Teade!

Vana-Vigala Vabatahtliku Tuletõrjeseltsi komandohoone renoveerimine PRIA LEADER-meetme toetusega on valmis.
Vana-Vigala Vabatahtlik Tuletõrjeselts lõpetas LEADER-i rahastusega oma komandohoone renoveerimise. Projekti eesmärk oli rekonstrueerida hoone esimene korrus, et tagada vabatahtlikele soetatud nõukogudeaegse hoone parem, efektiivsem, spetsiifilisem ja energiatõhusam kasutamine.
Hoone koosneb neljast ühesuurusest blokist, milles on kolm garaaži ja üks eraldatud osa, mis ehitati ümber olmeblokiks. Seal paiknevad tualett, kütte- ja veesõlm, pesemis-, riietus- ja olmeruum ning trepp teisele korrusele. Vahetatud on kõik avatäited, kommunikatsioonid, küttesüsteem ning soojustus.
Kogu majas on uued põrandad – garaažiosas tehti vajalikud kalded, paigaldati liiva- ja õlipüüdurid. Uute põrandate rajamisega tagati vajalik kandevõime ja samal ajal saavutati parim küttelahendus vesipõrandakütte näol, mille madal küttegraafik annab ökonoomsed ülalpidamisekulud. Taastatud on hoone soojapidavus.
Saadud toetus võimaldas MTÜ-l teha investeeringud, mida vabatahtlikud ei suuda oma sissetulekutest iseseisvalt kanda. Projekti tulemusena saab pakkuda kogukonnale tuletõrje- ja päästeteenuseid efektiivsel ning kaasaegsel tasemel. Selle projektiga astuti suur samm lähemale paremale ja turvalisemale homsele. Täname kõiki vabatahtlikke, nii neid, kes talgutel käisid, kui ka neid, kes hiljem abistava käe ulatasid.
Hoone avamine toimub 31. mail kell 18. Avamisele on oodatud kõik huvilised.
Vana-Vigala Vabatahtlik Tuletõrjeselts

Rudolf Tobiase 145. sünniaastapäev

Täna, 29. mail 145 aastat tagasi kell 10.30 õhtul sündis Hiiumaal Käina köstrimajas Johannes ja Emilie Tobiase peres poisslaps, kes 3. juunil 1873 ristimistalitusel Käina kirikus sai nimeks Rudolf Tobias. 1885. aasta sügisel kolis Tobiaste pere Hiiumaalt elama Kullamaale. Kullamaa kirikuaias on ka Tobiaste pere viimne puhkepaik. 7. juunil 1992 jõudis Rudolf Tobiase põrm Kullamaa kalmuaeda. 
Kasutaja Loit Lepalaan foto.

Kohalik toodang



2, juunil Lihulas

02.juuni 2018 kell: 17.00 toimub Lihula Kõlakojas
Lääneranna taidlejate kontsert OMA PIDU
Esinevad Lääneranna valla taidluskollektiivid, üllatusesinejad.
Galat juhib Raivo Trass.
Rongkäigu algus kell 16.30 Lihula õigeusu kiriku juurest
NB! Rongkäigule on oodatud ka kõik huvitavad ja omapärased sõidukid! Osavõtust teatada tel. 47 78 191!
Tantsuks mängivad meie valla bändid.

Vanade raudtee jaamade keldrid Märjamaalt Virtsuni. Jäädvustas Jüri Valdoja

Kasutaja Jüri Valdoja foto.

Kasutaja Jüri Valdoja foto.

Kasutaja Jüri Valdoja foto.

Kasutaja Jüri Valdoja foto.

Kasutaja Jüri Valdoja foto.


Vigala jaam

Külastajaid liigub pidevalt - üle 300 inimest on jaamast läbi käinud  Õnnestunud päev
Vaata Pärnu Postimees 02. juuni 2018 nr.106  lk.10 -11.
https://parnu.postimees.ee/4498123/nostalgiline-matk-raudteel-kus-viimane-vedur-andis-vilet-pool-sajandit-tagasi


Viimane suurem seltskond olid mootorratturid
Kohvik ootab külastajaid! Rahvamajas!
Kasutaja Ingrid Ploom foto.
Kasutaja Ingrid Ploom foto.


