Lugejatele meeldivad!
Enim laenutatud teavikud
|
Pealkiri |
Autor |
|
|
Avameri |
Uustulnd,
Lembit |
|
|
Palgasõdur |
Klandorf,
Kalle |
|
|
Kirjad |
Kaplinski,
Jaan |
|
|
Tanglewoodi
teepood |
Mills,
Lilac |
|
|
Sulaselgest
armastusest |
Johnson,
Jilly |
|
|
Suvi
rannamajas |
Morgan,
Sarah |
|
|
Tare poole
tõttaja |
Aksli,
Esta |
|
|
Kolme
kaardi mõistatus |
Kütt, Ain |
|
|
Elu puu |
Pihlak,
Liina |
|
|
Vaiksed
hääled |
Cleeves,
Ann |
|
|
Eranuhke
ei armasta keegi |
Kiiler,
Gert |
|
|
Epp.
Sandra |
Tattar,
Mihkel |
|
|
Jõulupõgenemine |
Morgan,
Sarah |
|
|
Jaan
Teemant |
Tammela,
Mari-Leen |
|
|
Peetri
keisrinna |
Sabaliauskaitė,
Kristina |
|
|
Murtud
roos. Sander |
Tattar,
Mihkel |
|
|
Tee sinuni |
Bybee,
Catherine |
|
|
Hiilgav
tulevärk |
Krentz,
Jayne Ann |
|
|
Majake
kingul |
Davies,
Emma |
|
|
Ma tahan. Ma suudan. Ma võin |
Dorbek,
Mauri |
Head külastajad! Lastekaitsepäev!. Külasta raamatukogu, leia aega lapselapsele, lapsele, endale ...
Lauamäng raamatutest .Viimati loetud raamat
Lapsed on elu õied,
neilt me ootame vilju;
mõned valmivad rutem,
mõned küpsevad tasahilju.
Emataimed on uhked
kaunite õite üle;
nad kardavad kõige rohkem,
et hallad avavad süle
tehes õitele haiget …
Viljad ei jää siis kängu,
kui jagub hoolt ja kaitset
ning sooja valgusemängu.
Õite ja viljade kaudu
elu kasvab ja kestab;
läbi loomise laulu
homseid lugusid vestab. / Virve Osila/
Mida koolivaheajal lugeda?
Lastekirjanduse keskus avaldas oma suvelugemise
soovitused!
Suvelugemine peale 2. klassi
Liis Sein. „Mona isepäine isa“
Suvelugemine peale 3. klassi
Tiina Laanem. „Katariina kaaperdab
kooli“
Jaan Rannap. „Maari suvi“
L. Frank Baum. „Võlur Oz“
Hannu Mäkelä. „Hobune, kes kaotas
prillid ära“
Hannu Mäkelä. „Härra Huu“ jt sama sarja
raamatud
Suvelugemine peale 4. klassi
Jaak Juske. „Tallinna vanalinna kõhedad
kummituslood“
Kelly Barnhill. „Tüdruk, kes jõi Kuud”
Sara Pennypacker. „Pax“, „Pax. Teekond
koju“
Stefanie Taschinski. „Caspar ja Unustuse
Meister“
Suvelugemine peale 5. ja 6. klassi
Cressida Cowell. „Olid kord võlurid“ jt
sarja raamatud
live Staples Lewis. „Lõvi, nõid ja
riidekapp“ jt Narnia kroonikate raamatud
Christine Nöstlinger. „Vahetuslaps”
Sara Pennypacker. „Pax“, „Pax. Teekond
koju“
J. R. R. Tolkien. „Kääbik“
Suvelugemine peale 7., 8. ja 9. klassi
Margus Karu. „Nullpunkt“
Louisa May Alcott. „Väikesed naised“
John Green. „Süü on tähtedel“ jt sama
autori raamatud
E. Lockhart. „Me olime valetajad“
E. Lockhart. „Valetajate perekond“
Philip Pullman. „Kuldne kompass” jt sama
autori raamatud
: Jonathan Borba
Kullamaal
29. mail 145 aastat tagasi sündis Hiiumaal Käina köstrimajas Johannes ja Emilie Tobiase peres poisslaps, kes 3. juunil 1873 ristimistalitusel Käina kirikus sai nimeks Rudolf Tobias. 1885. aasta sügisel kolis Tobiaste pere Hiiumaalt elama Kullamaale. Kullamaa kirikuaias on ka Tobiaste pere viimne puhkepaik. 7. juunil 1992 jõudis Rudolf Tobiase põrm Kullamaa kalmuaeda.
