https://kultuur.elu.ee/ke505_lember.htm
Raamatukogus on üleval tema loomingust raamatud.
https://et.wikipedia.org/wiki/Ira_Lember
Meenutame Ira Lember 100.a. sünnist (21.05 1926 - 01.08. 1925)
14, mail Ristipäev
Rahvakalendri järgi on täna ristipäev ehk taevaminemispüha
- Pärimus
- 14.05.2026, 07:37
Vanemad teated pärinevad 17. sajandist ja kirjeldavad suuri ristikäike arstimise, püha veega pritsimise ja muude tavadega. Ristipäeval on ka ohverdatud. Need kirjeldused sarnanevad 19. sajandil õigeusklike setude ristipäeva kommetega, kui käidi ikoonide alt läbi, puudutati neid, toodi andeid ja tehti muud, mis kuulus õnnestavate ja tervendavate riituste juurde.
Ristipäeva erijooneks on ranged töökeelud ja austav käitumine maa suhtes. See on tõeline maa puhkuse ja pühaduse päev, samuti piksepüha. Ristipäeval ei kasva rohi ega laula lind, ütleb vanasõna. Otse loomulikult ei tohi sel päeval murda oksi, kitkuda rohtu, teha puid või üldse mingil viisil maasse ja elavasse loodusesse puutuda. Keelu rikkumisel kaob põlluviljakus, taimede murde- ja haavakohad jooksevad verd, kari hävib või haigestub. Keelu rikkumisel hakkasid uskumuse kohaselt lehmad verd lüpsma, mis oli 19. sajandil suur ja raskesti ravitav õnnetus.
Põhimõtteliselt olid sel päeval ka mitmed talutööd keelatud, eriti villasetööd, kudumine ja õmblemine, samuti kolistamine ja müra tekitamine. Nendest keeldudest üleastumine tõmbas ligi äikest.
Ristipäeval sündinul olid erilised võimed ja ristipäeval surija pääses otse taevasse.
Mõnel pool on ristipäeval tuld tehtud.
Vihm andis rohule erilise väe, n-ö pani soola rohu sisse, kuid ennustas ka vihmast suve.
Keelud
Igasugused tööd olid keelatud, samuti kokkupuude maaga, rohu, lillede, puude murdmised jm. Keelud kehtisid ka villa- ja lõngatööde, kerimise, kudumise jm naiste käsitööde suhtes. Keelu rikkumine usuti põhjustavat pikset.
Külaskäimise keeld – külaline toob peresse õnnetust. Keelatud oli ka paljajalu käimine ja eriti paljajalu küllaminek – nõiud teise pere mesilased või loomad ära.
Toidud
Piimatoidud, kuid ka erilised korbid ja karaskid. Sellega taotleti paremat piimasaaki. Tehti munarooga, laual oli liha.
Nõidumine
Ristipäev oli üks soodsamaid maagiliste toimingute aegu kevadsuvel. Eeskätt taotleti head piima- ja võiõnne, mistõttu käidi võõra karja jälgedest purusid korjamas ja võõraste loomade seljast karvu lõikamas. Puru ja karvatuhk söödeti oma loomadele. Teise karjalauta ja karjamaale viidi nõiaesemeid. Kes kartsid nõidust, need jätsid sel päeval loomad lauta.
Kolmel ristipäeval imetatud lapsest saab uskumuste kohaselt nõid.
Kui naabri viljapäid kokku siduda või vilja mõnest põllunurgast niita, siis ta vili ikaldub.
Piimanõidus
Teise piima- ja võiõnne sai endale nõiduda jüripäeval, paastumaarjapäeval, suurel neljapäeval ja suurel reedel, karjalaskepäeval, ristipäeval, jaanipäeval. Sellise tembu võtted ja loetud nõiasõnad on olnud üsna ühesugused – kõrgemas paigas hüüti või viibati piima oma talule, jäljendati naabri aiateivaste, põllul aga kadakate lüpsmist. Ka loomadelt lõigatud karvad ja nende jäljed olid piimaanni ülekandmisel abiks. Et piim oli väga oluline toiduaine, puust piimanõud kippusid kergesti hukka minema ja piim vesiseks muutuma – seda seostati nõidusega -, siis oli karja kaitsmine kahjustamise eest, nõidumine ja vastunõidumine mitmetel kevadistel kalendripäevadel väga oluline.
Ants Laikmaa 160 Taeblas 5, mail kell 14.00
Ants Laikmaa kujundas oma talu ümbruse karjamaadele pargi, milles kulgevad alleed juhatavad külalisi uhkete vanade tammedeni. Oma viimse puhkekoha valis kunstnik raudtee lähedusse vana tamme alla. Selle tamme oleme Antsu õdede Mai ja Anni ning tütre Aino Maria auks ehtinud Vigala punaste tanupaeltega.
Tammesid Ants Laikmaa muuseumis ehime kunstniku sõprade sünnipäevi tähistades kogu juubeliaasta jooksul, oled oodatud nii pidu- kui argipäevadest osa saama!