pildid meenutuseks

Mälestused kokku kogunud Priit Määltsemees
album on tõsiselt vinge pilt-kroonika, mis väljendab just seda seisu. Õnneks on mõne pildil oleva hoone seiusukord paremaks muutunud.( Laupäeval võimalik tutvuda, mis muutunud)
Kasutaja Priit Määltsemees foto.
Kasutaja Priit Määltsemees foto.
Kasutaja Priit Määltsemees foto.
Kasutaja Priit Määltsemees foto.
Kasutaja Priit Määltsemees foto.
Kasutaja Priit Määltsemees foto.
Kasutaja Priit Määltsemees foto.
Kasutaja Priit Määltsemees foto.
"Rong Virtsu veel sõitis,
sest seal oli jaam..."

mälestustempel

Kasutaja Virtsu Arenguselts foto.
Laupäeval on Virtsus kasutusel teemakohane mälestustempel ja pakume võimalust postitada.
Postkaardid ja postmargid müügil Karusel ja Virtsus.


rahvalemmik ....

Kasutaja Priit Määltsemees foto.

See tegelikult Mulgi Ekspress ,mootorvagun M1

"Virtsu ekspress" Märjamaa jaamas 30-ndate aastate lõpul. Märjamaa kandist algas ka päris Läänemaa nendel aegadel. Hoog oli aga tollel mootorrongil nõnda hea, et Vigala (ka Läänemaa vald siis) rahvasuus kutsuti teda valehäbita "Lendavaks Läänlaseks".
Foto Mehis Helme kogust.   /Koloreeritud.)

Ka Vigala jaamast vurasid kunagi läbi uued ja moodsad vagunid Poola Rahvavabariigist.

Meenutused, mälestused .....

Kasutaja Priit Määltsemees foto.


50 aastat Virtsu raudteest. Foto number 25.
Vaade Vigala raudteejaamale Virtsu poolt tulles. Arvatavalt 1960-ndad aastad.

/Ometi kord saabus see kauaoodatud silmapilk. Hüppasin Tallinna-Virtsu rongilt maha otse meie väikese sünnimaa toomingalõhnalisse ja ööbikulaulusesse kevadöösse. Oli see alles hüpe, millest unistatud aastaid lugematuil unetuil öil! Unistatud ja sellest rõõmugi tuntud. Nüüd, kus too hetk oli tõeliselt kätte jõudnud, ei osanud muud kui sügavalt nukker olla. Küllap olin selle kalli rõõmuraasu oma unistamisega juba ette ära lahjendanud. Oh, mis tuline kahju! Ma olin kui lõuahaagi saanud poksija, kellel "ööbikud laulavad kõrvus" ja "lilled õitsevad silmalaugudel", kelle põu tühi kui mahajäetud laululinnu pesa. Milline nõme tunne: olla võitja, ent siiski kaotaja. Jah, eks inimene ole iseendale aeg-ajalt ikka mõistatuseks, vahel vaenlasekski, mis Homo sapiens ta muidu oleks. Kohendasin oma mõtteid, püüdes korda luua segipaisatud tundeis. Seadsin oma seljakoti turjale, spinninguridva kui püssi õlale ja hakkasin astuma. /.../

Tallinna-Virtsu rong tossutas läbi metsade ja võsa vagunite kolisedes üha kaugemale. Vedur huilgas rõõmsalt, öö huilgas vastu. Mina hõiskasin ka. Hääletult muidugi! Minu sisemuses ( sa heldene aeg ) aga põrisesid vähemalt sada trummi ja litauri, helisesid hõbedaselt tuhat fanfaari sellele faktile, et antud momendil astusin läbi valge kevadöö metsateel...Astusin vabana...

Jõudsin jõekaldale. Vana kivisild vanal kohal, jõgi ka. Samuti puiesteed, mõisa park ja selle keskel luikvalge härrastemaja, nüüdne mehhanisaatorite kool. Ent väikseid maju oli vahepeal nagu tikutopse jõe mõlemale kaldale siginenud. Millal ma viimati siin käisin? Oma viisteist aastat tagasi küll. /.../

'Nüüd käes on kaunis maikuu ja taevas säramas täiskuu..."

Püüdsin seda lustakat lauluviisi ümiseda, kui kõmpisin raudteejaama, et jõuda lõunasele rongile. Kaunis, romantiline mai! Ja kaunis on elu, juba sellepärast, et ta on unikaalne.../

Artur Rinne
''Ja kägu kukub raal..."   (Priit M.)

Oli aasta 2015....

