M. J. Eisen

161. sünniaastapäev eesti rahvaluuleteadlasel, vaimulikul ja karskusliikumise tegelasel Matthias Johann Eisenil. 

Eisen organiseeris rahvaluule kogumist ja avaldas mitmeid populaarseid teoseid.
Juba koolipoisina tegi ta kaastööd Perno Postimehele ja nooruses tegeles Eisen aktiivselt ka Eesti ajaloo uurimisega, andes juba 19 aastaselt välja "Eesti-, Liiwi ja Kuura maa ajaloo", mida hiljemmitmel korral täiendas.
Eisen publitseeris mitmeid populaarseid rahvaraamatuid. Tema 1903. aastal ilmunud lookese "Tallinnas aastal 2000" alusel on ajaloolane Hillar Palamets nimetanud teda eesti ulmekirjanduse rajajaks.

Eiseni looming on mõjutanud oluliselt hilisemat eesti kirjandust - tema rahvapärimuslikke materjale on oma loomingus kasutanud näiteks Andrus Kivirähk romaani "Rehepapp".

Eisen oli ka esimese eestikeelse "Kalevala" tõlke autoriks.

Foto: M. J. Eisen 1932. aastal.
http://dspace.ut.ee/handle/10062/44907

Kirjanik ja tõlkija KAI AARELEID

46. sünnipäevaks saadame täna õnnitlused tõlkijale ja kirjanikule Kai Aareleidile.

Kai Aareleid on õppinud dramaturgiat Soome Teatriakadeemias ja ilukirjanduse tõlkija-toimetaja lisaeriala Tallinna Ülikoolis. Tõlkinud ilukirjandust inglise, hispaania, soome ja portugali keelest, muuhulgas David Mameti, Bruce Chatwini, Arturo Pérez-Reverte, Carlos Ruiz Zafóni ja Javier Maríase loomingut.

Tema 2011. aastal ilmunud debüütromaan "Vene veri" esitati Kultuurkapitali proosapreemia nominendiks. Sellele järgnes 2016. aastal teine romaan “Linnade põletamine”.

2017. aasta aprillis ajakirjas Eesti Naine ilmunud artiklis on kirjutatud, et romaanidega “Vene veri” ja “Linnade põletamine” võimsalt Eesti kirjandusse tulnud Kai Aareleid püüab sõnade abil avada maailmu samamoodi, nagu hea fotograaf seda fotode abil teeb.

Sellega peab nõustuma, sest mõlemad raamatud on nauditav lugemiselamus.

Foto: Tomi Kontio
https://www.europeanpoetryfestival.com/kai

Kuidas kasutada nutikalt telefoni,tahvelarvutit

http://www.nutiakadeemia.ee/test/

 kellel huvi, siis erinevate koolituste tutvustused on kirjas siin: http://kool.digiabi.ee/…/Internetiturvalisuse-ja-küberhügie…
http://kool.digiabi.ee/turvaline-internet/materjalid-opetajatele/

Aita rändnäitust koostada.

Raamatukogupäevad

Külastame Tallinna muuseume!

19. – 26. oktoobrini toimub traditsiooniline täiskasvanud õppija nädal

Teade!
Laupäeval, 20.oktoobril toimub ekskursioon Tallinna muuseumitesse.
Väljasõit Vana-Vigala mõis 8.15; Jaamarist 8.15
Kesk-Vigala 8.20; Kivi-Vigala küladekeskus 8.20
Päärdu Konovere. Märjamaa kiriku juures 8.30 ….

Kes soovib tee pealt peale tulla, palun sellest teada anda!
Soovid osa võtta, siis broneeri bussikoht kiirelt, sest siin kehtib reegel, kes ees, see mees.10.oktoobriks

Sularaha palun kaasa 20.00€ orienteeruvalt, pensionäridel läheb vähem
Külastame Represseeritute memoriaali giidiga.10.30
12.00. giidiga Maarjamäe loss; Filmimuuseum; Maarjamäe Tallihoone.
(Registreerimisel palun teata pensionär, täiskasvanu, õppija, soodustus. pileti hind sõltub)
Tagasi koju orienteeruvalt kell 15.00

Bussisõitu toetab. Märjamaa „ERA Valduse AS“

Registreerimine ja info: Mare Ülemaante
4824419 Vana-Vigala raamatukogu; 56634116

Juba sel neljapäeval

Rahvamajas

Rahvamajas

122 sünniaastapäev

 F. Scott Fitzgerald koos abikaasa Zeldaga 1921. aasta septembris.
https://commons.wikimedia.org

122. sünniaastapäev ameerika kirjanikul Francis Scott Key Fitzgeraldil.

