Tuul teeb pööripäeval pesa
Kolmapäeval 23.09. kl 3:05 algas kalendrisügis. See on hea põhjus meenutada, et
looduses saabub sügis tasahilju ja igal aastal isemoodi. Looduslik võrdpäevsus
on Eestis 25.09 ja pärimuslik pööripüha 29.09.
Rõuges on öeldud, et nüüd käändäs pääväl mustõb puul pääle. Päev hakkab minema
sulase poole - ehk valge tööaeg väheneb pikkade sammudega nii hommikul kui
õhtul.
Rahvapärimus ei kõnele sügisesest ega ka kevadisest astronoomilisest
pööripäevast kuigi palju. Need nö pool-pööripäevad aitavad eeskätt ennustada
eeloleva aastaveerandi ilmasid, kuid sedagi üsna vähesel määral.
Tuul teeb pööripäeval pesa
Üldiselt on usutud, et kustkandist puhub tuul pööripäeval, sealt puhub ta terve
sügise või talve. Haljalas on öeldud, et tuul teeb pööripäeval pesa. Päripäeva
pöörav tuul võib ennustada pehmet talve, kalakohast puhuv tuul head kalasaaki.
"Pööripäeva tuuled on jällegi haruldased asjad ja järelvaatamise väärt.
Kust sügisel pööripäeva tuul on, säält on enamiste kõik talv." H III 30, 896
(15) < Karula khk – J. Sööt (1902)
Põlvas on soovitatud pööripäeval loomadele hästi süüa anda, et nad kõhnaks ei
jääks. Helmes taas on arvatud, et pööripäeval sündinud inimese elukäik saab
olema heitlik. Saartel pole soovitatud pööripäeval lammast pügada ega villa
kedrata, et nad haigeks ei jääks. Vastseliinas aga öeldi:
"Pöörtüspäivä lääväd kõik väikese eläjä ärä talvõkorteri, niikui kärbläse,
mudelasõ, parmu, kihulasõ, lipike, martika ja kõik." H II 71, 191 (55)
< Vas - A. Jakobson (1902)
Tähelepanuväärne on, et pööripäevi teadsid esivanemad küll väga hästi, kuid
pühitsesid hoopis neile järgnevaid päevi. Maarahvas on pidanud sügiseseks
posti- ehk pööripäevaks hoopis kasupäeva (29.09). Selle päeva uskumused, tavad
ja ended kõnelevad uue aja algamisest.
Leidub siiski ka erandeid. Nii kirjutab Johan Abreldal 1895. a, et Kuusalu
kihelkonna hiites on tähistatud sügisest pööripäeva:
"Siin Kahala järve kaldal on veike kuusik, mida Iie kuusikuks hüitakse,
kuusiku sees on veel kivivaremed näha, kus ene vanast altarid on olnud. Siis on
Koitjerv. Koitjärve järve kaldal iie mets ja altari aseme jäteisi näha. Sigula
külas kanab üks veike koht iie nime.
Rahva jutude järel on neis kohtades ene vanast pööri päävadel ja öösetel suured
ohverdamised olnud. Kõige suuremad ohverdamised olnud sügise pööripääva ajal,
siis on toodud kõigist uutse viljadest, mis sel aastal oli kasvanud ja
ohverdatud Taaral kui kõige asja sigitajale tänuks." E 16570 < Kuusalu
khk.– Johan Abreldal (1895)
Teenekas koolimees Karl Ruut aga meenutab:
"Kui ma poisikene olin, käis üks vanamees tihti minu vanemate pool- Teda
kutsuti Kodel. See kodel rääkis: Toone tahtvat verd ja kes seda temale kord
annud, sellelt nõudvat ta seda iga sügisesel pööripäeval uuesti, muidu tulevat
selle inimesele mingi haigus."
EKLA F 152 M 179:4. Karl Ruut. Helme kihelkond I-IV (IV) 1924,lk 226
Eelnev kõlab kirikliku ehk vennastekoguduse tõlgendusena, sest võõrsilt tulnud
usund püüdis maarahva tavasid ikka krjaks ja saatanlikuks pöörata. Antud juhul
heidetakse halba valgust üleüldisele tavale teha kasu- ehk mihklipäeval
värskest lihast piduroogasid.
Siinkohal tuleb endalt küsida, kas esivanemad mõtlesid pööripäeva all
trükikalendrites avaldatud pööripäeva, mis on meie looduse suhtes nihkes,
looduslikku pööripäeva, kui valget ja pimedat aega on võrdselt või pärimuslikku
pööripäeva?
Mis on sügisene pööripäev?
Vikipeediast võib lugeda, et kevadisel ja sügisesel pööripäeval on päeva pikkus
12 tundi. Päev tähendab siinkohal kitsamas mõttes aega päikese tõusust loojakuni.
Valge aeg ehk päev algab enne päikese tõusu ja kestab mõnda aega ka peale
päikese loojumist. Sügisesel pööripäeval on valget aega veel tublisti üle 12
tunni. Maa pole ju täiuslik kera ja pole ka igal pool peegelsile. Loodusel ikka
oma looked ja vonksud.
Astronoomiaportaale sirvides jääb mulje, et ka arvestusliku ehk astronoomilise
võrdpäevsusega ei pruugi kõik paigas olla. Nii näitavad https://www.suncalc.org/ ning http://www.astronoomia.ee/tahistaevas/efemeriidid/, et
võrdpäevsushetk saabub Eestis alles 25.09. Seega võib tänast päeva käsitleda
Eestis kui tinglikku võrdpäevsuse aja algust. Pööripäeva kohta käivaid pärimusi
võiks meenutada pigem eeloleval reedel, pööriaega tähistada aga 29.09 nagu
tegid seda esivanemad.
Lisatud kuval on Kaljo Põllu Linnutee, sarjast Kalivägi, taevas ja maa, 1988.
Kaljo Põlu oli hiidlane. Hiiumaalt on pärit ka see 138 aasta eest üles
tähendatud sügisese linnutee seletus.
Sügise paistab Linnuteest ja taevatähtede seismesest, müsuke talve tuleb.
Üksikud selged tähed Linnutee sees on päe[vade] tähentuse[ga], nende tähtedel
on egaühel oma tähentus, humikopoolt õhtopoole on nee tähed: kiige esimene
selge täht on humikopool mihklipäe, siis mart, siis katri, siis tulevad kolm
selget tähte üheteise juures jõulud, nearid ja kolmkunig (need on kaunis kõrgel
peaaegu päe kohas). Õhtupoole jäevad küinlapäe, pasto-maarepäe. On nimetud
tähte ümbert sinine taevas näha, siis on nende päevade aegus sula, on aga tihe
valge täherägu, siis on lund ja tuisku. On Linnutee tihe valge, tuleb kõva
talve, on ta mustem, tuleb sula. Need tähed on kerged üles leida, egaüks on
üksik selge täht, ma olen tähele pannud, ega aasta on niisamma palju selget
taevast ta ümber kui teise aasta enne seda.
H II 41, 181/2 (17) < Hiiumaa – G. Tikerpuu ja J. Kõrvul (1888)
Rohkem pärimusi pööripäevast Eesti rahvakalendri antoloogias:
https://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/sugisene-pooripaev
80 aastat tagasi samal päeval abiellusid Soomes tänaselt Raplamaalt, Teenuse külast pärit Alice Kikajon ja soomerootslane Herbert Liljeberg