... juba sel laupäeval 26. mail

Raudtee teemaline. Pildimäng ! Võtke osa!

Vana raudteetamm Virtsu Märjamaa aasta 2017

Mootorratturid avastamas vana raudtee tammi aastal 2009

....0li aasta 1968 25.mai

Viimane Tallinn - Virtsu reisirong. 25. mai 1968. aasta. Ärasaatmine Märjamaa ja Lihula raudteejaamades.
https://www.youtube.com/watch?v=YXR011uVlFA&t=11s

Vigala jaam mälestustes

Rapla-Virtsu raudtee (1931-1968) pildigalerii. Fotosid kitsarööpmelisest raudteest Tallinnast Virtsu sadamani

Ajaloopäev Vigala kirikus

Kasutaja Vabadusvõitlus Eestis foto.

20. mail toimus Ajaloopäev Raplamaal,Vigalas.
Eesti Vabariik 100. Tähistasime Vabadussõja torn-mälestusmärgi avamise 85. ja taasavamise 30. aastapäeva.
Mälestusteenistus Vigala kirikus. Osalesid: piiskop Joel Luhamets, Vigala koguduse õpetaja Kristiina Jõgi, Vigala koguduse juhatuse esimees Heino Aosaar, Kaitseliit ja isamaalised organisatsioonid (14) oma lippudega. Orelil Andres Uibo, puhkpillil Priit Aimla, sopran Jaanika Kuusik, Kivi-Vigala rahvamaja naiskoor, Vigala koguduse naisansambel jt.
Piiskop Joel Luhamets õnnistas Vabadussõja torn-mälestusmärgi uue 10. meetrise lipu. Seltside poolt kingiti 1939. aastal kiriku tornile 10. meetrine lipp, mis juba 1940. aastal okupatsioonivõimude poolt hävitati. Mälestati Eesti vabaduse eest langenuid ja süüdati mälestusküünlad.
Pärast jumalateenistust heisati lipp hümni saatel kiriku torni, puhkpillil mängis Priit Aimla. Eesti Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse esimees Tiit Põder pidas Eesti lipu teemalise kõne. Vabadussõja mälestusmärgi jalamile asetati kokkutulnute nimel kaks mälestuspärga.
Seejärel istutatati Eesti Vabariigi uue saja aasta tamm kiriku lõunaküljele. Istutasid alates 24.02.2018.a Vigala kihelkonnas sündinud laste vanemad. Tamme pühitses piiskop Joel Luhamets ja kõneles Märjamaa vallavanem Villu Karu. Seejärel oli kohvilaud, laua katsid koguduse liikmed vabast tahtest.
Järgnes ajalookonverents kirikus, ettekanded: Siim Õismaa „Vabadussõda ja Vigala“, Martin Andreller „Vigala kiriku torn-mälestusmärk“ ja Jaak Sarap „Vigala kiriku torn-mälestusmärgi taastamisest 30 aastat tagasi“. Mälestusmärgi taastamisest kõneles ka Aldo Kals. Kirikus oli Priit Määltsemehe koostatud fotonäitus „Pildikesi Vigalast vanadelt fotodelt“.
Eesti Vabadusvõitlejate Liit ja Eesti Endiste Metsavendade Liit tänasid korraldajaid Eesti lähiajaloo mälestuse hoidmise ja kandmise eest.
Ajaloopäeva aitasid korraldada: Kaitseliidu Rapla malev, Eesti Vabadusvõitlejate Liit, Eesti Endiste Metsavendade Liit, Eesti Vabadusvõitluse ja Vastupanuliikumise Mälestusliit, Eesti Eruohvitseride Kogu ja EELK Vigala Maarja kogudus.

Pilte jäädvustas Andreller  ürituse fotosid on võimalik näha muuhulgas siit:

Neljapäeval, 31.05 Märjamaal

Kasutaja Märjamaa Valla Raamatukogu foto.

Kivi-Vigalas

Kasutaja Heli Lints foto.

