Sügisene pööripäev .... Ahto Kaasik
Tuul teeb pööripäeval pesa
Kolmapäeval 23.09. kl 3:05 algas kalendrisügis. See on hea põhjus meenutada, et
looduses saabub sügis tasahilju ja igal aastal isemoodi. Looduslik võrdpäevsus
on Eestis 25.09 ja pärimuslik pööripüha 29.09.
Rõuges on öeldud, et nüüd käändäs pääväl mustõb puul pääle. Päev hakkab minema
sulase poole - ehk valge tööaeg väheneb pikkade sammudega nii hommikul kui
õhtul.
Rahvapärimus ei kõnele sügisesest ega ka kevadisest astronoomilisest
pööripäevast kuigi palju. Need nö pool-pööripäevad aitavad eeskätt ennustada
eeloleva aastaveerandi ilmasid, kuid sedagi üsna vähesel määral.
Tuul teeb pööripäeval pesa
Üldiselt on usutud, et kustkandist puhub tuul pööripäeval, sealt puhub ta terve
sügise või talve. Haljalas on öeldud, et tuul teeb pööripäeval pesa. Päripäeva
pöörav tuul võib ennustada pehmet talve, kalakohast puhuv tuul head kalasaaki.
"Pööripäeva tuuled on jällegi haruldased asjad ja järelvaatamise väärt.
Kust sügisel pööripäeva tuul on, säält on enamiste kõik talv." H III 30, 896
(15) < Karula khk – J. Sööt (1902)
Põlvas on soovitatud pööripäeval loomadele hästi süüa anda, et nad kõhnaks ei
jääks. Helmes taas on arvatud, et pööripäeval sündinud inimese elukäik saab
olema heitlik. Saartel pole soovitatud pööripäeval lammast pügada ega villa
kedrata, et nad haigeks ei jääks. Vastseliinas aga öeldi:
"Pöörtüspäivä lääväd kõik väikese eläjä ärä talvõkorteri, niikui kärbläse,
mudelasõ, parmu, kihulasõ, lipike, martika ja kõik." H II 71, 191 (55)
< Vas - A. Jakobson (1902)
Tähelepanuväärne on, et pööripäevi teadsid esivanemad küll väga hästi, kuid
pühitsesid hoopis neile järgnevaid päevi. Maarahvas on pidanud sügiseseks
posti- ehk pööripäevaks hoopis kasupäeva (29.09). Selle päeva uskumused, tavad
ja ended kõnelevad uue aja algamisest.
Leidub siiski ka erandeid. Nii kirjutab Johan Abreldal 1895. a, et Kuusalu
kihelkonna hiites on tähistatud sügisest pööripäeva:
"Siin Kahala järve kaldal on veike kuusik, mida Iie kuusikuks hüitakse,
kuusiku sees on veel kivivaremed näha, kus ene vanast altarid on olnud. Siis on
Koitjerv. Koitjärve järve kaldal iie mets ja altari aseme jäteisi näha. Sigula
külas kanab üks veike koht iie nime.
Rahva jutude järel on neis kohtades ene vanast pööri päävadel ja öösetel suured
ohverdamised olnud. Kõige suuremad ohverdamised olnud sügise pööripääva ajal,
siis on toodud kõigist uutse viljadest, mis sel aastal oli kasvanud ja
ohverdatud Taaral kui kõige asja sigitajale tänuks." E 16570 < Kuusalu
khk.– Johan Abreldal (1895)
Teenekas koolimees Karl Ruut aga meenutab:
"Kui ma poisikene olin, käis üks vanamees tihti minu vanemate pool- Teda
kutsuti Kodel. See kodel rääkis: Toone tahtvat verd ja kes seda temale kord
annud, sellelt nõudvat ta seda iga sügisesel pööripäeval uuesti, muidu tulevat
selle inimesele mingi haigus."
EKLA F 152 M 179:4. Karl Ruut. Helme kihelkond I-IV (IV) 1924,lk 226
Eelnev kõlab kirikliku ehk vennastekoguduse tõlgendusena, sest võõrsilt tulnud
usund püüdis maarahva tavasid ikka krjaks ja saatanlikuks pöörata. Antud juhul
heidetakse halba valgust üleüldisele tavale teha kasu- ehk mihklipäeval
värskest lihast piduroogasid.
Siinkohal tuleb endalt küsida, kas esivanemad mõtlesid pööripäeva all
trükikalendrites avaldatud pööripäeva, mis on meie looduse suhtes nihkes,
looduslikku pööripäeva, kui valget ja pimedat aega on võrdselt või pärimuslikku
pööripäeva?
Mis on sügisene pööripäev?
