenistust liiguti lähedasele mändide alusele peoplatsile. Sinna liikus ka mõnetuhandeline rahvahulk. Platsil pidas sissejuhatava kõne Vigala Muusika Seltsi esimees Bernhard Laipmann. Kõne peale hüüdis rahvahulk kolmekordse hurraa. Vigala koor laulis Nurtu puhkpilli saatel "Jumal, Keisrit kaitse Sa!" ja ..... Mõisnikud olid lastele annetanud saia ja kohvi, mida kandsid neile laudadele kiriku vöörmündrid. Lapsed esitasid aga tähtsaks päevaks õpitud laule. Kuulajaid lõbustasid Vigala ja Nurtu orkester. Rahva keskel viibisid Vigala ja Velise parunessid oma lastega. Platsilt liiguti muusikaseltsi uude kodusse, seltsi poolt ümber ehitatud endisesse kirikukõrtsi. Seal peeti lõbusat peoõhtut.
Olevik. 1896. Nr. 23. 4. juuni. T. Lk. 534.
Rahvapidu Kivi-Vigalas. Rahvapeo korraldas 17.juunil (30.juunil ukj.) Vigala muusika Selts. Peopaigaks oli kohaldatud haljaste okstega ehitatud kirikupoe õu, mille keskel asus ruumikas kõla- ja näitekoda. Peo avas lühikese kõnega muusikaseltsi esimees Bernhard Laipmann. Ta meenutas kokkutulnuile hiljutist juurdekasvu Vene tsaari perekonnas. Selle peale lauldi vaimustunult kolm korda keisrilaulu. Peo kavas olid esikohal muusikamäng ja meeskoori laul. Vahepaladeks olid kohalikud jõukatsumised; sangpommi tõstmine, posti otsa ronimine ja võidujooks.Mihkel Aitsamit teati kui karsklast. Kallite külalistena saabusid peole Kullamaa kihelkonnast Vaikna-Üdrumalt neidude koor ja segakoor Jaan Veidermanni juhatusel. ....
Eesti postimees. 1901. Nr. 26. 28. juuni. N. Lk. 2.
Olevik. 1901. Nr. 27. 3. juuli.T. Lk. 629.
Märjamaale ujuma
MÄRJAMAA UJULA ON VIGALA RAHVA PÄRALT 13. ja 27. VEEBRUARIL 2018 kell 19.00-20.30.
Buss väljub Kivi-Vigala Põhikooli eest 18.15 ja Vana-Vigala bussijaamast 18.30.
Bussisõit maksab 2,5 eurot.
Bussisõit maksab 2,5 eurot.
Info ja eelregistreerumine bussisõiduks telefonil 489 4777 või 526 9841 Ilme Roosi
Mõtisklus
Oli aasta 1938. 25. mail
Täpsustuseks, kohalik rahvas ei tea? Millal hukkus tamm. Enam ei ole teda seal.
Kesk-Vigala 9.veebruar 2018.a
Kaugemal
(keskel)paistavad kolm tamme Üks tammedest on istutatud presidendi Konstantin Pätsi auks
29. mail. 1938. Istutamise algatas rahvamaja nõukogu. Aktuse avas Isamaaliidu Vigala osakonna esimees J.Üürike. Vastavasisulise kõne pidas kooliõpetaja H. Nurmiste. Järgnesid tervitused vallavalitsuste ja kohalike organisatsioonide esindajatelt. Istutamist ilmestas muusikaga Vigala puhkpilliorkester. Tamm saadi kohalikust metskonnast
Lääne Elu. 1938. Nr. 27. 1.juuni. K.Lk. 1.
Uus Eesti. 1938. Nr. 151. 2.juuni. N. Lk. 6.
Talvine Kesk-Vigala
Oli aasta 2008
Raamatus Meie inimesed lk.238-239 pildil Vana-Vigalas sündinud, koolis käinud Tiina Kaalep
2018.raamat " Eesti läbi 100 silmapaari" lk 020, 021, 022 Alfred-Heinrich Tohver
Tellimine:
Postitused (Atom)