Juuni lõpus! Eelteade!


https://www.hooandja.ee/projekt/lbrnt100

Nagu igal aastal, toimub ka sel suvel Vana-Vigalas massiivne raskerocki festival Hard Rock Laager festival. Selle järjekordseks ametlikult tunnustatud avapauguks on aga kunagi Vigalas noorsoona tegutsenud, ent hiljem lootusetult karva kasvanud, jõudumööda hallinenud, paksenenud ja kiilanenud seltskonna kergemeelset rokenrolli ehk punki esiletõstev üritus – Läburint 100. Pühendatud Eesti Vabariigi juubelipidustustele ja nagu nimestki järeldada võib, siis toimub üritus ilmselt vist juba sajandat korda 
Kuivõrd üritus toimub uuenenud regionaalpoliitilistes oludes, on ürituse orgunniline pool toimunud üle kivide ja kändude, aga nüüdseks on kogu korralduslik jant jõudnud sellesse faasi, et roheline tuli nii kohaliku omavalitsuse, päästeameti, kiirabi, politsei kui ka piirivalve poolt on peaaegu et antud. Sestap oleme liikunud edasi, ehk Vigala floora ja fauna (kuhu hulka kuuluvana me ka ennast endiselt tunneme) kaasamisse ürituse toimumise toetuseks.
Sestap oleme avanud Hooandjas konto, kuhu lahkesti Sinu, hea Vigala inimene, kõrgesti lugupeetud rahalist panust ootame. Võib ju olla, et kunagi Vigalale nii palju kuulsust ja au toonud linatootmine on hetkel vähe kiratsemas ja ka Rapla-Virtsu raudteetrassil on rongide liikumisgraafikut järjekordselt õgvendatud, mistõttu on Vigala raudteelased kesises finantsilises seisus, kuid ehk siiski, head linaparunid ja raudteevonnid, leiate selle mõne kopika, et Püha Üritust toetada. Ja see üritus saab püha olema, sest oma rahalise ja ka moraalse toetuse on juba andnud EELK peapiiskop Urmas Viilma, kes on saatuse tahtel, tänu ühele keelevääratusele, mis juhtus Pärnu-Jaagupi tuletõrjekooli religiooniõpetuse tunnis kaugetel 90-ndatel, ürituse pealkirja ristiisa.
Ega me päris niisama raha kah ei kerja, meil on ka ühtteist vastu pakkuda. Huvilised saavad oma rahalise võimekuse ja moraalse rikutuse tasemest lähtuvalt valida erinevate optsioonide hulgast. Potentsiaalselt kõige kasumlikumaks võib osutuda optsioon nr 2, ehk Kavala Toetaja pakett. Nimelt loosime me kõigi LBRNT100 pileti lunastanute vahel välja vabapääsme 2018. aasta Hard Rock Laagrisse. Vanavanematele, kes oma lapselast nutisõltuvusest võõrutada tahavad, soovitaksime odavamat, tavapääset. Pereemadele, kes tahaksid 28. juuni õhtul kodus rihma vähe lõdvemaks lasta, perest vabaneda ning rahus Jalka MM'il näiteks Inglismaa ja Belgia või Panama ja Tuneesia vahelist matši vaadata, ent siiski tunnevad muret selle pärast, kas pere ikka söönuks saab, siis teil on võimalus lunastada vähe kallim pilet, ent see võimaldab pereliikmetele juurdepääsu VIP tsooni ja sealsetele kulinaarsetele hüvedele. Alternatiiviks on osta ikkagi odavam pilet ning panna perele kaasa väheke taskuraha söögi ostmiseks, sest üritusel on kohal spetsiaalne toidubuss, kust müüakse maitsvaid ja toitvaid ampse, ent kahjuks ka siidrit ja õlut...
Esinejate osas oleme tulnud paljuski tagasi juurte juurde. Et Vigala... noh peaaegu et Põhja-Pärnumaa... Pärnu muusikaskeene üks legendidest the BELKA on kohal ja talle sekundeerib Vigala üleaedne, Pärnu-Jaagupi (kõrsikute järel paremuselt teine) ekspordiartikkel, ansambel SQUARE. Kokkuleppefaasis on jutud ka ühe kolmanda ansambliga ning paraku tuleb tunnistada, et hoolimata kõigist korraldajatepoolsetest püüdlustest teeb festivalil oma (loodetavasti sel korral tõesti viimase) ülesaste Vana-Vigala häbi ja äng – vana, karvane, paks, hall ja kiilas ansambel Asotsiaal.
Kuivõrd ürituse toimumine sõltub paljuski meie sõprade heast tahtest ja rahalisest panusest, siis siinkohal palumegi Sind lahkesti – palun anna oma raha meile!  Kohale tulema ei pea, aga kui see peaks juhtuma, siis oleks meil oleks selle üle ääretult hea meel! Kui ühisrahastus peaks ebaõnnestuma, kannab Hooandja Sulle Sinu raha tagasi, seega pole vaja karta, et miskid pasatskid planeerivad festivalikorraldamise tähe all endale lihtsalt HRL'iks head äraolemist 
Vigala forever!
Sinu LBRNT100 korraldustiim