Teda peetakse 20. sajandi kahekümne tuntuima kirjaniku hulka kuuluvaks. Ta on kirjutanud nii romaane kui ka hulgaliselt lühijutte ja novelle.

Tema esimene kirjanduslik katsetus avaldati kooli ajalehes, kui ta oli 13-aastane. 1913. aastal läks Fitzgerald Princetoni ülikooli ning sai ülikooli kirjanduslikes ringkondades peatselt tuntuks. Princetonis kirjutas ta ka oma esimese romaani pealkirjaga "Romantiline egoist", mis ilmus uue pealkirjaga "Teisel pool paradiisi" 1920. aastal.

Eesti keeles ilmunud raamatutest on lugejatele tuttavamad ehk ka "Ilus ja neetu", "Sume on öö" ja "Suur Gatsby".

Fitzgerald oli sõber Ernest Hemingwayga ning viimane kajastas nende kokkupuuteid ka mõnes oma teoses. T. S. Eliot kirjutas "Suure Gatsby" avaldamise järel Fitzgeraldile kirja, milles ütles, et tema meelest oli "Suur Gatsby" Henry Jamesi teoste järel esimene Ameerika kirjanduse samm edasi.

Ulmekirjanik

Foto: http://www.wbur.org/onpoint/2011/07/12/grrm

 70. sünnipäev USA ulmekirjanikul George R. R. Martinil 20.09 1948.
Martin oli noorena aktiivne koomiksite koguja ja lugeja. Tema esimene jutt, mis kandideeris Hugole ja Nebulale, oli "With Morning Comes Mistfall", see avaldati ajakirjas Analog 1973. aastal. Raamat ei võitnud kumbagi auhinda, aga Martin ütles, et tema jaoks on suur asi ka olla koos Hugo ja Nebula auhinna "kaotajatega". Tänaseks on ta pälvinud mõlemad auhinnad.
1991. aastal hakkas ta kirjutama juttu, mis oli inspireeritud Rooside sõjast ja "Ivanhoest" ning millest hiljem kujunes välja sari "Jää ja tule laul". Esimene osa "Troonide mäng" avaldati 1996. See sai kriitikutelt ja kirjanikelt palju kiitust.
Martin osaleb sageli ulmehuviliste kokkutulekutel ja on lugejatele kergesti kättesaadav.

Ajalooradadel. Alich Lieberg - tema teekond Soome

Teekond Vigala jaamast Tallinna ja Soome

Alich Liebergist 96.a. elab Soomes

Teisel pildil Teenusel elav vend

Kivi-Vigala raamatukogus

Nilsson, Ulf

Täna saab 70-aastaseks rootsi kirjanik Ulf Nilsson. Palju õnne!
Nilsson on Rootsi üks tuntumaid ja tunnustatumaid kirjanikke.Tema ampluaa on lai hōlmates kōike alates lasteraamatutest ja lōpetades romaanidega. Nilssoni raamatud on täis huumorit, soojust ja fantaasiat, tihti ka talle endale suunatud kerget irooniat. Kirjaniku teoseid läbib punase niidina headuse vōit kurjuse üle, ta kaitseb alati lapsi. Nilsson käsitleb oma teostes muuhulgas ka laste soovi olla tunnustatud ja nähtud ning seda, kuidas valitseda oma hirme, kui on vaja kellegi kaitseks välja astuda. Ulf Nilsson on aastate vältel pidanud mitmeid koduloomi ja tihti on tema raamatute peategelasteks inimlike omadustega loomad. Mitmetest Nilssoni raamatutest on saanud ooperid, filmid, lasteetendused, raadiokuuldemängud ja

