Kukkusin parema käe kodarluu puruks ja õlas mõra. Kuu aega kindlasti. Vabandage!
Vana-Vigala haruraamatukogu
Sünniaastapäevad
Vabadussõja kirjandusse valanud ALBERT KIVIKAS 125!
Täna, 18. jaanuaril, möödub 125 aastat Eesti legendaarse kirjamehe Albert Kivikase sünnist.
Kirjanduslukku on ta eelkõige läinud kui Vabadussõda kujutanud kunstiküpse romaani "Nimed marmortahvlil" (1936) autor. Karl-August Hindrey on osutanud, et see romaan võib auga seista maailmakirjanduse tippude kõrval.
Kui viljakas kirjanik 1978. aastal paguluses 80-aastaselt suri, kirjutati Välis-Eesti ajakirjanduses nõndamoodi: "Nüüd on ka vabadusvõitleja ja suure kirjaniku Albert Kivikase nimi sümboolselt marmorisse lõigatud. Aga ta on ka meie südamesse lõigatud. Mõjugu "Nimed marmortahvlil " noortesse lugejatesse niisama tiivustavalt kui mõjus Vabadussõja ajal "Tasuja"".
Järelehüüetes temale öeldi ka: "Albert Kivikas on peale pikka viljakat elutööd lasknud ennast "paadimehel" aerutada surmajõe teisele kaldale, et seal vastust leida küsimustele, mis maa peal jäid vastamata."
Kivikas pole muidugi ainuke, kes oma loomingus Vabadussõja ainestikku on kasutanud. August Gailiti "Isade maa" on samuti teada-tuntud.
Täna, 18. jaanuaril, möödub 125 aastat Eesti legendaarse kirjamehe Albert Kivikase sünnist.
Kirjanduslukku on ta eelkõige läinud kui Vabadussõda kujutanud kunstiküpse romaani "Nimed marmortahvlil" (1936) autor. Karl-August Hindrey on osutanud, et see romaan võib auga seista maailmakirjanduse tippude kõrval.
Kui viljakas kirjanik 1978. aastal paguluses 80-aastaselt suri, kirjutati Välis-Eesti ajakirjanduses nõndamoodi: "Nüüd on ka vabadusvõitleja ja suure kirjaniku Albert Kivikase nimi sümboolselt marmorisse lõigatud. Aga ta on ka meie südamesse lõigatud. Mõjugu "Nimed marmortahvlil " noortesse lugejatesse niisama tiivustavalt kui mõjus Vabadussõja ajal "Tasuja"".
Järelehüüetes temale öeldi ka: "Albert Kivikas on peale pikka viljakat elutööd lasknud ennast "paadimehel" aerutada surmajõe teisele kaldale, et seal vastust leida küsimustele, mis maa peal jäid vastamata."
Kivikas pole muidugi ainuke, kes oma loomingus Vabadussõja ainestikku on kasutanud. August Gailiti "Isade maa" on samuti teada-tuntud.
Internetist võetud (Heimar Pehk)
Puhhi raamatud olid inspireeritud Milne'i pojast Christopher Robinist ja tema topistest. Nimi Winnie tulenes mustast karust nimega Winnipeg, kes oli Esimese maailmasõja ajal sõjaväe maskott ja hiljem Londoni loomaaia elanik. Nimi Puhh võidi nimele "Karupoeg" lisada, kuna algne karu lõhnas halvasti.
Raamat "Karupoeg Puhh" ilmus 1926. aastal, millele järgnes "Maja Puhhinurgas" (1928) ja teine lastelaulude kogumik "Nüüd oleme kuus" (1927). Koos raamatuga "Kui me olime väga noored" moodustavad need neli raamatut Karupoeg Puhhi kogu komplekti ja kõik raamatud, mida Milne karu kohta ütleks.
Milne ei tundnud Karupoeg Puhhi edust rõõmu – tegelikult lõpetas ta lastele kirjutamise pärast seda, kui raamatud olid edukad, ja pahandas kuulsust, millega tema poeg kokku puutus. Milne võõrdus hiljem oma pojast, kes uskus, et isa kasutas tema lapsepõlve ära tema kulul.
Loodus võimutseb Vigalas
Säälas jääsulg Foto Riina Riivel
Vängla 2019 juuni Foto Liili Maasikas
Vängla sillalt 2023.a 15. jaanuar Foto Liili Maasikas
Praegune näit lähimas Kasari hüdromeetriajaamas kella 13.00 (16. jaan.2023.a.) seisuga on 215 cm üle normaali (ööpäevaga tõus 17 cm). Jaanuaritormi päeval (2005) ja 2010 aprillis ulatus see 244 cm. Rekord pärineb 9. aprillist 1932. aastast, kui jääsulu abiga tõusis 249 sentimeetrini. Kasari jaam annab andmeid alates 1924. aastast.