Vikipeediast võib lugeda, et kevadisel ja sügisesel pööripäeval on päeva pikkus
12 tundi. Päev tähendab siinkohal kitsamas mõttes aega päikese tõusust loojakuni.
Valge aeg ehk päev algab enne päikese tõusu ja kestab mõnda aega ka peale
päikese loojumist. Sügisesel pööripäeval on valget aega veel tublisti üle 12
tunni. Maa pole ju täiuslik kera ja pole ka igal pool peegelsile. Loodusel ikka
oma looked ja vonksud.
Astronoomiaportaale sirvides jääb mulje, et ka arvestusliku ehk astronoomilise
võrdpäevsusega ei pruugi kõik paigas olla. Nii näitavad https://www.suncalc.org/ ning http://www.astronoomia.ee/tahistaevas/efemeriidid/, et
võrdpäevsushetk saabub Eestis alles 25.09. Seega võib tänast päeva käsitleda
Eestis kui tinglikku võrdpäevsuse aja algust. Pööripäeva kohta käivaid pärimusi
võiks meenutada pigem eeloleval reedel, pööriaega tähistada aga 29.09 nagu
tegid seda esivanemad.
Lisatud kuval on Kaljo Põllu Linnutee, sarjast Kalivägi, taevas ja maa, 1988.
Kaljo Põlu oli hiidlane. Hiiumaalt on pärit ka see 138 aasta eest üles
tähendatud sügisese linnutee seletus.
Sügise paistab Linnuteest ja taevatähtede seismesest, müsuke talve tuleb.
Üksikud selged tähed Linnutee sees on päe[vade] tähentuse[ga], nende tähtedel
on egaühel oma tähentus, humikopoolt õhtopoole on nee tähed: kiige esimene
selge täht on humikopool mihklipäe, siis mart, siis katri, siis tulevad kolm
selget tähte üheteise juures jõulud, nearid ja kolmkunig (need on kaunis kõrgel
peaaegu päe kohas). Õhtupoole jäevad küinlapäe, pasto-maarepäe. On nimetud
tähte ümbert sinine taevas näha, siis on nende päevade aegus sula, on aga tihe
valge täherägu, siis on lund ja tuisku. On Linnutee tihe valge, tuleb kõva
talve, on ta mustem, tuleb sula. Need tähed on kerged üles leida, egaüks on
üksik selge täht, ma olen tähele pannud, ega aasta on niisamma palju selget
taevast ta ümber kui teise aasta enne seda.
H II 41, 181/2 (17) < Hiiumaa – G. Tikerpuu ja J. Kõrvul (1888)
Rohkem pärimusi pööripäevast Eesti rahvakalendri antoloogias:
https://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/sugisene-pooripaev
Sügis! Pikad õhtud vajavad sisustamist, astu raamatukogust läbi ja leia endale sobivat lugemist . Kohtumiseni!
Arvo Pärt saab 11.09 2026 91.ataseks
Arvo Pärt, üks Eesti silmapaistvamaid heliloojaid, kelle loomingul on ERSO repertuaaris olnud oluline koht läbi aastakümnete.
Soovime Arvo Pärdile palju õnne sünnipäevaks ja head tervist!
Foto autor: Birgit Püve 
Vladislav Koržets 75.a. (9. september 1951.)
Väljapanek.
Oma lugemisharjutused on ta ise kokku võtnud nii:
"Üks mõnusamaid tegemisi siin elus on lugemine.
Lugemine on eriti hea kooslus lugemisest ja logelemisest ja ilmselt iga raamatusõbra meelistegevus."
"Karupoeg Puhh" - 100.a.
Kaisulooma jutu- ja pildivõistlusega tähistatakse A. A. Milne poja lemmiku Puhhi juubelit.
Puhh saab 100 aastaseks!
Joonista ja kirjuta enda kaisuloomast
Karupoeg Puhhil tuleb suur juubel!!! Sellega seoses ootame pilte ja jutte sinu kaisuloomadest. On see samuti karu või hoopis koer, jänes, elevant, hiir või keegi täiesti ootamatu tegelane?
Kirjuta töö juurde oma ees- ja perenimi, vanus ja täiskasvanu kontakt (meiliaadress, telefon).
Kirjuta töö juurde oma ees- ja perenimi, vanus ja täiskasvanu kontakt (meiliaadress, telefon).
18.sept. - 8. oktoobrini
Bibloteek soovitab ...
NB! SEE INFO ON POISILE, KES EI LOE.
Me ei vaidle, et sa pead lugema. Proovi lihtsalt läbi uurida esimene peatükk ühest neist raamatuist. Kas sa suudad 20-minutilise väljakutse vastu võtta?
