Lennart Meri Sündis: 29. märts 1929, Suri: 14. märts 2006
Tema mälestuseks süüdatakse täna küünlad!
Suure Lennu Kaareks või tulede teeks.
Kohtumiseni Paiba talu õuel Araste külas 29.03. kell 18.57
Esitlus
Väga tore ja südamlik esitlus! Tänan kohalikke ja külalisi kaugemalt, kes tulid meie koosviibimisele.
Külalisteraamatusse jäid soojad sõnad korraldajatelt, mida Teiega jagan lühendatult.
Olen uhke, et olen Vigalast pärit. Tiina Kaalep
Vigala on tõesti eriline ja vägagi elav Meeli Müüripeal kirjastusest Hea Lugu
Suur tänu sooja vastuvõtu eest, kui jutuks oli raamat "Vigala Mihklid" Viio Aitsam
Foto Margus Mikomägi
Euroopa kultuuripärandiaasta 2018
Loome koos Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 virtuaalmuinasjutu!
🦄
Alates tänasest kuni 1. juunini kutsume kõiki muinasjutusõpru osalema meie virtuaalmuinasjutu kirjutamises.
📝 Kõikide osalejate vahel loosime välja ühe õnneliku, keda kirjastus Varrak premeerib 100€ kinkekaardiga.
🦄Alates tänasest kuni 1. juunini kutsume kõiki muinasjutusõpru osalema meie virtuaalmuinasjutu kirjutamises.
📝 Kõikide osalejate vahel loosime välja ühe õnneliku, keda kirjastus Varrak premeerib 100€ kinkekaardiga.
Reeglid on lihtsad:
Meie anname ette muinasjutu alguse ja teil tuleb jätkata loo kirjutamisega lühikeste lõikude või lausete kaupa. Jätkata tuleb sealt, kus eelmisel kommenteerijal pooleli jäi. Kirjuta oma lõigu ette ka, kellle lugu jätkad, sest muidu võivad kommentaarid ja meie looke sassi minna.
🙂 Pange tähele, et tegemist on muinasjutumaailmaga, seega kasutage julgesti kõiki teile teadaolevaid muinasjututegelasi!
😊
Meie anname ette muinasjutu alguse ja teil tuleb jätkata loo kirjutamisega lühikeste lõikude või lausete kaupa. Jätkata tuleb sealt, kus eelmisel kommenteerijal pooleli jäi. Kirjuta oma lõigu ette ka, kellle lugu jätkad, sest muidu võivad kommentaarid ja meie looke sassi minna.
🙂 Pange tähele, et tegemist on muinasjutumaailmaga, seega kasutage julgesti kõiki teile teadaolevaid muinasjututegelasi!😊
Meie Muinasjutt algab nii …
👑EUROPE SEIKLUSED EUROOPAS👑Vahemeres Kreeta saarel elas ammusel ajal kuningatütar Europe. Kui ta oli veetnud maa peal pika õnneliku elu ja tema poegadest olid saanud suured kuningad, kutsus peajumal Zeus ta Olümposele surematute jumalate sekka rõõmsalt aega veetma. Ühel päeval kuulis Europe, et maailmajagu, kus ta oli elanud, kandvat tema nime. See tekitas Europes uudishimu. Ta otsustas laskuda maa peale ja minna rändama mööda Euroopat, et näha, millised inimesed seal elavad, ja milliseid lugusid jutustavad. Nii seadiski ta oma sammud …
Jätka ise Europe seiklustega Euroopas ja jaga üleskutset ka sõpradega!
#EuropeForCulture
#EuropeForCulture
Marie Under
135. sünniaastapäev eesti luule hingel Marie Underil (27.03.1883 – 25.09.1980).
KEVAD
Ei ammu näinud ma nii palju päikest!
Ta voolab tuppa nagu kuldne viin
ja purju paneb mind, kes kaua paastusin,
ning minu lapse sasipääkest väikest.
Ei ammu näinud ma nii palju päikest!