EESTI KIRJANDUSE PÄEV
30. jaanuaril tähistatakse eesti kirjanduse päeva, mis on ühtlasi kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäev. Sel aastal täitub kirjaniku sünnist 145 aastat.
Selle päeva tähistamiseks kutsub Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Soome Tuglase Selts kõiki üle maailma koos head eesti lastekirjandust lugema.
Kooslugemise päev on suunatud eelkõige eesti peredele ja Eesti sõprade kogukondadele üle maailma, kutsudes neid sel päeval üht kindlat lasteraamatus olevat lõiku või peatükki lugema. Kooslugemise päev toimub kolmandat aastat järjest ja see sai alguse koostööst Tuglase seltsiga ning koostöös Eesti Instituudiga on varasematel aastatel kutsutud üles erinevates keeltes lugema Aino Perviku “Kunksmoori” (2021) ja Eno Raua “Naksitralle” (2022).
Sel aastal soovime kutsuda üles lugema koos Andrus Kivirähki raamatu „Sirli, Siim ja saladused” 25. peatükki. Kel raamatut käepärast ei ole, siis Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehelt (https://elk.ee/lastek.../raamatusoovitused/kooslugemise-paev) leiate teksti nii eesti, inglise, läti, leedu, sloveenia, ungari, prantsuse, hispaania kui ka vene keeles.
Samal ajal võib loetu-kuuldu üles joonistada või pildistada ning et üleilmne kooslugemise tunne eriti mõjus oleks, tasub pilte jagada sotsiaalmeedias teemaviitega #loemekoos2023. Aktiivsemate osalejate vahel loosib Eesti Lastekirjanduse Keskus välja auhindu!
Head kooslugemise päeva ja toredat raamatu avastamist!
2022 .a. ilmunud
20 aastat parimaid Eestis ilmunud kriminulle reastanud Jaan Martinsoni sõnul oli mullu erakordselt hea krimka-aasta. Siin on tema lemmikud.
2. Ruth Rendell „Silmale ilus vaadata”
3. Anthony Horowitz „Minu harakamõrvad”
4. Philip Gwynne Jones „Veneetsia mäng”
5. Liz Moore „Pikk ergas jõgi“
6. Oliver Pötzsch „Hauakaevaja raamat“
7. Jo Nesbø „Armukadeduse ekspert ja teisi lühijutte”
8. Anders Roslund „Usaldamind“
9. Janice Hallett „Ridade vahel“
10. Garry Disher „Lohutus“
11. Camilla Grebe „Varjukütt“
12. Caimh McDonnell „Sellise näoga mees“
Eesti parim krimka
Gert Kiiler „Eranuhke ei armasta keegi“
Vaata üle Jaan Martinsoni poolt reastatud krimkad ning tule laenutama!
Häid raamatuid ei saa ju raisku lasta , kui ei ole soovitut raamatut, tellime. Rasvases kirjas olemas.
Kohtume raamatukogus!
Arhiivist Kodukandilood IV Vigala
Saates kohtute Vana-Vigala, Kesk-Vigala ja Kivi-Vigala inimestega, kelle elu-olu käisid saatetegijad kaemas 1987. aasta novembrikuus
Lihulas 29. jaanuaril
Lihula Ajalooklubi alustab 2023 aastat ülevaatega Eesti arheoloogiast 20. sajandil. Peale Ants Kraudi ettekannet esitletakse M. Mandeli raamatut "Läänemaa muinasajast Lihula keskaega", mis käsitleb Läänemaa arheoloogilisi kaevamisi viimasel 50 aastal.
Raamat on Eesti Ajaloomuuseumi väljaanne ja esitluse päeval saab seda osta 25, 00 euro eest (sularaha).
Info: M. Mandel 56219309, L. Mandel 53977603
Raamat on Eesti Ajaloomuuseumi väljaanne ja esitluse päeval saab seda osta 25, 00 euro eest (sularaha).
Info: M. Mandel 56219309, L. Mandel 53977603
Liigume muuseumides , nendel päevadel tasuta.
2023. aasta tasuta muuseumipühapäevad Tallinnas:
8.01 / 5.02 / 5.03 / 2.04 / 7.05 / 4.06 / 2.07 / 6.08 / 3.09 / 1.10 / 5.11 / 3.12
Tellimine:
Postitused (Atom)