Enim loetud raamatud aasta algusest.

 

Pealkiri

Autor

Muhedaid nalju suurmeestest ja anekdoote

Kuslap, Voldemar

Diana

Heiland, Julie

Epp. Sandra

Tattar, Mihkel

Naine Montparnasse'ilt

Bernard, Caroline

Nagu lainevahust tõusnud

Tinnuri, Urve

Igatsus

Julge, Siiri

Lembit Ulfsak

Epner, Eero

Erik Kivisüda

Feldmanis, Andris

Kõik algab meist

Hoover, Colleen

Kuulu järgi kurikuulus [Sarja esimene raamat]

Gaston, Diane

 

 

Kevad! Head rahvusvahelist luulepäeva! 21. märts on luule lugemist, kirjutamist ja avaldamist tähistav päev 1999. aastast.

 https://lugemissoovitus.wordpress.com/2023/03/15/viimase-viie-aasta-parimad-luulekogud/?fbclid=IwAR2Vq5lJa45Ws8g0rv0yJloDBWbtZbXU0qZUixCgvOMWbLYg11YhaNH4VIU

Minu Eestimaa maastikud - mitmetahused;
vihmahallised, lumevahused;
viljapõllused, ööbikusalused,
kivilinnased, metsatalused.
Minu Eestimaa maastikud – käokukukajased;
mülkasoolaukased, kõrgrabarajased;
meresed, ojased, jõesed ja järvesed;
küll uduhämused, küll vikervärvised.
Minu Eestimaa maastikud - äikesetormised;
mälestusmärgised, kirikutornised;
kruusaaugused, kalmuaiased;
siin pühahiiesed, sääl lageraiesed.
Minu Eestimaa maastikud – paesed ja rohused;
okaspuuvaigused, kõivupuutohused;
päikesesärased, kuused ja tähesed;
muredepaljused, rõõmudevähesed.
Minu Eestimaa maastikud – kaunid ja kõlased;
selle kõige ees oleme loodusevõlased;
tihti poolemeelesed, segakeelesed,
tühitähised lühiteelised.
Täna kutsume ligi kaimud ja eellased;
hoiame ühte kõik emakeelesed,
et hingemaastikud oleksid pühased,
metsa- ja mere- ja tunnetemühased.
Virve Osila

Matk Avastest! Sellel laupäeval ja/või pühapäeval teen matkasuusamatka Avastest Soontagana maalinna. Kõik huvilised on oodatud lahkesti osalema. Täpsem info tel. 5068326. Eelregistreerimine vajalik.

 Matkasuusamatk Avaste infopunkt - Kärjemägi - Soontagana maalinn - Kärjemägi


 




Killuke sinimustvalget päikselist Avastet. Kui ajalooliselt täpne olla siis seda osa kutsuti Parase (Parrase). Soontagana maalinn on linnulennult 5 - 6 kilomeetri kaugusel üle soo.


All reactions


Olen haiguslehel

 Kukkusin parema käe kodarluu puruks ja õlas mõra. 

Märtsikuu  suletud  Vabandage!

Sünniaastapäevad

 



Vabadussõja kirjandusse valanud ALBERT KIVIKAS 125!

Täna, 18. jaanuaril, möödub 125 aastat Eesti legendaarse kirjamehe Albert Kivikase sünnist.

Kirjanduslukku on ta eelkõige läinud kui Vabadussõda kujutanud kunstiküpse romaani "Nimed marmortahvlil" (1936) autor. Karl-August Hindrey on osutanud, et see romaan võib auga seista maailmakirjanduse tippude kõrval.

Kui viljakas kirjanik 1978. aastal paguluses 80-aastaselt suri, kirjutati Välis-Eesti ajakirjanduses nõndamoodi: "Nüüd on ka vabadusvõitleja ja suure kirjaniku Albert Kivikase nimi sümboolselt marmorisse lõigatud. Aga ta on ka meie südamesse lõigatud. Mõjugu "Nimed marmortahvlil " noortesse lugejatesse niisama tiivustavalt kui mõjus Vabadussõja ajal "Tasuja"".

Järelehüüetes temale öeldi ka: "Albert Kivikas on peale pikka viljakat elutööd lasknud ennast "paadimehel" aerutada surmajõe teisele kaldale, et seal vastust leida küsimustele, mis maa peal jäid vastamata."

Kivikas pole muidugi ainuke, kes oma loomingus Vabadussõja ainestikku on kasutanud. August Gailiti "Isade maa" on samuti teada-tuntud. 
 Internetist võetud (Heimar Pehk)


Sünniaastapäev Alan Alexander Milnel, kes oli inglise kirjanik. Tema teoste tuntuim tegelane on Karupoeg Puhh.

