neljapäev, 3. detsember 2020

Detsembris soovitan . .

115 aastat tagasi – 1905. aasta revolutsioon oli praegusel Raplamaal tormilisem kui mujal Eestis. Toimus rida relvastatud kokkupõrkeid Alus, Hageris, Velisel jm. Pooled Eestis tollal põletatud ja rüüstatud mõisatest jäävad Rapla maakonda.

Mihkel Aitsam "Jõulud Vigalas"

Mihkel Aitsam "Vigala Kihelkonna ajalugu" ja teisi tema raamatuid



Kaljo Kiisk oli Eesti näitleja, filmilavastaja ja poliitik. 1944. aastal teenis ta Relva-SSi koosseisus ja võttis õhutõrjekahuri meeskonnas osa Sinimägede lahingust. 1946. aastal lõpetas ta Rakvere 1. keskkooli; õppis 1946–1947 Tallinna Polütehnilises Instituudis maavarade allmaakaevandamist. Wikipedia
 3. detsember 1925 - 20. september 2007

 Andres Laasik " Kaljo Kiisk Ikka hea pärast"



Friedrich Ludwig von Maydell (10.12.1795-18.09.1846), baltisaksa maalikunstnik ja kujur – 225 aastat sünnist.
Sündis Teenuse mõisas. Õppis kunsti Saksamaal ja Itaalias. Rajas Tartus Vene riigi esimese puulõiketöökoja. Oli Baltimaade kunsti silmapaistvamaid romantismi esindajaid.

Vaata :Voldemar Vaga "Üldine Kunstiajalugu" Tallinn 1999 lk. 828


Arvo Valton (Vallikivi) (14.12.1935), kirjanik – 85

Sündis Märjamaal, õppis 1943-49 Märjamaa algkoolis. Kirjutanud romaane, novelle, miniatuure, esseid, aforisme, luulet, stsenaariume („Viimne reliikvia”), näidendeid, muinasjutte. Tõlkinud vene, ungari, poola, indiaani, mokša, ersa, mari, komi ja udmurdi kirjandust. Tema teoseid on tõlgitud enam kui 30 keelde. Tema lapsepõlvemälestusi Märjamaalt saab lugeda Ilmar Palli raamatus „Kodukohalood : rännakud Eesti kultuuriinimeste lapsepõlve „ (2013). Märjamaale on pühendatud ajalooline romaan ”Märjamaa legend” (2017). Valton on Märjamaa valla aukodanik.

  Arvo Valton "Märjamaa Legend"

Arvo Valton " Kirjad kasetohul" 

Arvo Valton "Fööniks"

Arvo Valton  "Taltsutatud lammas" ... veel teisigi tema raamatuid

Meisterdama!

 

kolmapäev, 2. detsember 2020

Küberturvalisus arvutis, telefonis

 Seoses RIA küberturvalisuse kampaaniaga on võimalik küsida nõu ...

Kolmapäeviti on Tallinna Keskraamatukogus avatud infoliin, kuhu võivad kõik helistada oma küberturvalisuse muredega (paroolid, varukoopiad, kahtlased emailid ja telefonikõned jne). Venekeelsel infoliinil vastavad Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse osakonna töötajad koostöös Telia spetsialistidega.


Nii Tallinna Keskraamatukogu https://www.facebook.com/keskraamatukogu/posts/3671901706181565  


kui Riigi Infosüsteemi Amet https://www.facebook.com/riigiinfosysteemiamet/photos/a.382772188500764/3345850602192893/  on teinud selle kohta ka postituse. 

 telefonil annavad Telia vabatahtlikud igal kolmapäeval nõu levinumate internetiturvalisuse murede korral.

Ajavahemikus

   kell 13.00 -15 .00 

Telefon    683 0962 avatud küberturvalisuse infoliin.

teisipäev, 1. detsember 2020

Olid ajad ...

 Täna, 89 aastat tagasi, väljus Tallinnast esimene Virtsu reisirong.

VIRTSU RONG
Rapla-Virtsu raudtee (1931-1968) pildigalerii. Fotosid kitsarööpmelisest raudteest Tallinnast Virtsu sadamani.