 seda, kuidas valitseda oma hirme, kui on vaja kellegi kaitseks välja astuda. Ulf Nilsson on aastate vältel pidanud mitmeid koduloomi ja tihti on tema raamatute peategelasteks inimlike omadustega loomad. Mitmetest Nilssoni raamatutest on saanud ooperid, filmid, lasteetendused, raadiokuuldrjamarkide motiivid. Aastal 2002 sai Ulf Nilsson koos illustraatori Anna-Clara Tidholmiga Rootsi kōige prestiižikama Augustpriseti kirjandusauhinna oma raamatu ”Head aega, Mr. Muffin” eest.

Foto: https://www.wikidata.org/wiki/Q2474847

Luuletaja Milvi Seping

Hällipäevatervitused saadame täna 89. sünnipäevaks eesti luuletajale Milvi Sepingule.

Ülo Tonts on temast kirjutanud nii: "Tegemist on äärmuseni malbe ja tagasihoidliku inimesega, keda esile tõstes rikuksid nagu tema suveräniteeti. Kes aga tagasihoidlikkusest hoolimata on tähelepandava sirgusega iseendaks jäänud, olnud sõltumatu, laulnud oma laulu. Oma vaiksel viisil tuli Seping läbi hoopiski mitte soodsa aja kirjandusse, avaldas luuletuskogu ja teise, võeti Kirjanike Liidu liikmeks. Seejuures ei ole ta end kunagi kirjanikuna afisheerinud. Luuletaja on ta olnud üksnes oma loomingu kaudu. Ei märkigi luuletamisest seepärast, et ollakse luuletaja. Kirjutamine, ka avalik kirjutamine on talle ikka olnud üksnes elu, elamine, oma elutunde avaldamine."

Armastan tundi
mil hakkide kära
on videva kesklinna kohal
mustav ja rahutu keeris
lumiste katuste kohal
armastan tundi
mil õitsevad seintel
kahused ornamendid
sinises hämaras
õitsevad üksinda
möödujaist märkamata.

(Kogust "Külmamailane" 1981)

Kangro, Bernard

 Eesti luuletaja, kirjaniku ja ajakirjaniku Bernard Kangro 108. sünniaastapäev on täna.

Kuigi Bernard Kangro juba enne kooliminekut sõdurilaulude ja õe laulukladede eeskujul luuletas, toimus trükidebüüt Eesti Noorsoo Karskusliidu ajakirjas “Kevadik” 1929. a.

1934. aastast alates luuletas Kangro ilma pikemate vaheaegadeta. Vahel lõi ta teoseid uneski ning mõnel haruldasel päeval on tal olnud erilisi inspiratsioonipuhanguid, mis sundisid paberile panema palju värsse, näiteks 20. märtsi hommikul 1937 kirjutas ta ühe hooga 17 luuletust, millest 14 on avaldatud tsüklis “Tuulelaulud”. Kangro nimele võib kirjutada eesti luuletaja värsside rekordi: ta on kirjutanud umbes kaks ja pool tuhat luuletust.

1944. aastal põgenes Kangro Soome kau­du Rootsi. Paguluses asutas Kangro 1950. aastal kultuuriajakirja Tulimuld. 1950. aastal rajati ka Eesti Kirjanike Kooperatiiv, mille direktoriks ta sai.
Kangrolt ilmus esimene eestikeelne ilukirjanduslik teos Rootsis, luulekogu „Põlenud puu” (1945).

Lisaks luuletustele on Bernard Kangro kirjutanud mõned näidendid, hulga romaane, esseistikat ja mälestusi.
Tartu-tsüklisse kuuluvad “Jäälätted”, “Emajõgi”, “Tartu”, “Kivisild”, “Must raamat”, “Keeristuli”.

Mu katusel istub kaaren,
kel silm on ahne ning must.
Mu seinu kraabivad hundid
ja karud katsuvad ust.
Mu akna all õitseb põõsas
ja mürgist lõhnab ta juur...
Mu vägi metsas on võimas,
mu meelevald on suur.
Mu talla all närtsib rohi,
mu pilgu ees kuivab puu.
Võin halliks nõiduda päikse
ja mustaks tõrvata kuu.