Ants Laikmaa muuseum koosneb kunstniku elumajast ja tema kujundatud pargist. Väravad on külalistele avatud reedest pühapäevani kell 11-16. Anna meile teada, kuidas muuseumi külastus möödus: https://forms.cloud.microsoft/e/Z7F7FTB39m
MAI LAIPMANNI 165. sünniaastapäev.
MAI LAIPMANN (30.04.1861 – 28.10.1929). Antsu vanem õde Mai abiellus Kustas Tulminiga ning sai Teenusel asuva Tõrja talu perenaiseks. Paaril sündis kümme last, kellest täiskasvanu ikka jõudis kuus. Mai tütrest Leidast maalis Laikmaa 1921. aastal portree nimega “Tõrje Leida”. Kahjuks on Maist olemas ainult üks kehvas seisus foto.
20. aprillil oli Ants Laikmaa tütre AINO MARIA KILPIÖ 99. sünniaastapäev.
Ajaloo radadel Juulis 100.a. tagasi
Peru 6-klassiline algkool Kesk-Vigalas. Arvatavalt 1920. aastal.
Kesk-Vigala. Peru koolimaja, postkontor, tagaplaanil Vigala vallamaja. 1920-ndate aastate I pool.
Kesk-Vigala. Peru koolimaja, seltsimaja ja postkontor endise magasiaidaga seotult, puude varjus Vigala vallamaja. 1925. aastal saadetud postkaardilt.
/Teataja, 13. juuli 1926. a.
Vigala alevik tuleroaks. Maha põlenud koolimaja, seltsimaja, postkontor, kauplus ja Põlde talu- kokku 9 suurt hoonet. 10 perekonda peavarjuta. Inimestel kõik varandus hävinenud. Kahjud ulatuvad 10 miljoni margani.
Läinud laupäeval oli jällegi suurem tuleõnnetus. Seekord tabas tuletont oma hävitustööga Läänemaal asuvat Vigala alevikku, mis suuremalt jaolt maha põles. Tules said otsa 9 suurt hoonet, neist osa kahekordsed. Peavarjuta jäi 10 perekonda. Mitmel perekonnal ei jäänud midagi peale seljariiete järgi. Üldine kahju 10 miljonit marka.
Tuleõnnetuse kohta teatab kohapealt “Kaja” kaastööline järgmist: Tuli pääses lahti laupäeval kella 12 ajal. Et õnnetus keset päeva algas, mil suurem osa elanikkudest väljas heinamaadel tööl oli, siis ei suutnud koju jäänud inimesed ka põlevatest hoonetest pea midagi päästa. Ka ei saadud kusagilt ümbruskonnast abi. Tuli algas aleviku keskel asuvast Vigala algkooli majast, mille ümber ka teised ehitused asusid, nagu vallamaja, seltsimaja, postkontor telefonikeskjaamaga ja mõned taluhooned. Kuuma päikesepaistelise ilma tõttu levis tuli kiiresti laiali ja peagi seisis koolimaja leekides. Lähema vallamaja juurest toodi alevikku tulekustutamise prits kohale, kuid vee puudusel ei saanud see tööle asuda. Ühtki suuremat veenõu veetagavaraks kohal ei olnud. Ka kaevud olid veest peaaegu tühjad. Tuul kandis koolimaja pealt leegid teistele hoonetele ja peagi oli kogu alevik tulemeres. Maha põlesid peale koolimaja veel seltsimaja, postkontor ühes telefonikeskjaamaga Kilvaku kaupluse hoone kahe kõrval hoonega ja Põlde talu elumaja ühes aida ja tallidega. Vallamaja, mis samuti asus koolimaja külje all, jäi puutumata, kuna ta oli piiratud puudega, mis looduslise kaitsena vallamaja tule hävitamise eest päästis.
Koolimajast ja seltsimajast pea midagi päästa ei suudetud. Postkontorist ja telefonikeskjaamast suutsid ametnikud postkontori raamatud, abonomendid ja väärtpaberid päästa. Kilvaku kauplusest, mis suuremaks Vigalas, kanti osa kaupa välja, kuna suurem hulk sisse põles. Pea midagi ei läinud korda päästa. Põlde talust kui isegi kodus olnud loomad-vasikas ja siga 6 põrsaga tulde jäid.
Paari-kolme tunniga oli 9 hoonet tules hävinud. Puust hooned põlesid kui tikukarbid. Aleviku vahel valitses tulekahju ajal võimatu kuumus, mis ka põlevatest hoonetest kraami päästmist takistas.
Tuli oleks oma hävitustööd veelgi jätkanud, kuid vahepeal oli kaugemalt vett toodud, ning prits asus tööle, mis võimaldas teiste ümbruses olevate taluhoonete kaitsmist. Nii päästeti Rebase talu hooned tuleroaks langemast.
