Raamatukogupäevad !

 Vestlusring  teemal Eesti kirjandusest, 22.oktoobril , reedel kell 12.00 raamatukogus. Kohtumiseni ! 

Raamatukogu suletud 21.10 kella 14.00st kuni 16.30ni. Olen Vana-Vigala põhikoolis õpilastele tutvustamas eesti kirjandust

Valimised

 

Valimiste eel selgituseks, igaks juhuks, kes pole veel süvenenud:

1. E-hääletamine lõpeb laupäeval kell 20.
2. Tänasest saab hääletada Märjamaa valla KÕIGIS valimisjaoskondades, sest nimekirjad pole enam paberil ja ühes jaoskonnas, vaid igas jaoskonnas elektrooniliselt. Vana-Vigala (Jaama 21), mis on lahti täna 12-20:00 ja pühapäeval 9-20:00. Laupäeval saab hääletada Märjamaa valla teistes valimisjaoskondades, sh Märjamaal.
3. Kellel ei ole võimalik valimisjaoskonda minna, saab nõuda kodus hääletamist telefonil 54301323. Taotluse saab esitada sellel telefoninumbril täna, reedel ja laupäeval kella 12-st kuni 20-ni ning pühapäeval kell 9-st kuni 14-ni.
4. Valla valimisnimekirjad avaldati 6. oktoobri Märjamaa Nädalalehes lk 5-10 https://marjamaa.kovtp.ee/.../33e3f14d-b081-4bf5-b29a...

 

 

Rahvusvaheline Noorteraamatukogu Münchenis esitles lasteraamatute kataloogi „The White Ravens 2021“. Kataloog koondab infot 200 maailma parima lasteraamatu kohta.

Eesti lasteraamatutest jõudsid valiku hulka:

Triinu Laane „Luukere Juhani juhtumised“ (pildid Marja-Liisa Plats, Päike ja Pilv 2020)

Juhani Püttsepa „On kuu kui kuldne laev“ (pildid Gundega Muzikante, Tänapäev 2020)

Anti Saare „Anni asjad“ (pildid Anne Pikkov, Kolm Elu 2020).

https://elk.ee/eesti-lasteraamatud-palvisid-rahvusvahelise-tunnustuse/?fbclid=IwAR0Rhz4XTyIc96Y_CXqB0yrQt0SzOnYy1FM1-Fq65O2ZpLyQlxu41URnTW8

vaata ajaleht SIRP

 Jan Kaus kommenteerib kirjandust puudutavaid punkte „Kultuuri arengukava 2021–2030“ eelnõus.

https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/teavikutest-ja-teavitusest/?fbclid=IwAR2LSt13n1VClsyWqHfrhfB68F5VJoOl10Dl0iY2hnasopdFy1BX4QXI6E0

Kolletamispäev

 https://www.maavald.ee/uudised/uudised/pyhad/4973-kolletamispaev?fbclid=IwAR09ee6beUK88Puc876xhow7UKxeUqOGda7LmQV4QOWGGELujS5T3jKVRfM 

on kolletamispäev! Vanarahvas tõi täna ringi rändavate hingede vaevas olevate loomade jaoks metsast kollaseid lehti aluspõhu sekka, et metsakuld oma kogutud päikesejõuga väsinud loomi veel ees seisvast hingede aja teisest poolest üle aitaks ja kogu talve neid igasuguste halbade tõbede eest hoiaks. Kui kolletamispäevaks oli mets kollane, siis võis oodata lühikest talve ja varajast kevadet – küll aga pidi tulevane talv oma lühidusele vaatamata hirmus käre ja külm saama.

Valmistume ...

 

 COVID tervisetõendi info leitav ka: https://kul.ee/covid-tervisetoend.

Teadmiseks!

 

Kuula lapsega!

 Sõber Raamat on psühholoogide ja Tartu Oskar Lutsu Linnaraamatukogu kirjandusspetsialistide koostöös koostatud audiolugude sari, mis aitab lastel elus ettetulevaid keerukaid olukordi mõista ja nendega toime tulla, olgu mureks kiusamine, õdede-vendade vahelised suhted, üksildus, vanemate lahutus, lähedase kaotus vms. See on biblioteraapia – vaimne ja emotsionaalne tugi läbi lugude jutustamise, lugemise ja kuulamise.

https://astri.ee/.../sober-raamat-audiolugude-sari.../

ASTRI.EE

Sõber Raamat - audiolugude sari lastele | Lõunakeskus | Kaubanduskeskus Tartus | Astri.ee

Oktoobrikuu teine reede munapäev

 Igal aastal, oktoobrikuu teisel reedel, tähistatakse maailmas rahvusvahelist munapäeva. Täna juba 25. korda. Munapäeva peategelane on traditsiooniliselt elu alus ning lisaks on selles palju kasulikke omadusi, mis kasulikud tervisele. Muide, muna on ka kõige keskkonnasäästlikuma tootmisviisi ja odavama loomse päritoluga valk. 

 Pilt võetud internetist

Reedel, 22. oktoobril Mõisas

 MÕISAKONTSERT tuntud muusikutega

Vana-Vigala mõisas

22. oktoobril 2021 algusega kell 18.00

laulab vabakutseline näitleja ja laulja Pirjo Levandi, kitarril Kaido Kodumäe

Pirjo Levandi muusikaline ampluaa ulatub ooperist ja operetist swingi ja lõunameremaade rütmideni. Viimasel ajal ongi talle südamelähedasemaks saanud just jazz ja ladina-ameerika muusika. Akustilise kitarri kõlapildi avardamiseks võetakse appi ka pisut live-elektroonikat, mis koos Pirjo emotsionaalse laulumaneeri ja muusikasse sisseelamisega viivad kuulaja mõnusale rännakule ajas ja ruumis. Pirjo Levandi ja Kaido Kodumäe repertuaaris on bossanovat, swingi ja ladina-ameerika muusikat, samuti eesti tuntud autorite laule läbi aegade. Tule kuulama!