VALI NEIST:
- IMEPOISS LEON (kui sulle meeldib jalka)
- IME (kui sulle meeldivad head naljad ja veidrad tüübid)
- KUSTI KESKKÜLA JA RAHU MAA PEAL (kui sulle meelduvad seiklused ja kummalised olukorrad)
- PRUUDIRÖÖV (kui sulle meeldivad koerad ja detektiivid)
- TEHNOZOMBID (kui sind huvitab, mida võivad masinad inimestega teha)
- KOER-MEES (kui sulle meeldivad koomiksid)
- NUTIVABA (kui tahaks teada, kuidas on olla ilma telefoni, arvuti ja mängudeta)
Kui mõni teema tundus huvitav, siis leiad need raamatud lehelt www.biblioteek.ee või poest kohapealt.
VÄLJAKUTSE ALAKU!
Kampaania “Tund enne und”
Kutsume raamatukogusid taas üheskoos kaasa lööma Euroopa säästva arengu nädala tarbeks loodud kampaanias „Tund enne und! Mobla peost, naudi teost!“, mis toimub 18. septembrist kuni 8. oktoobrini 2026.
Hoiame kampaania raames fookuses lugemist, head und, vaimset tervist ja teadlikku tarbimist ning näitame üheskoos, kuidas raamatukogud toetavad inimeste heaolu ja kestlikku eluviisi.
Kutsu oma lugejad ekraanist puhkama ja paberraamatut haarama! Korralda näitus, töötuba, kohtumine, lugemisüritus või mõni muu põnev tegevus – osalemiseks sobib kõik, mis aitab kampaania sõnumit nähtavaks teha.
Meie peamised sõnumid:
- Hea une nimel vähendame ekraaniaega!
- Naudime ehedat elamust raamatuga!
- Raamatut saab laenata raamatukogust!
- Raamatukogud on taaskasutuse lipulaevad! Raamatut laenutades säästame raha, ruumi ja energiat ning vähendame ühiselt tarbimist.
Vana-Vigala rahvamajas Laupäeval 03.10.2026 kell 19.00
Arstid ei tea midagi!
Argo Aadli lavastajadebüüdiks valitud loo keskmes on hüpohondriliste kalduvustega daam, kes on katmas lauda suuremaks pidusöögiks ning puistab selle käigus südant kõigile kuulatasoovijaile ja samuti neile, kes seda ei soovi. Eelkõige vaevab tema südant muidugi viha arstide vastu, kes tema probleeme miskipärast piisava tõsidusega ei võta, kuid sinna jääb ruumi ka igatsuseks oma lahkunud abikaasa, kalli polkovniku järele. Kui Smuuli üks peamisi eesmärke selle näidendiga oli kritiseerida ühiskonnas lokkavat rumalust, tõusiklikku väikekodanlust ja enesekriitika puudumist, siis Argo Aadli ja Urmas Lennuk on võtnud oma eesmärgiks mõista, millest võrsub “polkovniku leskede” bravuurikas ärplemine, kurjustamine ja usaldamatus arstide ja kogu maailma vastu.
Preemiad:
2023 Anne Reemann – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima naispeaosa eest
Osades: Argo Aadli, Anne Reemann, Rein Jurna või Ilmar Aru (külalistena)
Vana-Vigala Rahvamajas
12. september 2026 kell 15:00–17:00
Kontsert-etendus täiskasvanutele.Pilet 8 eurot müügil rahvamajas enne etendust.
Tasumine sularahas.
Etenduse kestus ca 2x35min.
Enne etendust ja vaheajal avatud Kesukäteringi kohvik!
Arveldamine sularahas!!!
Miks elavad naised meestest kauem?
Mis ühist on süütusel ja kirjaoskamatusel?
Miks peavad riigid üleval politseid ja sõjaväge?
Mis on kõige piinlikum asi naise jaoks?
Mida meesterahvas kui sugupool endast õieti kujutab?
Naine pärineb mehest, aga mees...?
Ja lõpuks – KAS ilma naisteta ikka on kurb maailm?
Kõigile neile ja paljudele teistele küsimustele saate vastuse kui vaatate ära Täna va´Teatri etenduse „NAINE=MEES“.Lavakava on kokku seatud Meelis Sarve poolt.
Suurema osa etenduses kerkinud probleemide eest kannab täit vastutust Bartholomew Berg (aka Paavo Kivine).Süva- ja veel sügavamaid mõtisklusi liigendavad laulud,millede autorid on nii teada ja tuntud, kui ka vähem teada ja tuntud ja mida ühel või teisel puhul sugugi EI SAA laulmata jätta.
Sarv aka Meelis Sarv ja Karekas aka Lauri-Kare Laos mängivad ja laulavad Veiko aka Veiko Merisalu sõrmitseb kitarri.Head kuulamist-vaatamist!
Tellimine:
Postitused (Atom)