Ta voolab tuppa nagu kuldne viin
ja purju paneb mind, kes kaua paastusin,
ning minu lapse sasipääkest väikest.
Kõik tuba soojem, ilusam sest läikest:
kuis lõhnavad hüatsindid lillad siin
ja hallid pajukassid, mis ma korjasin –
Ei ammu, ammu polnd nii palju päikest!
kuis lõhnavad hüatsindid lillad siin
ja hallid pajukassid, mis ma korjasin –
Ei ammu, ammu polnd nii palju päikest!
Ja õitest kollastest ning punastest
ja liblikatest valgeist, kirjudest
laps särasilmil hakkab unistama –
ja liblikatest valgeist, kirjudest
laps särasilmil hakkab unistama –
Ja rohus kepslemisest palja jalu
ning soojast meres keset väikseid kalu,
sest kõigest – mina ka, jah, mina ka niisama.
ning soojast meres keset väikseid kalu,
sest kõigest – mina ka, jah, mina ka niisama.
M. Under, “Mu süda laulab” (1981).
Märjamaale kinno!
kestus: 1h 39min
Esmaspäeval 26.märtsil kell
17.00, 19.00 ja 21.00
„Seltsimees laps“
Kolmapäeval 28.märtsil kell 17.00
„Seltsimees laps“
Kolmapäeval 28.märtsil kell 17.00
„Seltsimees laps“
Neljapäeval 29.03 kell 19.00 „Seltsimees laps“
Pühapäeval 01.04 kell 17.00, 19.00 ja 21.00
„Klassikokkutulek 2: pulmad ja matused“
Eesti -Taskafilm
komöödia
kestus: 1h 30min
Eesti -Taskafilm
komöödia
kestus: 1h 30min
Olete oodatud esitlusele!
28. märtsil kell 12 esitlevad kirjastus Hea Lugu ja Viio Aitsam
Vana-Vigala raamatukogus teost „Vigala Mihklid. Raamat 10 mehest, kelle nimi oli Mihkel Aitsam“
Raamatu autor Viio Aitsam vastab küsimustele ja annab autogramme
Vana-Vigala raamatukogus teost „Vigala Mihklid. Raamat 10 mehest, kelle nimi oli Mihkel Aitsam“
Raamatu autor Viio Aitsam vastab küsimustele ja annab autogramme
Luulepäev, metsapäev ...
Üleilmne luulepäev - mille eesmärk on propageerida kogu maailmas luule lugemist, kirjutamist, avaldamist. Tähistatakse a. 1999.
Viiu Härm
sõnad tulevad peale
sõnad lähevad mööda
nagu linnuparv
oma teed teades
valge paber
lehvitab
neile järele
Rahvusvaheline metsapäev - päeva tähistamisega rõhutakse metsade ja metsatüüpide tähtsust tasakaalu säilimisel, metsade ja puude tähtsust inimeste elus.Tähistatakse 2013.a.
Tähtpäevad ühel päeval - 20.märts
Rahvusvaheline lihavaba päev
Kevadine pööripäev. Maa päev
Üleilmne suutervishoiupäev
Üleilmne koduvarblaste päev
Rahvusvaheline õnnepäev
Üleilmne jutuvestmise päev
Üleilmne laste-ja noorteteatri päev
Kevadine pööripäev. Maa päev
Üleilmne suutervishoiupäev
Üleilmne koduvarblaste päev
Rahvusvaheline õnnepäev
Üleilmne jutuvestmise päev
Üleilmne laste-ja noorteteatri päev
190. sünniaastapäev Norra näitekirjanikul Henrik Ibsenil (20.03.1828 – 23.05.1906).
Ibsen pühendas end täiesti draamale, sest nagu ta ise on öelnud: „Draamakunst nõuab meest täielikult.
