Külaliseks Vana-Vigala lasteaia suurem rühm koos kasvatajatega.
Külas olid Vana-Vigala TTK õpilased
kirjanike luulet, vaatasime ajaloost filmi.
21, märtsil Luulepäev
Plakati autor : Johanna ROOS /internetist/
Vana-Vigala haruraamatukogus üleval näitus " Eesti autorite luulet"
Kuulata saate Kell 15.00 FB
21. märtsil kutsuvad Tallinna Raamatukogud, Rahvusooper Estonia ja Eesti Draamateater üheskoos tähistama rahvusvahelist luulepäeva!
Kes ise sündmusele kohale tulla ei saa, siis on võimalus saada meeleolukast luulepäevast osa Facebookis otseülekande kaudu.
Kell 15-16 esitavad Rahvusooper Estonia artistid oma teatri ees lemmikluuletusi eesti autoritelt. Kell 16-17 jätkavad luulelugemisega Draamateatri näitlejad oma teatri ees.
Rahvusooper Estoniat esindavad:
Triinu Upkin – baleriinAule Urb – ooperisolistKaris Trass – ooperisolistAnna Roberta – balleti esitantsija
Eesti Draamateatrist esitavad luuletusi näitlejad:Christopher RajaveerGuido KangurViire ValdmaTeele Pärn.
Leelo Tungal - Kevadmõtted
Laps vaatab peeglisse. Näeb, et on suur.
Tuba näib äkki pisike kui puur.
Kivisest hoovist jääb kevadel väheks.
Nuusutaks mahlaste kaskede tohtu,
silmitseks põrnikaid, põtru ja rohtu?
Hüvasti, saabas ja terekest, kets!
Nägemist, tänav, ja tervitust, mets!
Tuuled on mahedad, maantee paljas,
põrnikad-mardikad enesest väljas,
lendavad põrinal lõhnavas õhus,
kübeke magusat rohelist kõhus.
Vuliseb oja – üks kitsuke renn.
Pruunikas põder, peas sarve – antenn,
vett joob sealt pehme ja karvase suuga.
Veepinnal ennast koos toomingapuuga
vaatab ja jahmub: näe põrakat looma!
See peaks küll minema merevett jooma!
Emakeepäeva konverents
OTSE: 14.03 kell 11.00 I Emakeelepäeva konverents: rikas ja loov kirjakeel
13. märts 2025
Tänavune emakeelepäeva konverents on pühendatud meie kirjakeelele. Konverentsil arutame, kuidas väärtustada ja hoida elus eesti kirjakeele mitmekesisust ja väljendusrikkust. Kirjakeel pole mitte üksnes kultuuri kandja, vaid on pidevas kohanemises ja arenemises, jäädes samas truuks oma juurtele. Päeva juhib Eesti Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv.
Päevakava
11.00-11.05 Avasõnad
Martin Öövel, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor
11.05–11.30 Kaks eesti keelt
Jan Kaus, kirjanik
Kui tahame eesti keelt hoida, oleks hea mõtiskleda selle kahele peamisele väljendusvormile: kõnekeelele ja kirjakeelele. Tundub, et mõlemat on vaja hoida, aga ka teineteise eest teatud piirini kaitsta. Eriti oluline on kõne- ja kirjakeele vaheliste ühenduste ja pingete küsimus ilukirjanduse taustal, sest ilukirjandus on see koht, mis on võimeline ammutama mõlema parimatest võimalustest, teostama üheaegselt mõlema sisemist potentsiaali.
11.30–11.55 Koduriided
Kristel Algvere, kirjanik ja Tartu Ülikooli keeleteaduse nooremteadur
Kas leidub kedagi, kes ei teaks, kui hea on panna koju jõudes selga koduriided? Väga paljudel meist on kooli- või tööriided, millega me kodus enamasti aega ei veeda. Kodu on koht, kus saab riides olla vabalt ja mõnusalt. Kuidas on aga lood keelega? Kas keelepaelad on mõnikord liiga kõvasti seotud või hoopistükis liiga lõdvalt? Ja kuskohas ja kelle meelest on nii või teisiti? Sel teemal arutlen oma lühiettekandes.