Peavarjuta jäi 10 perekonda. Neist kuus kooliõpetajat kes elasid koolimajas ja kooliteenija, postkontori ülem, kaupmees ja Põlde talu elanikud. Põlde talus oli tulekahju ajal kodus vaid vana ema, kes tulehaavu sai. Millest tuli alguse sai on teadmata, kindel on ainult see, et esimesed tuleleegid teiselt korralt välja lõid. Kuidas tuli koolimajas lahti pääses, pole selgunud. Asja uurivad kohtu ja politseivõimud kes Haapsalust ja Märjamaalt õnnetuskohale sõitsid./
Ajaloo radadel
Foto Rauno Silma kogust.
"Postimees", 26. november 1926. aasta.
/Toetus Vigala seltsimaja ülesehitamiseks.
Riigivanema käsutada olevast summast määrati Vigala mahapõlenud seltsimaja uuesti ülesehitamiseks laenu 100.000 mrk./
Kesk-Vigala. Peale 1926. aasta suurpõlengut ülesehitatud Kilvaku taluhäärber/kauplus. Aastad on 1930-ndad.
/Vigala postkontor./ Kilvaku taluhäärber/pood/postkontor Kesk-Vigalas XX sajandi algul. Poodi pidas Jüri Kilvak (1881 - 1955) 1940. aastani.
Foto Ants Tageli kogust.
Selja Kõrts 300.aastane
Selja kõrtsihoone Wana-Wigalas. Mõisakõrts asutati 1726. a./ XX sajandi esimesed kümnendid.
Foto Mihkel Aitsam jun.-i albumist "Wigala"./...kirikumaantee veerul, Vana-Vigala mõisast paar kilomeetrit lõuna poole. Kõrtsimeheks oli Vana-Hansu Peeter. Kõrts oli tuntud ka Mõisakõrstsi nime all. Hans Gildenmann oli kõrtsimeheks 1872-1890. Viimasel aastal pidas kõrtsi kõrvalt ka poodi./
Vana-Vigala külje all. Endine Selja kõrtsihoone 1966. aasta. ... Mihkel Aitsam vestlemas sealse elaniku Jaan Hattoga.
Vana-Vigala külje all. Endine Selja kõrtsihoone 1966. aasta jaanuarikuul.
© Peeter Tooming.
JÜRIPÄEV ; RAAMATU JA ROOSI PÄEV
JÜRIPÄEV, 23. aprill
Jüripäeva nimetus märgib kirikukalendris püha Jüri (Georgi) surmapäeva. Pühapiltidel sümboliseerib püha Jüri lohetapjana ristiusu võitu paganluse (lohe) üle. Eestlastel seostub Püha Jüriga enam metshaldja jooni, kes huntidele päitsed pähe paneb. Rahvakalendris on jüripäev aasta suvepoole algustähis, karjalaske ja põllutööde alguse päev. Tehti jürituld, rohke maagiaga tagati talu ja suviste tööde edenemine, tõrjuti halbu jõude, õnnetusi, haigusi. Kardeti külalisi ja esemete väljalaenamist, sest eseme kaudu sai nõiduse peale panna. Taotleti põllu- ja karjaõnne, jälgiti loodusemärke. Siitpeale tohtis paljajalu käia ning maa peale istuda. Saabuvaid rändlinde esialgu peljati, kuna usuti neid naasvat teisest ilmast.
Lindude surmajõudu on püütud linnupette ning loitsimisega juhtida inimesest mujale.
Kui lind su ikkagi on ära petnud, siis tuleb sel aastal ära kuivamise vältimiseks puud hammustada. Siis kuivab puu, ise ei kuiva.
Tee paljajalu tiir ümber maja.
Soodne päev uue töökoha otsimiseks või palgatõusu küsimiseks.
Muuda oma kontodel salasõna, siis ei saa keegi nõidust peale panna.
Et selg ei valutaks, lase kukerpalli.
Helista Jürile! Minge koos mõnda heasse kohta lõunat sööma.
Vaata jüripäevast veel: http://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/juripaev
Raamatu ja roosi päev
Idee sünnikodus Kataloonias on Püha Jüri päev pühendatud täielikult raamatutele ja roosidele. Barcelona tänavad täituvad juba varahommikul raamatu- ja roosikioskitest, karnevalirongkäik liigub mööda tänavaid, esitletakse uusi raamatuid ja kirjanikud kohtuvad lugejatega. Ülemaailmset Raamatu ja roosi päeva on tähistatud 1930ndatest aastatest, mil ühele Barcelona raamatukaupmehele tuli pähe romantiline idee, mille abil suurendada raamatumüüki ja parandada kirjanduse tundmist: mees kingib naisele roosi ja naine mehele raamatu.
Kataloonia kaitsepühaku Püha Jüri päeval hakatigi tähistama raamatu ja roosi päeva.
1995. aastal kuulutas UNESCO kataloonia raamatu ja roosi päeva rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks, sest raamat on väärt päeva, mil teda austatakse kui vabaduse, ühtekuuluvustunde ja rahu sümbolit. 23. aprill osutus sobilikuks päevaks ka kirjandusajaloo seisukohalt. See on Miguel Cervantes de Saavedra ja William Shakespeare surmapäev ning Halldor Kiljan Laxnessi ja Vladimir Nabokovi sünnipäev. Päeva on tähistatud alates 1998. aastast.
Tellimine:
Postitused (Atom)