Meenutame kirjanikku ! Mart Raud

 115. sünniaastapäev on täna luuletajal ning proosa- ja näitekirjanikul Mart Raual.

Mart Raua aeg mahtus aastate 1903 ja 1980 vahele. Ta pani aluse kirjanikedünastiale, kuhu kuuluvad poeg Eno Raud ning Eno lapsed Rein, Mihkel ja Piret Raud.

Ta debüteeris luuletajana 1919. aastal. Esimesed värsikogud "Kangastused" ja "Äitsmik" sisaldavad murdekeelt ja esitlevad autorit romantiliselt igatseva luulelaadi viljelejana. 
1920. aastatel alustas ta paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist, järjejuttudena ajalehtedes ilmusid asunikuromaanid "Metsa Manni" ja "Uued inimesed", "Videvikust varavalgeni" ja "Tuulte teedel" (pseud. Villem Sarapik).

Hilisemal perioodil kirjutas rohkem jutustusi, novelle, näidendeid ja publitsistikat, lisaks on tõlkinud eesti keelde Ivan Krõlovi valmid.

Jaan Kross on oma “Vahelugemistes” (1968) Rauast kirjutanud: “Juttu ajades, suitsu puhudes, kohvi rüübates, kõndides pillub ta igal sammul värsse, välja arvatud Raudna jõe kaldal õngeridva taga, kus ta on surmtõsine ja vait kui võsajumal.”

Lumi armastab maad.
On truu talle surmani.
Kevadeni.

Haiku kogust “Kõik siin maailmas” (1980)

Roald Dahl oli üks armastatuimaid lastekirjanikke

https://www.tes.com/lessons/VdW7MOS7hJ_vjg/roald-dahl

102. sünniaastapäev on täna Norra päritolu laste- ja täiskasvanute kirjanikul ning stsenaristil Roald Dahlil.

Roald Dahl on üks tuntumaid ja armastatumaid lastekirjanikke, kelle põnevad, humoorikad ja südamlikud lood nagu “Matilda”, “Suur Sõbrlik Hiiglane”, “Charlie ja šokolaadivabrik” jpt on leidnud tee laste südameisse kõikjal laias maailmas.

Eestis on kirjastuselt Draakon & Kuu ilmunud ohtralt Dahli lasteraamatuid, ent ka viis Epp Aareleiu tõlgitud täiskasvanutele mõeldud jutukogu.

Kaalukam osa Dahli lühilugudest ilmus enne suuremat kuulsust lastekirjanikuna. Neist vaatavad vastu realistlikud juhtumised ja mustemast must huumor.
1961. aastal ilmus Dahli esimene raamat lastele - “JAMES JA HIIGELVIRSIK” , millele järgnes veel üle kahekümne raamatu, mis tõid talle geniaalse autori kuulsuse ja palju autasusid. Tema humoorikad ja fantastilised lasteraamatud on sotsiaalkriitilise hoiakuga. Paljude teoste tegelasteks on lapsed, kes võitlevad ja saavutavad võidu kurjade täiskasvanute üle.
Roald Dahli raamatuid on tõlgitud 59 keelde ja müüdud üle 250 miljoni eksemplari.

Tõnu Õnnepalu 56.a.

https://telkhoone.blogspot.com/2010/09/jumalaga-kaunis-suvi.html

Hällipäevatervitused 56. sünnipäevaks lähevad kirjanikule, luuletajale ja tõlkijale Tõnu Õnnepalule, kelle sulest on erinevate pseudonüümide all ilmunud seitse romaani, kaheksa luulekogu, esseekogu, kolm päevikuvormis raamatut ja rida tõlkeid (peamiselt prantsuse keelest).