Munapühad! Lihavõtted - väljapanek
Hobikoguja VIRVE LEHT kogust salvrätid 4 kaustatäit vaatamiseks
Väike väljapanek
Talv soosib lugemist, valik uusi ja RVL raamatuid
Reedel, 9. märtsil suletakse raamatukogu kell 17.00
Aita areneda! Täidetud küsimustikud 26. märtsiks raamatukogusse tagasi
Külastate raamatukogu, palun aidake raamatukogu teenuseid hinnata, aega kulub pisut - aga me teame, mida kasutajad soovivad. Kriitika on vajalik, sest arenguruumi on. Küsitluslehed raamatukogus kohapeal täitmiseks! Teie arvamus on oluline!
Pildiline teekond Virtsust -Tallinna. Tänavu täitub 50.a (.26.mail 1968 suleti rongiliiklus)
YouTube’is videot „Ivo Linna - Vana vaksal”
https://youtu.be/Jcp-ry_9ZwA
10.märtsi õpituba
Võimalus end registreerida osalemiseks laastukorvide valmistamise õpitoas.
Laastukorvide valmistamise õpituba
10. märts 2018 algus kell 11.00 Vana-Vigala Rahvamajas
Õpituba juhendab Aleksander Varul Avinurmest.
70. aastat tagasi sündis kirjanik Astrid Reinla
Eesti kirjanik Astrid Reinla (1.03.1948 – 1. 01.1995). Aastail 1966 – 1969 töötas ENSV Riiklikus Raamatukogus (nüüd Eesti Rahvusraamatukogu). Ülikooli lõpetamise järel oli Reinla tööl kirjastuses „Eesti Raamat“ korrektorina, seejärel ajakirjas „Horisont“ keeletoimetajana ja korrektorina, aastast 1979 vabakutseline kirjanik. Lisaks lasteraamatutele ilmusid jutukogud „Inimestega“ (1982) ja „Plekk-katus“ (1987). Ta kirjutas ka näidendeid ja kuuldemänge, oli populaarse teleseriaali „Õnne 13“ („Meie elu lood“) algataja ning esimene stsenarist 1993. aastal, lisaks on kirjutanud ka artikleid ja teinud kriitikutööd.
OI NEED PIKAD UNETUD ÖÖD
päevad täis unenägusid
minu nägu
ja sinu nägu
igal unel on oma nägu
oi seda kirevat varjuderägu
mõtete mängu
ja võtete mängu
kes kaotab on kadunud
võita on peaaegu võimatu
enamasti mängitakse viiki
viigilehega võib nii mõndagi varjata
oi neid painavaid uneretki
tõdede leidmise petlikke hetki
paikset valet
ja vaikset valet
külmad tuuled vastu mu palet
külmad huuled vastu mu palet
istun ja uudistan ilma
suitsurõngad silmadeks.
päevad täis unenägusid
minu nägu
ja sinu nägu
igal unel on oma nägu
oi seda kirevat varjuderägu
mõtete mängu
ja võtete mängu
kes kaotab on kadunud
võita on peaaegu võimatu
enamasti mängitakse viiki
viigilehega võib nii mõndagi varjata
oi neid painavaid uneretki
tõdede leidmise petlikke hetki
paikset valet
ja vaikset valet
külmad tuuled vastu mu palet
külmad huuled vastu mu palet
istun ja uudistan ilma
suitsurõngad silmadeks.
A. Reinla “Lihtminevik” (1982)
Sada Eesti mõtet!
https://vikerraadio.err.ee/v/sada_eesti_motet/saated/61b02ca8-d16a-42ac-a7c1-b0b520f1754d/sada-eesti-motet-kaja-kallas
https://vikerraadio.err.ee/v/sada_eesti_motet/saated/e6a108ce-ffe7-491f-8468-c5775569d9d1/sada-eesti-motet-maarja-kangro
https://vikerraadio.err.ee/v/sada_eesti_motet/saated/b84096d3-c359-4748-8264-9f269e8b4df1/sada-eesti-motet-einar-laigna
https://vikerraadio.err.ee/v/sada_eesti_motet/saated/e6a108ce-ffe7-491f-8468-c5775569d9d1/sada-eesti-motet-maarja-kangro
https://vikerraadio.err.ee/v/sada_eesti_motet/saated/b84096d3-c359-4748-8264-9f269e8b4df1/sada-eesti-motet-einar-laigna
Kirjastuselt HEA LUGU ilmub varsti raamat
Eelteade!