Mälestusi , jutte kirjutama

Võiks ka päris lustakaid lugusid kirja panna. No näiteks:
Juhtus see ajal, mil veel Märjamaalt rong läbi sõitis. Olla ühel kenal kevadpäeval kaks vene meest rongiga Raplast Virtsu sõitnud ning vahetult enne Märjamaad jäi neil kaunis järv silma. Kirglike kalameestena leppisid nad kokku, et varasuvel tulevad nad siiakanti kalale. Mõeldud-tehtud -tulidki suvehakul õngede ja muu kalameestele vajaliku tavaariga Märjamaale ja suudusid "järve" juurde. Kuid mida polnud, seda polnud... Meie teame seda kohta järtana  ....  
Märjamaa vald
MÄRJAMAAL POLE MÄRGA EGA VIGALAL VIGA MIDAGI
Selle vana ütluse kinnituseks või ümberlükkamiseks ootame teilt mälestusi, jutte, naljandeid, lugusid nüüdse Märjamaa valla territooriumilt. Lugu võib kanduda saja aasta taha või kaugemale, olla eile juhtunud või ei teagi, millal oli, aga juhtus – kui ta meid kõiki kõnetab, siis on aeg see paberile panna.
Üleskirjutus võiks olla 0,5 A4 lehekülge pikk (ca 2000 tähemärki), jutustada kas tuntud või teile olulisest inimesest, kajastada kindla kohaga seotud juhtumisi – peaasi, et oleks meie koduvallaga seotud.
Sellesuvine kaksiksündmus Märjamaa Folk ja Märjamaa Päevad kannab nime „Sajaga pajatusi“ ning teie lugusid hakatakse nelja folgipäeva jooksul pajatama. Laekunud lood kantakse vastavalt teemale ette kas avaõhtul, lastepäeval, peakontserdil, lõõtsapäeval või ilmestavad tekstid folgiklubi, võistutantsimist, laadamelu, rongkäigu ootust. Igale loole leiame oma koha kas ettekantuna folgipäevadel või kandena pajatuste raamatus.
Lugusid ootame aadressil marjamaa.rahvamaja@marjamaa.ee või aadressil Sauna 2, Märjamaa . Käsitsi kohapeale toomise võimalus Märjamaa rahvamajja.
Märjamaa Folgi toimkond

Pühapäeval, 20. mail kell 11.00 Vigala kirikus

Eesti Vabariik 100. Vigala Vabadussõja torn-mälestusmärk 85 ja torn-mälestusmärgi taastamine 30.
Vigala Vabadussõja torn-mälestusmärgi uue 10.meetrise lipu õnnistamine. 1939. aastal kingiti kiriku tornile 10.meetrine lipp, mis juba 1940. aastal okupatsioonivõimude poolt hävitati. Eesti eest elanud ja elu andnud kangelaste mälestamine.
Oleme oodatud ajaloolise sündmuse tähistamisele Vigalas!
Vabadusvõitlus Eestis
11 tundi
Ajaloopäev Vigalas 20. mail algusega kell 11
Eesti Vabariik 100. Vabadussõja torn-mälestusmärk 85 ja torn-mälestusmärgi taastamine 30. Nelipüha ja kristliku Kiriku sünnipäev.
Kell 11.00 Jumalateenistus Vigala kirikus.
Osalevad: piiskop Joel Luhamets, Vigala koguduse õpetaja Kristiina Jõgi, Vigala koguduse juhatuse esimees Heino Aosaar, Kaitseliit ja teised organisatsioonid oma lippudega, orelil Andres Uibo, puhkpillil Priit Aimla, sopran Jaanika Kuusik, Kivi-Vigala rahvamaja naiskoor, Vigala koguduse naisansambel jt.
Piiskop õnnistab Vabadussõja torn-mälestusmärgi uue 10.meetrise lipu. 1939. aastal kingiti kiriku tornile 10.meetrine lipp, mis juba 1940. aastal okupatsioonivõimude poolt hävitati. Mälestatakse Eesti vabaduse eest langenuid. Piiskop õnnistab uued rohelised kirikutekstiilid.
Pärast jumalateenistust heisatakse lipp hümni saatel kiriku torni. Mängib puhkpilli ansambel Priit Aimla juhtimisel. Eesti Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse esimees Tiit Põder peab kõne. Pannakse mälestamise pärjad torni jalamile.
Seejärel istutatakse Eesti Vabariigi uue saja aasta tamm kiriku lõunaküljele. Istutavad alates 24.02.2018.a Vigala kihelkonnas sündinud laste vanemad. Tamme pühitseb piiskop ja Märjamaa valla esindaja peab kõne. Kohvilaud.
Ajaloolised ettekanded: Siim Õismaa „Vabadussõda ja Vigala“, Martin Andreller „Vigala kiriku torn-mälestusmärk“ ja Jaak Sarap „Vigala kiriku torn-mälestusmärgi taastamisest 30 aastat tagasi“. Tänamine ja päeva lõpetamine.
Ajaloopäeva aitavad korraldada: Kaitseliidu Rapla malev, Eesti Vabadusvõitlejate Liit, Eesti Endiste Metsavendade Liit, Eesti Vabadusvõitluse ja Vastupanuliikumise Mälestusliit, Eesti Eruohvitseride Kogu ja EELK Vigala Maarja kogudus.
Oleme kõik oodatud ajaloolise sündmuse tähistamisele!

