Parimad raamatud 2023

 Lastekaitse Liit ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kuulutasid välja möödunud aastal ilmunud parimad laste- ja noorteraamatud. Lastekirjanduse eksperdid valisid 750 raamatu hulgast välja 18 teost lastele ja 11 noortele, mis tänavu tunnustuse saavad. Oma lemmiku valimisel ja hääletamisel said kaasa rääkida ka noored lugejad ise.

Heade lasteraamatute nimekirja koostatakse Lastekaitse Liidu ja Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel alates aastast 2009

 

Hea Lasteraamat 2023

Väiksematele:

·         Tina Oziewicz. Mida teevad tunded? Illustreerinud Aleksandra Zając. Tõlkinud Kätlin Vainola. Kirjastus Draakon & Kuu

·         Andry Ervald. Ole sa, kes sa oled. Illustreerinud Kristel Maamägi. Kirjastus Kirimiri

·         Carson Ellis. Ki zee zumm? Illustreerinud autor. Tõlkinud Leelo Märjamaa. Kirjastus Draakon & Kuu

·         Davide Cali. Kes on süüdi? Illustreerinud Regina Lukk-Toompere. Tõlkinud Eda Ahi. Kirjastus Päike ja Pilv

·         Sandra Dieckmann. Hunti oodates. Illustreerinud autor. Tõlkinud Kadri Rahusaar. Kirjastus Koolibri

·         Maria Isabel Sánchez Vegara. Albert Einstein. Illustreerinud Jean Claude. Tõlkinud Kadri Rahusaar. Kirjastus Koolibri

·         Piret Raud. Järve kiri. Illustreerinud autor. Kirjastus Tänapäev

·         Margus Haav. Hundiema ühepajatoidu saladus. Illustreerinud Tuulike Kivestu-Rotella. Kirjastus Koolibri

Suurematele:

·         Kairi Look. Kiludisko. Illustreerinud Ulla Saar. Kirjastus Puänt

·         Louis Sachar. Marvin Punapost. Miks te nokite mu kallal? Illustreerinud Hillar Mets. Tõlkinud Leelo Märjamaa. Kirjastus Draakon & Kuu

·         Eva Roos. Ema võtab kassi. Illustreerinud Elo Annion. Kirjastus Varrak

·         Mari Teede. Ingmar ja meri. Illustreerinud Marja-Liisa Plats. Kirjastus Tänapäev

·         Anti Saar. Kuidas istuda, kuidas astuda. Illustreerinud Alvar Jaakson. Kirjastus Kolm Elu

·         Roald Dahl. Riivatud riimid. Illustreerinud Quentin Blake. Tõlkinud Leelo Märjamaa. Kirjastus Draakon & Kuu

·         Katherine Applegate. Veidrik. Tõlkinud Kristina Uluots. Kirjastus Varrak

·         Sofia Chanfreau. Kaelkirjaku süda on uskumatult suur. Illustreerinud Amanda Chanfreau. Tõlkinud Kadi-Riin Haasma. Kirjastus Vesta

·         Luis Sepúlveda. Lugu merikajakast ja kassist, kes ta lendama õpetas. Tõlkinud Eva Kolli. Kirjastus Rahva Raamat

·         Arndís Þórarinsdóttir. Surmasõlm. Tõlkinud Maarja Siiner. Kirjastus Hea Lugu

Hea Noorteraamat 2023

Noorematele:

·         Ilmar Tomusk. Uks. Illustreerinud Priit Rea. Kirjastus Tammerraamat

·         Kadri Hinrikus. Piire kombates. Illustreerinud Liisa Kruusmägi. Kirjastus Tammerraamat

·         Jana Maasik. Kummituste peatänav. Illustreerinud Urmas Viik. Kirjastus Varrak

Vanematele:

·         Tuuli Tolmov. Esimene käik. Kirjastus Eesti Noortekirjanduse Ühing

·         Kristi Piiper. Esimene kord. Kirjastus Tänapäev – Lastekaitse Liidu noortekogu lemmik