Kohtume Vana-Vigala rahvamajas 28.03. kell 12.00 (väikses saalis). Esitlus! Kohal on kirjastaja kirjastusest HEA LUGU Tiina Kaalep ja raamatu autor Viio Aitsam.
Vigala kandiga seostub kõigil Mihkel Aitsami nimi. Rahva suus võib ta paisuda isegi müütiliseks tegelaseks, kes on olnud korraga kuulus aidalukkude meister, mässaja, talupoeg, ajakirjanik ja kirjanik, televiisoriehitaja, õpetaja, loodusmees, kodu-uurija ja palju muudki. Eriti palju jõudis ta 1905. aastal. Tegelikult on ühe nime taga 10 mehe teod ja selline järjepidevus anda suguvõsas põlvest põlve isa nimi vanemale pojale on Eesti oludes haruldane.
Kohtume Vana-Vigala rahvamajas 28.03. kell 12.00 (väikses saalis). Esitlus! Kohal on kirjastaja kirjastusest HEA LUGU Tiina Kaalep ja raamatu autor Viio Aitsam.
Vigala kandiga seostub kõigil Mihkel Aitsami nimi. Rahva suus võib ta paisuda isegi müütiliseks tegelaseks, kes on olnud korraga kuulus aidalukkude meister, mässaja, talupoeg, ajakirjanik ja kirjanik, televiisoriehitaja, õpetaja, loodusmees, kodu-uurija ja palju muudki. Eriti palju jõudis ta 1905. aastal. Tegelikult on ühe nime taga 10 mehe teod ja selline järjepidevus anda suguvõsas põlvest põlve isa nimi vanemale pojale on Eesti oludes haruldane.
Vigalast pärit ajakirjanik ja toimetaja Viio Aitsam on kirja pannud oma suguvõsa loo, kus on järjest olnud vähemalt 10 Mihkel Aitsamit. Lisaks Mihklitele on teos pühendatud ka Vigalale, mis on Läänemaal alati olnud ärksameelne kant. Autor tugineb oma pere varasemate koduloo-uurijate kogutud haruldasele materjalile, vanadele ajaleheartiklitele ja arhiivimaterjalidele. Ta tutvustab põhjalikult olustikku, kus Mihklid elasid ja seda alates 18. sajandist. Saame teada, milline oli vanasti Vigala kandi loodus, kuidas paiknesid külad ja kus asusid kõrtsid, millised olid talupoegade koormised ja kirikumaksud, milliseid eesnimesid on Eestis ja Vigalas pandud ja kuidas Vigala rahvas sai 1834. aastal perekonnanimed. Aitsamite loo kõrval kulgeb Vigala mõisaomanike von Uexküllide lugu. Vigala talurahvaseadus (1789) on eeskujuks olnud Eestimaa talurahvaseadusele ja 19. sajandilgi oli Vigalas järjest mitu edumeelset mõisnikku. Arendati põllumajandust, ehitati uhkeid hooneid ja rajati kaunis park, edendati haridust.
19. sajandi lõpus hakkab rent aga taludel üle jõu käima ja see lõi pinnase 1905. a sündmusteks, mida raamat samuti põhjalikult käsitleb. Hilisemast ajaloost saab ülevaate seltsitegevuse arengust Vigalas, ametikooli asutamisest jpm. Lühidalt on tutvustatud ka Vigalast pärit üle Eesti tuntud tegelasi nagu M. J. Eisen jt.
Raamatu lõpetab kahekõne Mihkel Aitsamiga, kes on sündinud 1968. aastal.
Tallinnas
Vigala Raud tuleb taas! 6.-26.märts on näitust võimalik külastada Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis.
Tellimine:
Postitused (Atom)