Maaema sünnipäev

 💚🌷 Täna, 10. mail on Maaema sünnipäev, mis kannab rahvakalendris ka maahingause ja suure ristipäeva nime. Maahingausel maa puhkab ning jäetakse rahule. Enesest ning esivanemate pärandist lugu pidav inimene ei tee sel päeval mingeid mullatöid, ei niida rohtu, ei raiu ega murra puid ning ei tee maa peale tuld. Maaema ja vanajumal tahavad maahingausel rahu saada.

Täna, 10. mail on Maaema sünnipäev, mis kannab rahvakalendris ka maahingause ja suure ristipäeva nime. Maahingausel maa puhkab ning jäetakse rahule. Enesest…
ALKEEMIA.DELFI.EE

Palun arvestada!

Reedel, 11.mail olen Märjamaal koolitusel ! Avatakse kell 13.00
Puhkus 14.05 - 20.05
25. mail Koolitusel -  suletud terve päev

Vaata FB. Vana-Vigala raamatukogu

meenutused minevikku

Viimane Tallinn - Virtsu reisirong. 25. mai 1968. aasta. Ärasaatmine Märjamaa ja Lihula raudteejaamades.(koostanud Priit Määltsemees)
https://www.youtube.com/watch?v=YXR011uVlFA

Kitsarööpmeline rong -. 50. aastat tagasi Priit Määltsemees kogust

Rapla-Virtsu raudtee (1931-1968) pildigalerii. Fotosid kitsarööpmelisest raudteest Tallinnast Virtsu sadamani https://www.youtube.com/watch?v=oML1kYcUnE     Lühike pildiline teekond mööda kitsarööpmelisest raudteed Tallinnast Virtsu sadamasse.

mõtisklused ...oli aasta 2015 ...

Priit Määltsemees Fotokogust

50 aastat Virtsu raudteest. "Nii ajaratas ringi käind..." oli tekst viimase reisirongi veduril, mis Vigala jaamast möödus viimati 25. mail, pool sajandit tagasi. Siinkohal oleks paslik jagada pisitasa ülesvõtteid Vigala raudteejaamast, tema raudse tee ääres olemise aegadest. Foto number 1 pärineb päris algusest kui rongid juba liikusid, aga jaamahoone ei olnud veel valminud ja asus ajutiselt raudteelaste elamus. Talv 1931/32.
Kasutaja Priit Määltsemees foto.

50 aastat Virtsu raudteest.  Vastvalminud Vigala jaamahoone 1932. aastal.
Kasutaja Priit Määltsemees foto.

50 aastat Virtsu raudteest. Vaade Vigala raudteejaamale.
Kasutaja Priit Määltsemees foto.
50 aastat Virtsu raudteest möödub 25. mail.
Reisirong saabumas Vigala jaama. Ülesvõetud 22. juunil 1934. aastal.

Kasutaja Priit Määltsemees foto.