Ruth Rendell "Silmale ilus vaadata"
Tegelaste karakterid olid minu arvates hästi usutavad, justkui reaalsed. Juba raamatu alguses, nendega tuttavaks saades, tekkis ärevus, kuidas ja millistel asjaoludel nende lood edaspidi põimuma hakkavad. Ühtpidi tundsin tegelastele kaasa, isegi mõista püüdsin neid, aga teistpidi mõtlesin, oh issand... Tegevuse tempo kulges mõõdetult, kuid see-eest kirjelduste poolest detailselt ja haaravalt. Psühholoogiline pinge aina keris lehekülgi keerates. Mingil hetkel hakkasin oma mõtetes paluma võimalust õiglasele lõpplahendusele ... ja selle ma sain. Mõistagi on pealkirjal ning kaanekujundusel samuti tähendus.
Päris masendav, aga meisterlikult kirjutatud ja väga põnev romaan.Tähtpäevi ...
URBANIPÄEV, 25. mai
Urbanipäev on paavst Urbanus I surmapäev, ent 5. sajandil seostus Urbanuse kultus ka veel piiskop Urbanusega. Eesti rahvakalendris on urbanipäev üsnagi unustuses. Seda on peetud soodsaks lina- ja odrakülvi orientiiriks. Siitpeale arvestati öökülmade lõppemist ja külmaõrnad taimed võis välja istutada. Vete soojenemise kohta öeldi, et esimene külm kivi võetakse veest välja jüripäeval, teine urbanipäeval ja kolmas jaanipäeval.
Näe täna eriti urban välja.
Kui sa veel kätt mullaseks pole teinud, alusta potipõllundusega.
Viska südamest külm kivi välja.
Keeda linaseemnetega kaerahelbeputru.
Vaata urbanipäevast veel: http://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/urbanipaev
Nädalavahetusel Suvisted
Kombestiku sisult on meie suvisted suve vastuvõtmise pühad ning jäänud kirikuga üsna nõrgalt seotuks. Analoogilise tähendusega on talvistepühad (talsipühad) aastavahetuse ning talve vastuvõtu tähistajana. Ka on meie suvistekombestiku seos agraarkalendriga küllaltki kaudne, pearõhk kaldub noorte ühistele kooskäimistele, lembetunnete avaldamisele ja meelelahutustele.
Kaskede toomise komme ulatub ristiusueelsesse perioodi ning on suviste ajal eriti populaarne germaani rahvastel. Kaskede e. meiude (s.o. maipuude) toomisega on tähistatud õigupoolest mai saabumist ja pidulikku vastuvõtmist, ent aegade jooksul on see kandunud volbripäevale (1. V) ning veel enam suvistele.[4] Meil tuuakse kaski vm. rohelist koju suvistel ning jaanipäeval. Läänemaal on laenuline nimetus meiud assimileerunud koguni neiudeks või neitsiteks. Puud asetati tubadesse, aga ka õue, vähemal määral kõrvalhoonetesse. Peale kaskede ning kaseokste on toodud toomingaoksi, kadakaidki (Hii, Sa) ning kevadlilli. Toojaiks on olnud külanoored koos või oma perekonna liikmed, enamasti ikka nooremad. Lääne- ja Lõuna-Eestis ning mujalgi on meiude toomisel olnud oluline koht noorte suhetes: noormehed aitasid tütarlastel kaski tuua või tõid need salaja oma väljavalitu akna alla, andes sellega märku kosimisplaanidest.[5] Kase tuppaviimine tütarlapse poolt võis tähendada soodsat vastuvõttu. Noorte kokkusaamise ja tutvumisvõimaluseks olid ka kohtumised kirikuteel ning kiriku juures.
Vana-Vigala põhikoolis
Ma ootan Teid kõiki minuga koos seda ilusat elu tähistama!
Kunstilisteks juhtideks isa ja tütar Meeles
Nb! Vigala on Tallinnast vaid tunnikese kaugusel
18.mail on maaema sünnipäev.
Maaema sünnipäev
Homme, neljapäeval, 18.05 on rahvatarkuse kohaselt taas kogu maa püha ja puutumatu nagu hiies.
Võime olla õnnelikud ja uhked, et esivanemate põline pärand on jõudnud sedavõrd elavalt meieni. Teame, et taevase jumala Taara sünnipaik asub Ebavere mäel ja teame, kunas tähistada Maaema sünnipäeve. Ikka siis, kui kogu elu on tärkamas ja loodus on täidetud lillelõhna ja linnulauluga.