Kirjutamisega hakkas ta tõsisemalt tegelema ülikoolipäevil (esimene luulekogu „Jõeäärne maja“ ilmus aastal 1985).
Oma eeskujude kohta ütleb Õnnepalu, et neid on nii Eesti kui maailma mastaabis päris palju. Eesti luule on talle eriti südamelähedane, kuna teistes keeltes luule lugemine pole päris see; ja oma lemmikutena nimetab ta Betti Alverit, Ernst Ennot, Jaan Kaplinskit ja Viivi Luike. Viimased on talle eeskujudeks ka proosakirjanikena ning Kaplinski oli tema õpetajaks ja juhendajaks, kui ülikooli ajal tekkis idee ja otsus tõsisemalt kirjutamisega tegelema hakata.

Kui rääkida kirjaniku varjunimedest — peale Emil Tode on ta kirjutanud ka Anton Nigovi pseudonüümi all („Harjutused“) — selgub, et mõte mitte enda nime all kirjutama hakata tekkis algul sellest, et ta tahtiski esineda kui üks tundmatu ja uus nimi ning ilmuda kirjandusringkondadesse teatud määral üllatusena. Kuid Eesti väiksust arvestades tuli see üsna ruttu ilmsiks.

Kirikus ei käinud täna kedagi.
Sügis. Reisijad reisinud, suvitajad suvitanud.
Ainult üks vana mees
jutustas mulle oma elu.
See võttis kümme minutit.

(Kogust "kuidas on elada")

Kultuuripärandi aasta

 Euroopas tähistatav kultuuripärandi aasta annab ka raamatukogudele hea võimaluse väärtustada Euroopa rikkalikku ja mitmekesist kultuuripärandit.
Laia määratluse kohaselt on kultuuripärand kõik see, mida peetakse kultuuris hoidmist väärivaks ja mida antakse edasi järgnevatele põlvedele. See on meile pärandatud kultuuri ja looduskeskkonna terviklik kogum, mida meie saame omakorda mõjutada ning tulevikku edasi kanda.
Teema-aastal on meil hea võimalus ise panustada vaimse ja ainelise kultuuripärandi säilitamisse ja edasiandmisse. Kultuuripärand on sillaks mineviku, oleviku ja tuleviku vahel. Raamatukogu omakorda on värav tulevikku, olles ühtlasi side minevikuga.

Olgem ka raamatukogudes pärandi loojad! Avastame oma kodukoha kultuuri- ja looduspärandit, kohapealseid aardeid ja põnevaid lugusid. Anname ka tänavu noortele võimaluse pärandile uus hingamine sisse puhuda. Vaadake enda ümber ringi ja avastage koos kogukonnaliikmetega meie ühiseid väärtusi! Kultuuripärandiks ei ole ainult kirjandus, kunst ja esemed, vaid ka jutud, laulud, filmid ja käsitööoskused ning toidukultuur. Kultuuripärandi mitmekesisus ühendab inimesi ja tänu tehnoloogiale ning internetile on kõigil selleni täna jõuda lihtsam kui kunagi varem.

Kultuuripärand raamatukogu kaudu tuttavaks!

Lihulas

Abi sobiva trükise leidmiseks

Laenutused reaalajas ....
http://www.raamatukogud.ee/

Otsing maakonnna raamatukogudest
http://raplamaa.webriks.ee/

Uusi raamatuid lastele, tule raamatukogusse!

 Noorema kooliastme lugemisvara, ühtlasi annab teadmised, mida töö otsimiseks vaja teha ning võiks panna oma vanemate hariduse ja töö vastu huvi tundma.

Lapsel on vaja isa ja ema ja kodu.
Mis siis saab kui isa käib Soomes tööl, kuna Eestis sobivat ametit ei leia? Ja kui ta tahab kogu pere Soome kolida?
Siis võtab üks naksakas koolieelikust tütar kätte ja otsib isale töö. Naabritädi abiga saab selgeks mida vaja teha, et kandideerida töökohtadele. See polegi lihtne, vaja on päris paljude asjadega end kurssi viia.
Kõik ei lähe päris nii nagu algselt plaanitud, aga Eestisse tööle see isa saab ja Triinu võib rahulikult kooli minna.

Juba laupäeval

01.09. kella 10.00 -12.00 (Vaheaeg) Jätkub 12.30- 15.00

 Rein Lättekivi korradab kohtumise Einar Laigna ga.