Kohtume 26. mail


Viiskümmend aastat viimasest rongist.

25. mail 1968. aastal väljus viimane rong Virtsu – Rapla kitsarööpmelisel liinil.
Kolmkümmend kuus aastat toiminud raudteeliin sai ajalooks. Raudteerööpad ja liiprid võeti
osaliselt üles juba samal aastal, kuid teetrass ja raudteehooned jäid omale kohale. Algul
liikusid ka jutud, et raudteeliin ehitatakse ümber laiarööpmeliseks, sest kitsarööpmeline
teadaolevalt ei sobinud kasutamiseks militaarsetel eesmärkidel. Liin suleti, kuna avalikult
näidati selle ebapraktilisust, selleks suunati juba paar aastat varem kaubad maanteele ja
reisijateveo graafikud ei sobitunud enam bussi- ja laevaliiklusega. Seda on selgelt näha ka
tolleaegsetes kaubasaate dokumentides, kus alates 1966. aastast vähenes kaubavedu oluliselt.
Viimane rong läks, kuid trass ja hooned said uue kasutuse. Tänaseks on kõik raudtee hooned
leidnud omale uue omaniku.


Riigikogus võeti 25. mail 1928 vastu Raudteevõrgu arendamise seadus, mis pani
lõplikult paika Rapla – Virtsu kitsarööpmelise raudtee ehitamise aastatel 1928-1931.
Ehituskuludeks määrati 2,9 miljonit krooni, veerevkoosseisu muretsemiseks 1,38 miljonit
krooni ja tegevuskapitaliks 158 000 krooni. Rööbaste mahapanekut alustati 1930. a. juunis
korraga Raplast ja Virtsust. Virtsus vajalikud materjalid toimetati kohale laevadega. Teeosad
ühendati 58. kilomeetril Rumba ja Rootsi jaamade vahel 23. septembril 1931.


1931. aasta jaotuse järgi oli teel 15 peatust: 5 neljanda klassi jaama (Rapla, Märjamaa, Vigala,
Lihula, Virtsu), 5 viienda klassi jaama (Koikse, Paeküla, Rumba, Rootsi, Karuse), 5
peatuskohta (Raiküla, Pühatu, Kirbla, Tuudi, Virtsu sadam).


96 km pikkune liin avati liikluseks 1. detsembril 1931. Uus raudteeliin tõi siia piirkonda
majanduse elavnemise. Jaamade juurde ehitati juurdepääsuteed, avati kauplusi ja muid
teenindavaid ettevõtteid. Kohalikel inimestel oli nüüd lihtsam oma kaupa turustada ja
inimestel liikuda. Raudteetöölistele ehitati elamud, mis tolle aja mõistes olid väga uhked.
Raudteetöölise amet oli kohaliku rahva seas austatud ja hinnatud, kuna sellega kaasnes
enamasti tasuta korter ja uhke vormiriietus.

Tänaseks on raudteetrassi olukord väga erinev, kohati on tee saanud kõvakatte ja kohati
säilinud vana kruusatäitega. Kuna tee kulgeb metsade vahel, siis kasutavad seda tihti
metsaveomasinad. Sellest on ka vahel tingitud tee läbimatus väiksemale transpordile. Kuid
sellegipoolest on vana raudteetrass pakkunud aastaid huvilistele põnevat avastamisrõõmu.

Jaamahooned ja muud ehitised on tänaseks leidnud omale uued omanikud. Kuna algselt, peale
liini sulgemist kuulusid hooned riigile, siis kasutasid hiljem neid mitmed erinevad ametid.
Tavaliselt olid need seotud side- või postiteenusega. Veel on neis olnud muuseum ja
puhkekodu. Hooned olid ehitatud arhitektuuriliselt silmapaistvad ja ilusad ning seepärast
köidavad nad inimesi ka tänapäeval.

26. mail 2018 aastal kutsuvad jaamaomanikud huvilisi endale külla. Avatud on
jaamahooned Virtsus, Karusel, Tuudil, Lihulas, Rootsis, Vigalas ja Märjamaal. Vaadata saab
hooneid seest ja väljast, lisaks on võimalik tutvust teha teiste jaamades asunud hoonetega.
Jaamades on avatud puhvetid, vaadata saab vanu fotosid raudtee ajaloost. Huvilistele tehakse
ekskursioone jaamade piirkonnas. Praegused jaamaomanikud on suured ajaloohuvilised, nad
on kogunud fotosid ja mälestusi nii oma jaamast kui kogu raudtee ajaloost. Kuna raudtee
puudutas siin piirkonnas väga paljusid inimesi, siis palume lahkesti siinkohal jagada säilinud
fotosid ja mälestusi jaamaomanikega.