11.55–12.20 Noorte keeles ja kirjas orienteerumisest
Leon Tammel, Gustav Adolfi Gümnaasiumi abiturient
Ajal, kus raamatupoodide letid on täis aina kirjumaid teoseid, on raske noorel selles virvarris orienteeruda. Valik on küllastunud, kuid tase annab tihti soovida. Tänu nutiseadmetele on aga meie ees valla uus ja huvitavam maailm, kus tarbitakse, sotsialiseerutakse ning tekib kõnekeel.
12.20–12.30 Vaheaeg
12.30–12.55 Keelelis-toimetuslikke tähelepanekuid tööst Juhan Liivi publitsistikaraamatuga
Kadi Kivilo, Liivi muuseumi programmi- ja arendusjuht
Juhan Liivi publitsistikaraamatust, tema keelekasutusest ja keelemeelest. Eelkõige aga tähemärkide märkamise tööst 19. saj lõpu ja 20. saj alguse keelelise segaduse aegu kirjutatud tekstidega tegelemisel. Keeletoimetaja töölaual olnud dilemmadest-küsimustest, kogumiku tekstide valikust ning pisut pisikutest ja puudli tuumast.
12.55–13.20 Kas tehisaru võtab mu töö ära?
Kaur Riismaa, kirjanik
Tehisarud on korraga kõikjal. Kontoris ja internetis, külmkapis ja kempsupotis. Suured keelemudelid ja pildirobotid, rääkimata tillukestest arumutukatest kujundavad meie igapäevast käitumist juba praegu, ilma et sellest alati arugi (!) saaksime. Kas kirjanik peaks kartma, et tehisaru temalt ta töö ära võtab? Võibolla, aga kas ka eesti kirjanik kartma peaks?
13.20–13.45 Keeleuuenduslik teater
Johan Elm, lavastaja
Möödunud aasta oktoobris esietendus Tartu Uues Teatris koosloomemeetodil valminud lavastus “Abrakadabra”, mille alusmaterjaliks on väljamõeldud sõnade sõnastik. Prooviprotsessi käigus jäi sõelale 28 keeleuuenduslikku sõna ja definitsiooni, mis ka eesti keelde tõlgitud said. Ähmaste tunnete tõlkimisest nii keelde kui teatriruumi räägib lavastaja Johan Elm.
Abiks!. Natuke tuleb vaeva näha ja siis saate otsitava lingini.
Digipärandi allikad
• Dokumendid: Rahvusarhiivi veebikeskkond Saaga, muuseumide infosüsteem MuIS, Eesti Kirjandusmuuseumi andmebaas Kivike, Tartu Ülikooli digitaalarhiiv DSpace, Tallinna Ülikooli pedagoogika arhiivmuuseumi süsteem. • Trükised: Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR. • Museaalid: muuseumide infosüsteem MuIS. • Filmid: Rahvusarhiivi infosüsteem Meediateek ja veebiplatvorm Arkaader ning Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv, kirjeldusandmed Meediateegis ja Eesti Filmi Andmebaasis. • Fotod: Rahvusarhiivi fotode andmebaas FOTIS, muuseumide infosüsteem MuIS, Eesti Kirjandusmuuseumi andmebaas Kivike, Tartu Ülikooli digitaalarhiiv DSpace ja andmeportaal eElurikkus.
Põnevat avastamist ja mõnusat kasutamist!
"Soome-ugri kultuurid!
kas teadsid, et @TÜ Viljandi kultuuriakadeemias algas virtuaalne loengusari "Soome-ugri kultuurid".
Esimene osa alapealkirjaga "Uurali keelkonna kujunemine" on taasesituseks valmis.
Pane mängima 
www.uttv.ee/naita?id=31153
www.uttv.ee/naita?id=31153Loengut peab Taisto-Kalevi Raudalainen, kes arutleb sarja vältel järgnevatel teemadel:
uurali keelepuu lahknemised; soome-ugriline ürgsõnavara ja laensõnakihistused; iga keelerühma kujunemislugu, kultuurikontaktid ning esmased kirjalikud ülestähendused; keelerühmade elatisala, usund ja rahvakultuuri erijooned; keelesugulaste uuem ajalugu ja kaasaja valupunktid.NB! Kõik loengusarja osad on tasuta vaadatavad.
TÜ keeleteadlase Külli Prillopi kujundatud keelepuuAbiks lugejatele
Heade lasteraamatute nimekirja koostatakse Lastekaitse Liidu ja Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel alates aastast 2009. Nimekirjad on abiks õpetajatele, lapsevanematele, lastega töötavatele spetsialistidele ja kindlasti ka lastele enestele kvaliteetse, huvitava ning köitva lugemisvara valimisel. Alates 2018. aastast hakati sarnaselt tunnustama ka häid noorteraamatuid.