·         Benedict Wells. Hard Land. Tõlkinud Bibi Raid. Kirjastus Rahva Raamat

·         Grethe Rõõm. Kaarnapuu. Kirjastus Varrak

·         Paolo Bacigalupi. Laevalammutaja. Tõlkinud Jaana Talja. Kirjastus Fantaasia

·         Lille Roomets. Mina ja August. Kirjastus Hea Lugu

·         Kasie West. Seal, kus me pole veel käinud. Tõlkinud Kersti Carsten. Kirjastus Ersen

·         Ignė Zarambaitė. Süngete vete vaimud. Tõlkinud Tiina Kattel. Kirjastus Eesti Raamat

 


Ühe maja lugu

 Hans Reiter ning poodi pidas minu vanaema, Marie Reiter. /Anneli Laanep Joandi /


Vana-Vigala. Kauplus Vigala raudteejaama juures. 1930-ndad aastad. Tänapäeva mõistes siis mitte väga ammu suletud Jaama (rahvasuus) pood, mis kandis nime Vana-Vigala kauplus.
© Eesti Rahva Muuseum.



Aastal 1986. Nüüd juba "Vabaduse" kolhoosi keskuse juures/keskuses.

2015 Viimane pilt



TEADMISEKS!

 

Esmaspäeval, 26.02 suletud raamatukogu.

Head Vabariigi aastapäeva!

 Kas kuuled Eestimaad?

Kas kuuled Eestimaa looduse laulu?
Kas kuuled, kuidas sumiseb vaba maa?
Kas kuuled, kui kaunid on meie maa tuuled,
meie maa mägede hääled, elus niidumaa?
Kas kuuled, kuis tuksub su südame sõna?
Kas kuuled, kuis hing sinus tantsimas sees?
Kas kuuled? Mina kuulen? Uhke olen ma täna
ja homme ja iga päev kodumaa ees.
/Kristina Ruder/

Jää värises taevast alla.
                                        Lumehelbed kleepusid kokku.
                                            Mõtted päikeseks pääsesid valla
                                                surudes külmuse pakku.
                                Maa juured laulsid looduse loitsu,
                            mullakihid meeli sirutasid.
                        Niidumaa salasäutsu
                    armastusega äratasid.
                                                                        /Kristina Ruder/
                                            
Jää värises taevast alla.
Lumehelbed kleepusid kokku.
Mõtted päikeseks pääsesid valla
surudes külmuse pakku.
Maa juured laulsid looduse loitsu,
mullakihid meeli sirutasid.
Niidumaa salasäutsu
armastusega äratasid.
/Kristina Ruder/Jää värises taevast alla.
Lumehelbed kleepusid kokku.
Mõtted päikeseks pääsesid valla
surudes külmuse pakku.
Maa juured laulsid looduse loitsu,
mullakihid meeli sirutasid.
Niidumaa salasäutsu
armastusega äratasid.
/Kristina Ruder/

Ajaloo radadelt

Lahenda esimest  ristsõna

https://www.rara.ee/uudised/kas-suudad-lahendada-esimest-eestikeelset-ristsona/ 

Eesti Rahvakalender

 

Talvine peetripäev (22. II)

Peetripäevi on eestlaste rahvakalendris kaks, talvine peetripäev (22. II)[1] ja suvine peetripäev (29. VI). Mõlemad päevad on meil vähe populaarsed. Talvise peetripäeva kommetest on kümmekond usutavat üleskirjutust Hiiumaalt (Käi, Phl) ja Läänemaalt (Noa, Rid). Peetripäeval märgitakse kevade lähenemist traditsiooniliste väljendustega, mis küll ulatuslikumalt on liitunud teiste tähtpäevadega, nagu: kõrred hakkavad lund vihkama, kuum kivi visatakse merre.

Varasemate (XVII saj.) kirjanduslike andmete põhjal on peetripäeval viidud pühadele allikatele ohvriande.[2] Hilisemad teated selle kohta puuduvad. Peetripäeva nimetatakse ka Peetri helis(päevaks), üldse liidetakse tema nimele heli, helin. Hupel kirjutab peetripäeva kohta: „Petri ellis, siis hakkavad allikad aurama ja kivid meres külmuma.“[3] 

Konstantin Päts 150