Puhhi raamatud olid inspireeritud Milne'i pojast Christopher Robinist ja tema topistest. Nimi Winnie tulenes mustast karust nimega Winnipeg, kes oli Esimese maailmasõja ajal sõjaväe maskott ja hiljem Londoni loomaaia elanik. Nimi Puhh võidi nimele "Karupoeg" lisada, kuna algne karu lõhnas halvasti.

Raamat "Karupoeg Puhh" ilmus 1926. aastal, millele järgnes "Maja Puhhinurgas" (1928) ja teine ​​lastelaulude kogumik "Nüüd oleme kuus" (1927). Koos raamatuga "Kui me olime väga noored" moodustavad need neli raamatut Karupoeg Puhhi kogu komplekti ja kõik raamatud, mida Milne karu kohta ütleks.

Milne ei tundnud Karupoeg Puhhi edust rõõmu – tegelikult lõpetas ta lastele kirjutamise pärast seda, kui raamatud olid edukad, ja pahandas kuulsust, millega tema poeg kokku puutus. Milne võõrdus hiljem oma pojast, kes uskus, et isa kasutas tema lapsepõlve ära tema kulul.


Loodus võimutseb Vigalas

 

Säälas jääsulg Foto Riina Riivel







Vängla 2019 juuni Foto Liili Maasikas


Vängla sillalt 2023.a 15. jaanuar Foto Liili Maasikas





Liili Maasikas foto  Paljasmaa küla 16.01.2023 alumine

l


Praegune näit lähimas Kasari hüdromeetriajaamas kella 13.00 (16. jaan.2023.a.) seisuga on 215 cm üle normaali (ööpäevaga tõus 17 cm). Jaanuaritormi päeval (2005) ja 2010 aprillis ulatus see 244 cm. Rekord pärineb 9. aprillist 1932. aastast, kui jääsulu abiga tõusis 249 sentimeetrini. Kasari jaam annab andmeid alates 1924. aastast.

Väga efektsed pildid! Viimati tõusis vesi nii kõrgele 2011. aasta kevadel. Umbes saja aasta lõikes on veetaseme poolest 16. üleujutusega aasta (Kasari jõgikonna jõgedel on veetaset süsteemselt mõõdetud aastast 1924). Pakun välja, et tänase päeva jooksul veetase stabiliseerub, homme juba veidi langeb. Ülehomseks lubab suurt sadu (vihma, lörtsina, lumena), kui see tuleb rohkem vihmana, toob sisemaa metsaalustelt juurde veidi lumesulavett. Kui ülehomme tuleb sadu pigem lumena, siis veetase langeb kiirenevas tempos, kuna Kasari jõgikonna jõgedel süvendatud sängisid pidi toimub üpriski kiire veevahetus. Loomulikult, nagu pildiltki näha, on ka jääsulgude tekke võimalus, see võib ootamatult vett paisutama hakata.

EESTI KIRJANDUSE PÄEV

 30. jaanuaril tähistatakse eesti kirjanduse päeva, mis on ühtlasi kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäev. Sel aastal täitub kirjaniku sünnist 145 aastat.

Selle päeva tähistamiseks kutsub Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Soome Tuglase Selts kõiki üle maailma koos head eesti lastekirjandust lugema.
Kooslugemise päev on suunatud eelkõige eesti peredele ja Eesti sõprade kogukondadele üle maailma, kutsudes neid sel päeval üht kindlat lasteraamatus olevat lõiku või peatükki lugema. Kooslugemise päev toimub kolmandat aastat järjest ja see sai alguse koostööst Tuglase seltsiga ning koostöös Eesti Instituudiga on varasematel aastatel kutsutud üles erinevates keeltes lugema Aino Perviku “Kunksmoori” (2021) ja Eno Raua “Naksitralle” (2022).
Sel aastal soovime kutsuda üles lugema koos Andrus Kivirähki raamatu „Sirli, Siim ja saladused” 25. peatükki. Kel raamatut käepärast ei ole, siis Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehelt (https://elk.ee/lastek.../raamatusoovitused/kooslugemise-paev) leiate teksti nii eesti, inglise, läti, leedu, sloveenia, ungari, prantsuse, hispaania kui ka vene keeles.
Samal ajal võib loetu-kuuldu üles joonistada või pildistada ning et üleilmne kooslugemise tunne eriti mõjus oleks, tasub pilte jagada sotsiaalmeedias teemaviitega #loemekoos2023. Aktiivsemate osalejate vahel loosib Eesti Lastekirjanduse Keskus välja auhindu!
Head kooslugemise päeva ja toredat raamatu avastamist!