Hea Lasteraamat 2024
Väiksematele:
- Ulla Saar. Ita ja Piuks. Illustreerinud Ulla Saar. Kirjastus Koolibri
- Piret Jaaks. Suur saladus. Illustreerinud Marju Tammik. Kirjastus Päike ja Pilv
- Kairi Look. Natuke suur. Illustreerinud Anne Pikkov. Kirjastus Koolibri
- Tiiu Kitsik. Meie tee. Illustreerinud Tiiu Kitsik. Kirjastus Päike ja Pilv
- Tiina Laanem. Maailma parim liivaloss.Illustreerinud Tiiu Kitsik. Kirjastus Pegasus
- Triinu Laan. Poiss ja papa. Illustreerinud Anne Pikkov. Kirjastus Päike ja Pilv
Suurematele:
- Anti Saar. Härra Haraldi unistuste aed. Illustreerinud Marja-Liisa Plats. Kirjastus Kolm Elu
- Ilmar Tomusk. Paul hakkab inseneriks. Illustreerinud Joonas Sildre. Kirjastus Rahva Raamat
- Artur Gębka. Isa pudel. Illustreerinud Agata Dudek. Tõlkinud Liisi Laineste. Kirjastus Koolibri
- Liina Vagula. Kingitus südamest. Illustreerinud Anni Mäger. Kirjastus Tänapäev
- Maria Parr. Oskar ja mina. Illustreerinud Ashild Irgens. Tõlkinud Riina Hanso. Kirjastus Eesti Raamat
- Marju Kõivupuu. Aastaringi jutukera. Illustreerinud Regina Lukk-Toompere. Kirjastus Varrak
- Sara Pennypacker. Lõpuks Jetke. Illustreerinud Matthew Cordell. Tõlkinud Eve Laur. Kirjastus Pegasus
- Tiina Laanem. Liisu laseb jalga. Illustreerinud Sirly Oder. Kirjastus Pegasus
- Priit Põhjala. Doktor Tindipleki töötuba.Illustreerinud Ulla Saar. Kirjastus Kultuurileht
- Doris Kareva. Puhas lora. Illustreerinud Regina Lukk-Toompere. Kirjastus Verb
- Ali Standish. Uskumatud lood Baskerville Hallis.Tõlkinud Kristina Uluots. Kirjastus Varrak
- Silja Aldudóttir. Elukas. Illustreerinud Bárður Dal Christiansen. Tõlkinud Andry Arro. Kirjastus Nordur
Hea Noorteraamat 2024
Noorematele:
- Anne Muhonen. Greibikollane tulevik. Tõlkinud Lauri Juursoo. Kirjastus Elust Enesest
- Nikola Huppertz. Elamiseks liiga pikk. Tõlkinud Eve Sooneste. Kirjastus Ühinenud Ajakirjad
- Katherine Rundell. Võimatud olendid. Tõlkinud Jüri Kolk. Kirjastus Varrak
- Elle McNicoll. Mingi säde. Tõlkinud Hels Kure. Kirjastus Eesti Raamat
- Jukka Behm. Imepoiss Leon. Tõlkinud Helena Lemendik. Kirjastus Eesti Raamat
Vanematele:
- Jennifer Lynn Barnes. Pärimismängud. Tõlkinud Lii Tõnismann. Kirjastus Rahva Raamat
- Holly Jackson. Hea tüdruku mõrvaraamat. Tõlkinud Johanna Taiger ja Jana Linnart. Kirjastus Tänapäev
- Sarah Crossan. Kus süda peaks olema. Tõlkinud Kristina Uluots. Kirjastus Varrak
- Mari Kujanpää. Koleda tüdruku päevaraamat. Tõlkinud Evelin Banhard. Kirjastus Varrak
- Becky Dean. Armastus ja teised suured lootused. Tõlkinud Marianne Ots. Kirjastus Rahva Raamat – Lastekaitse Liidu noortekogu lemmik
- Mairi Laurik. Grathelia. Kirjastus Lummur OÜ
- Reeli Reinaus. Iiris, ilu ja instapildid. Illustreerinud Marja-Liisa Plats. Kirjastus Ronk Ronk
Tellimine:
Postitused (Atom)