18.05 on rahvakalendris Maaema sünnipäev, mis kannab ka maahingause ja suure ristipäeva nime. Maahingausel maa puhkab ning jäetakse rahule. Enesest ning esivanemate pärandist lugu pidav inimene ei tee sel päeval mingeid mullatöid, ei niida rohtu, ei raiu ega murra puid. Rahvapärimus õpetab, et Maaema ja Taevaisa tahavad maahingausel rahu saada. Helmes ja Jõelähtme kihelkonnas on aga sel päeval peetud rahvarohkeid hiiepühi.
Vadja maarahva juures on päeva põline nimetus maaentšäüzspäivä, mis tähendab maa hingamise ehk maa puhkamise päeva. See on päev, mil kogu maa ja maast kasvav on püha, maa puhkab. Sarnane tähendus on sel päeval ka ülejäänud Maavallas.
Maahingause pühadust rõhutab kõnekäänd, et sel päeval ei kasva rohi ja lind ei tee pesa. Teatakse sedagi, et maahingausel pole mõtet teha leiba ega taari, see lihtsalt ei lähe käima. Koos maaga puhkab kõik elav ja peaks puhkama ka inimene.
Maa ja taimedega seotud töid ette ei võeta. Ei tohi künda, kaevata, külvata, istutada, niita ega rohtu katkuda. Ei või ka rohtu tallata, joosta või maad lüüa. Murul ei tohi isegi magada. Mitte üksnes maa, vaid ka kõik taimed on sel päeval pühad nagu hiies, seetõttu ei kõlba siis oksagi murda. Jõhvis on öeldud, et kes ristipäeval lille murrab, selle majale tuleb õnnetus. Simunas on kõneldud, et sel päeval murtud okste ja lillede haavast hakkab voolama verd.
Keelatud on tööd, mida tehakse noa ja kirve ning muude terariistadega, näiteks nõela ja kudumisvarrastega. Samuti tööd-tegemised, mis põhjustavad kolinat ja mürinat. Pikne, kõu, uku, äikene, vanajumal ehk taevaisa tahab, et inimesed sel päeval puhkaksid. Tööd ja asjad, mis on tehtud maahingausel, võib pikne hiljem hävitada.
On tähelepanuväärne, et maahingause pidamise eest vastutas terve kogukond. On usutud, et kui kas või üks mees ei pea maahingausel püha, rikub see kogu küla saagi.
Mitmelt poolt on teateid sel päeval tule tegemisest. Karja kihelkonnas on nimetatud ristipäeva tuld pühaks tuleks. Tarvastus on mehed sel päeval valinud vanema, kelle kätte viidi jumalatele mõeldud annid. Jõelähtme kihelkonna rahvas kogunes varem ristipäeval Jägala joale.
Helme kihelkonna rahvas kogunes sel päeval Helme hiide. 1930.-1940. aastate ajalehtedest leiab värvikaid kirjeldusi rahvarohketest „paganlikest“ pidustustest Helme hiies. Pealkirjadki on kõnekad: "Helme rahvuspäev - 1000-aastane traditsioon. Ainsam koht Eestis, kus paganluse-aegne komme on säilinud", "Helmes ristineljapäev kohalik suurpüha", „Ristineljapäevasest Helme suurpühast. Rahvas viibis Hiiemäel murruna".
Tuhanded inimesed üle kogu Helme kihelkonna kogunesid pidumeeleolus ordulinnuse varemete kõrval asuvale hiiemäele ja selle ümbrusesse. Varahommikul puistati hiie radadele valget liiva, et lepitada ehk maha pesta pühapaigale tehtud kurja. Käidi Helmede ja Arstle allikal, toimusid rahvalikud murumängud, tantsiti lõõtspilli saatel, söödi ja joodi ning peeti kõnesid. 1944. aasta Helme hiiepüha jäi ilmselt viimaseks.
Maaema on maarahva ja samuti paljude teiste rahvaste tähtsaim jumal. Eluandja ja toitjana on ta kõigi olendite, sealhulgas ka inimeste ema. Maaemast on sündinud ja tema armust elavad kõik rahvad, elmad, keeled ja usud. Õige inimene austab ema ja hoiab elu. Seepärast tasub neljapäeval aeg maha võtta ja jätta mets ja maa rahule. Maaema püha pidamine annab Eestile oma sisu, mõnu ja jume. (Ahto Kaasik)
Tellimine:
Postitused (Atom)