Võimalus osaleda nutimängus „Märka jaamahoonet“.
Mängijad peavad kokku viima
jaamahoone detailid ja väited jaama nimetusega. Bussis on võimalik osaleda mängus vastates
küsimustele paberil. Parimatele auhinnad!

Kuna tavalise sõiduautoga ei ole võimalik raudteetrassi läbida, siis pakume võimalust
külastada jaamahooneid bussiga. Päeva jooksul külastatakse kõiki avatud jaamahooneid ja
kella seitsmeks õhtul toob buss huvilised sihtkohta tagasi.

Virtsu-Märjamaa buss alustab Lihula bussipeatusest kell 9.30, Virtsu 10.00, Karuse 11.00,
Tuudi 12.00, Lihula 13.00, Rootsi 15.00, Vigala 16.00 ja Märjamaa 17.00.

Märjamaa- Virtsu buss alustab Märjamaa bussijaamast kell 9.45, Märjamaa raudteejaam
10.00, Vigala 11.00, Rootsi 12.00, Lihula 13.00, Tuudi 15.00, Karuse 16.00 ja Virtsu 17.00.

NB! Mõlema bussi hommikusel väljumisel ootame ära saabuva Tallinna bussi.

Kellaaeg jaama nime juures näitab sinna saabumise aega ja ekskursiooni algust jaamas.

Osalemine ekskursioonil maksab 5 eurot, mille saab tasuda bussis. Kuna kohtade arv on
piiratud siis eelregistreerimine tagab bussis koha. Registreerimine telefonil 5151988 Jüri.
Täpsem info bussides, jaamahoonetes ja Virtsu kodulehel www.virtsu.ee

Täname kõiki abilisi ja osalejaid!

Vana-Vigala Vabatahtliku Tuletõrjeseltsi komandohoone renoveerimine PRIA LEADER-meetme toetusega on valmis
Vana-Vigala Vabatahtlik Tuletõrjeselts lõpetas LEADER-i rahastusega oma komandohoone renoveerimise. Projekti eesmärk oli rekonstrueerida hoone esimene korrus, tagamaks vabatahtlikele soetatud nõukogudeaegse hoone parem, efektiivsem, spetsiifilisem ja energiatõhusam rakendamine. Saadud toetus võimaldas MTÜ-l teha investeeringud, mida vabatahtlikud ei suuda oma sissetulekutest iseseisvalt teha.
Hoone koosneb neljast ühesuurusest blokist, milles on 3 garaaži ja üks eraldatud osa, mis ehitati ümber olmeblokiks. Seal paiknevad tualett, kütte- ja veesõlm, pesemis-, riietus- ja olmeruum ning trepp teisele korrusele. Vahetatud on kõik avatäited, kommunikatsioonid, küttesüsteem ning soojustus. Kogu majas on uued põrandad - garaažiosas tehti vajalikud kalded, paigaldati liiva- ja õlipüüdurid. Uute põrandate rajamisega tagati vajalik kandevõime ja samal ajal saavutati parim küttelahendus - vesipõrandakütte näol, mille madal küttegraafik annab ökonoomsed ülalpidamisekulud. Taastatud on hoone soojapidavus.
Projekti tulemusena saab pakkuda kogukonnale tuletõrje- ja päästeteenuseid efektiivsel ning kaasaegsel tasemel. Sellega astuti suur samm lähemale paremale ja turvalisemale homsele.
Vana-Vigala Vabatahtlik Tuletõrjeselts tänab kõiki vabatahtlikke, nii neid kes talgutel käisid, kui ka neid, kes hiljem abistava käe ulatasid. Ning 100 000 erilist tänu Raplamaa Partnerluskogule projektitoetuse eest.
Hoone avamine toimub 31. mail, kell 18:00. Avamisele on oodatud kõik huvilised.
Aadressilt http://ligimesekaitseks.ee/komandod/vana-vigala/ saab näha videot hoonest enne renoveerimist. Uut välimust tulge kaema omasilmaga.

Kivi-Vigala rahvamajas

Kasutaja Kivi-Vigala foto.