• Mõisakohvik „KESU KÄTERING“ avatud kell 17.00

• Osalustasu 5 €

• Kontserdi korraldab MTÜ Jätkusuutlik Vana-Vigala koostöös Vana-Vigala Põhikooliga LEADER programmi projekti „ Teadlik ja õppiv kogukond“ raames.

Kontserdile tule tervena, jälgi Covid-19 käitumisjuhiseid

Vigala tuntuks läbi aktiivse tegevuse!

Reede, 22.10 mõisas

29. septembril

Kolmapäeval, 29.09. on kasupäev, mis on tähtsamaid pühi maarahva aastaringis. Kasu- ehk mihklipäev on sisult sügisene pööripüha. Nagu pööriajal ikka, kaetakse rikkalik toidulaud, viiakse pühapaika andi, lauldakse ja tantsitakse ning ennustatakse talveilmasid ja inimsaatust. Sellest, kuidas kasupäeva peetakse, sõltub see, kuidas inimese käsi talvel käib.

 Elad sa külas või linnas, su toidu annab maa ja vesi. Kui pisut püüda, on võimalik aduda koos vanarahvaga, et toit tähendab elu. Toit aga kasvab põllul, heina- ja karjamaal, metsas ja kalavetel. Sõnaga, elusas ja hingestatud loomas, mis on täidetud erinevate vägede, hingede, haldjate ja jumalatega.

Kasupäevaks on kogutud toit järgmiseks seitsmeks kuuks ning seeme järgmiseks külviks. Seega on aeg tänada maaema, taevasisa, veeema, põldu, nurme, metsa, tuult, vihma, päikest ning Setomaal ka kasvujõudu andvat Pekot.

Kasupäev on suur püha, on maarahvas mitut puhku rõhutanud. See on pere- ja külapidude päev, mille juurde varem kuulus andide viimine ja palved. Nagu teistelgi pühadel on nüüd aeg maha võetud. Eluruumid on hoolega koristatud. Kasupäeva laupäeval on saunas haritud nii hinge kui keha. Nüüd võib püha tulla inimese ja ta koja peale.

Kasupäeva pärimusi:

https://www.maavald.ee/.../article/53-maausk/pyhad/517

Eisen

 MATTHIAS JOHANN EISEN (28.09.1857–6.08.1934), rahvaluuleteadlasel, hõimuliikumise edendajal, vaimulikul ja karskustegelasel on sünnipäev

Eisen sündis Läänemaal Vigala kihelkonnas Oese külas rahvuslikult meelestatud koolmeistri perekonnas. Õppinud Haapsalu ja Pärnu koolides, jätkus noormehe haridustee Tartu ülikoolis usuteadust studeerides. Juba koolipoisina tegi ta kaastööd Perno Postimehele, osales rahvuslikel üritustel (Endla Seltsis jm). Sama liini jätkas ta ka Tartus, võttes aktiivselt osa Eesti Üliõpilaste Seltsi (mille asutajaliige ta oli) ja Eesti Kirjameeste Seltsi tegevusest.

Eisen oli rahvaluule suurkogumise organiseerija. Juba ülikooliõpingute ajal (1879–1885) ilmus tema nime all 76 (!) trükist, teiste seas ka muistendivalimik „Esivanemate varandus“ ja muinasjutukogumik „Endise põlve pärandus“. Ta tõlkis esimesena soome keelest eesti keelde eepose „Kalevala“. Folkloorist sai ta tõuke lüroeepikaga tegelemiseks: ta värsistas Fr.R. Fehlmanni müüte ja muistendeid ning kirjutas pseudomütoloogilise kunsteepose „Kõu ja Pikker“. Tema looming on mõjutanud olulisel määral hilisemat eesti kirjandust.

Eisen oli üks Eesti Rahva Muuseumi loojaid ning ERMi ühingu liige, paljude seltside (Akadeemiline Rahvaluule Selts, Akadeemiline Hõimuklubi jt) asutajaliige. Ehkki õpetlast kutsuti koos oma suure rahvaluulekoguga Soome, eelistas ta jääda Tartusse ja annetas „esivanemate varanduse“ ülikoolile (1919), millega jäi õppejõuna seotuks veel 15 hilisemal eluaastal.

Eisen tundis suurt huvi kodu- ja kultuuriloo vastu. Talle on omistatud väide, et eestlastel on kolm püha kohta – saun, hiis ja kirik.

Tema kõne Otepää linnamäel peetud peol (1922) andis alevivolikogule tõuke nimetada Nuustaku alev ümber Otepääks.

Nooruses tegeles Eisen aktiivselt ka Eesti ajaloo uurimisega. 19-aastaselt andis ta välja „Eesti-, Liiwi ja Kuura maa ajaloo“, mida hiljem mitmel korral täiendas. 1920. aastal ilmus tema sulest uurimus Taani Hindamisraamatust. Koos „eesti arheoloogia vanaisa“ Jaan Jungiga propageeris ta termini ’ajalugu’ kasutuselevõttu.

Meeldib

Kommenteeri