Taliharja päev
Taliharja päev - kõrgenev päevakaar murrab talve selgroo
Talihari (14.01) on üks neljast muistsest tähtpäevast, mis on jäänud püsima kirikukalendrist sõltumatult. Teised sellised päevad on künnipäev (14.04), karusepäev (13.07) ja kolletamispäev (14.10), mis jagavad aasta neljandikeks.
Sarnaselt kolme teise aastaveerandi tähtpäevaga pole ka taliharjapäeva kohta kuigi palju pärimusi kirja pandud. Tähtpäev on jäänud püsima, kuid enamik sellega seotud teadmisi, uskumusi ja endeid on kandunud ilmselt jõuluemapäevale (17.01), mida tuntakse laiemalt tõnisepäevana.
Taliharjapäeval murti talve selgroog ja kui külm seinapalkides plaksatas, siis kuuldi isegi talve selgroo murdumist.
RKM I 6, 578 (9) < Viru-Jaagupi khk – H. Lepiku (1962)
Vanad inimesed Saardes teavad tõendada, et korjusepäevast (14. jaanuar) hakkavat korr (suur must rähn) metsas puu oksa pihta nokaga põrri laskma. See olla esimeseks kevade tuleku kuulutuseks.
ERA II 181, 585/6 (9) < Saarde khk – J. P. Sõggel (1938)
Taliharjaks on nimetatud muidki talviseid tähtpäevi nagu 17.01 (Põhja-Eestis), 25.01 (Lääne-Eestis) ja 2.02 (Lõuna-Eestis).
Tähtpäeva nimetusega on olnud omajagu segadust. 1970. a ilmunud Eesti rahvakalendri antoloogia I köites ja mitmetes muudes varasemates trükistes nimetatakse 14.01 korjusepäevaks. Eesti vanavarauurija Gustav Ränk pakkus 1975. a välja, et korjusepäev peaks olema tegelikult 12.03. Viga olevat tekkinud A.W. Hupeli koostatud 1782. aasta Saaremaa talupojakalendris, kus taliharja ja korjusepäeva kuupäevad vahetusse läinud. 12.03 olevat paavst Gregoriuse surmapäev ning rahvakalendri korjusepäeva nimi tulenevat Gregoriusest. Soome kalendriuurija Kustaa Vilkuna aga leiab, et korjusepäeva nimi tuleneb korjama-tyvest ning seostab seda Soome keräjäte ehk muistse rahvakogunemisega.
Kuni 10230. (2017) aastani kandis 14.01 korjusepäeva nime ka Maavalla kalendris. Järgnev püha - 17.01 - aga oli nimetatud taliharjaks. Alates 10231. (2018) aastast on Maavalla kalendris 14.01 talihari ning 17.01 jõuluemapäev.
Eesti rahvakalendri antoloogia: https://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/taliharjapaev
Kuva: Ahto Kaasik
Mark Soosaar 80.
"Sina kanna oma rinnas vabaduse tuld ja kui kord aeg tuleb, siis pühenda end Eesti vabastamisele võõra ikke alt!" Mihkel Aitsam "Salmisto"
14.jaanuar 2006 tähistasime seda konverentsiga
Tol ajal , kõnelesid Mark Soosaar; Arvo Valton; Veljo Tormis; Harri Jõgisalu, Linnar Priimägi; Jüri Arrak; Evald Aavik; Enn Säde jne.
Vana-Vigala üritus lõppes sümboolse aktiga - küünalde panekuga Velise koolimaja trepile, kus leidis omal ajal aset kindral Bezobrazovi juhitud kohtuistung. ja Bernhard Laipmanni hauale.Vigala surnuaias
"Vähe on neid inimesi, kes saavad oma "haual" käia, tödes Soosaar, kui Laipmanni mänginud Evald Aavik seal küünla süütas."
Tähestikumäng A; B. Jaanuaris 2026.
Hea, et loed! Avastad ja oled osa Eesti Raamatu Aasta tähistamisest!
2025. aastal
Enim
laenutatud teavikud
|
Periood: |
01.01.2025-31.12.2025 |
|
|
|
|
Pealkiri |
Autor |
|
|
Väike nurgapood |
May, Nicola |
|
|
Avameri |
Uustulnd, Lembit |
|
|
Sirli, Siim ja saladused |
Kivirähk, Andrus |
|
|
Vennikese ja tema sõprade lood |
Jõgisalu, Harri |
|
|
Rahumägi - romaan |
Pets, Helju |
|
|
Südametammide taga - romaan |
Ehin, Kristiina |
|
|
Ööema |
Luuk, Lilli |
|
|
Väike külaturg |
May, Nicola |
|
|
Suur ja õnnelik pere |
Mallery, Susan |
|
|
Eksinud Cottonwoodi kanjonis |
Thayne, RaeAnne |
|
14.12. Rahvamajas
12.00 Laat ja kohvik
12.15- 15.00 Töötoad Jõulukaunistused paberist
Helkurite valmistamine
Piparkookide kaunistamine
Saani valmistamine
12.30 Fs Kiitshatakad Pillirühm Kohviku kontsert
13.30 Karmoška õpilased ja Marten Kaljas
14.30 Tuleb Jõuluvana Kodused lapsed saavad kätte Valla kommipakid
15.00 Helkuri rongkäik
16.00 Jõuludisco
Päeva jooksul võimalus vaadata jõulufilme.
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)