Mihkel Aitsam ( 01.12.1877 - 17.06.1953)

 

1. detsembril 1877 sündis Läänemaal Vigala vallas Sääla külas Aitsamaa renditalus MIHKEL AITSAM, üks paljudest Mihklitest (10!) Aitsamite suguseltsis. Kehvades, kuid looduskaunites oludes võrsunud poisil tuli varakult tööeluga rinda pista. Kui Mihkli isatalus hakkas 1855. aastal töötama Velise kihelkonna abikool, pääses poiss 7-aastaselt raamatutarkuse juurde. 1893. aastal sooritas ta Velise vene õigeusu kihelkonnakooli juures lõpueksamid. Edasi tuli end omal käel täiendada.
Juba poisipõlves oli Mihkel huvitunud ajaloost ja rahvaluulest, sestap läks ta huviga kaasa Jakob Hurda pärimusekogumise aktsiooniga: temast sai aktiivseim kaastööline Läänemaal. Ca 8 aastaga saatis ta Hurdale 889 vanasõna, 316 kombekirjeldust, 178 kõnekäändu, 128 rahvalaulu, 125 mõistatust, 76 muinasjuttu, 44 unenäoseletust, 42 nalja- ja 39 tantsulugu, lisaks 20 nõia- ja arstisõna.
Noorena sattus Aitsam 1905. aasta revolutsioonisündmuste keskmesse: kõneles rahvakoosolekutel, levitas lendlehti ja kirjandust, valiti kohalike maatameeste esindajaks. Tema isa Mihkel oli juba varem läinud vastuolu kohalikku mõisniku von Uexkülliga, mistõttu karistussalk 1906. aasta jaanaris nende talu maha põletas. Isiklikest läbielamistest, intervjuudest ja arhiivitööst sündis hiljem romaan „Jõulud Vigalas“, mille ainetel on Mark Soosaar vändanud ka samanimelise filmi.
Pärast aastat vanglas sai Mihkel Aitsamist ajakirjanik. Kohalikust elust oli ta juba varem saatnud sõnumeid Teatajale, Olevikule, Põllumehele jt, nüüd hakkas ta leiba teenima Päevalehe reporterina. Päevalehe toimetusse jäi ta 20 aastaks (kuni 1940). 1930. aastatel hakkas ta joone all avaldama oma ajaloolisi jutustusi ja romaane („Hiislari tütar“, „Soontagana kanged mehed“, „Sunnitöölise märgi all“ jt). Peamiselt kohalikule ainestikule tuginevale jutuloomingule eelnes kodu-uurimuslik töö ja tutvumine arhiiviallikatega. Selles osas oli ta väga põhjalik ja järjekindel. Ta koostas ka faktirohke „Vigala kihelkonna ajaloo“. Meeles mõlkus pikem ajalooline uurimus 1905. aasta sündmustest.
Pensionipõlves, mille Mihkel Aitsam veetis oma sünnikodu lähedal Vana-Vigalas, harrastas ta viiulimängu ning asutas kohaliku rahvapilliorkestri. Juba noorpõlves oli ta mänginud viiulit ning olnud mõned aastad ka Vigala Muusikaseltsi esimees. Nüüd jagus tal muusika kõrval rohkem aega ka muudele hobidele: kalastamisele, ilmavaatlusele, kodu-uurimuslikule tegevusele. Heldelt jagas ta oma teadmisi läbisõitvatele ekskursioonidele.
17. juunil 1953 surnud kultuuritegelane puhkab Vigala kalmistul.

esmaspäev, 30. november 2020

Olge hoitud!

 

185. sünniaastapäev Mark Twainil, sünninimega Samuel Langhorne Clemens (30.11.1835 – 21.04.1910).

 .


Mark Twain oli ameerika kirjanik ja humorist. Tema varjunimi tuleb lootside väljendist, millega tähistati ohutut sõiduvett. Vee sügavust mõõdeti nööriga, millele iga sülla tagant oli tehtud märk. Sõna "twain" on vanainglise sõna, mis tähendab kahte. Niisiis tähendab "mark twain" 2 sülla ehk 3,6 meetrit sügavust vett. Wikipedia

Detsembris soovitan . .

115 aastat tagasi – 1905. aasta revolutsioon oli praegusel Raplamaal tormilisem kui mujal Eestis. Toimus rida relvastatud kokkupõrkeid Al...