Enim laenutatud teavikud sel aastal

 

Pealkiri	Autor	Laenutusi
Kivid ja leib	Rannet, Egon	6
Isaks õppimine	Mallery, Susan	6
Palgasõdur	Klandorf, Kalle	5
Olen see, kes olen	Benton, Dave	5
Kahel lahtisel käel	Ojamaa, Liisi	5
Valitsuse maja	Slezkine, Yuri	5
Põhjus elada	Roper, Richard	5
Macbeth	Nesbø, Jo	4
Lugusid jutustades	Cleeves, Ann	4
Igavene poisike	Eelmäe, Andrus	4
Org I	Kuhn, Krystyna	4
Minu Pariis	Lellep, Triin	4
Imelised puud ja põõsad	Niiberg, Toivo	4

 

Teadmiseks! Rahvusarhiivi virtuaalne uurijatund baltisakslaste ümberasumisest ...

 

Rahvusarhiivi virtuaalne uurijatund 10. märtsil: Baltisakslaste ümberasumise (1939–1941) allikad  Koroonaviiruse leviku tõttu jätkab Rahvusarhiiv uurijatundidega virtuaalselt.   Kolmapäeval, 10. märtsil kell 15 kõneleb Eesti Mälu Instituudi vanemteadur Olev Liivik teemal Umsiedlungi (1939–1941) allikad Rahvusarhiivis.   Baltisakslaste ümberasumise allikad Rahvusarhiivis ei moodusta ühtset ja terviklikku kollektsiooni. Rohkem süstematiseeritud ja representatiivsem on esimese ümberasumise (1939–1940) dokumentatsioon. Teise ümberasumise (1941) dokumentatsioon on säilinud lünklikumalt ning on raskesti leitavam. Uurijatunnis antakse ülevaade mitmesugustest Rahvusarhiivis leiduvatest ümberasumise allikatest, hinnatase kriitiliselt nende kasutusvõimalusi ja nimetatakse ära tähtsamad kollektsioonid muudest arhiividest.   Uurijatund on tasuta ja toimub üksnes Zoomi ülekandena. Ligipääsuks vajaliku lingi saamiseks palume igal huvilisel täita kodulehel registreerimisvorm.   Zoomi kasutusjuhend   Kõik huvilised on lahkelt oodatud! Lisainfo ja küsimused: Sven.Lepa@ra.ee

"Uurali keelkonna kujunemine"

  . . . jälgi edasi: kas teadsid, et @

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia

s algas virtuaalne loengusari "Soome-ugri kultuurid".

Esimene osa alapealkirjaga "Uurali keelkonna kujunemine" on taasesituseks valmis.

Pane mängima www.uttv.ee/naita?id=31153

Loengut peab Taisto-Kalevi Raudalainen, kes arutleb sarja vältel järgnevatel teemadel:

soome-ugri rahvaste ajaloolis-geograafilisi levikualad;

uurali keelepuu lahknemised;

soome-ugriline ürgsõnavara ja laensõnakihistused;

iga keelerühma kujunemislugu, kultuurikontaktid ning esmased kirjalikud ülestähendused;

keelerühmade elatisala, usund ja rahvakultuuri erijooned;

keelesugulaste uuem ajalugu ja kaasaja valupunktid.

NB! Kõik loengusarja osad on tasuta vaadatavad.

TÜ keeleteadlase Külli Prillopi kujundatud keelepuu

4,märtsil ....

 

Eduard Vilde 156. sünniaastapäeval, selgus tänavune Vilde kirjandusauhinna laureaat - Kristiina Ehin teosega "Janu on kõikidel üks".

Palju õnne!

Kirjandusauhinnale kandideeris seitse teost. Ehinile pakkusid enim konkurentsi Piret Raud teosega "Kaotatud sõrmed" ja Urmas Vadi näidendiga "Millest tekivad triibud?".

Eduard Vilde kirjandusauhind loodi aastast 1965, mil tähistati kirjaniku 100. sünniaastapäeva.

1Mare Ülemaante

2020 hea raamat

 Hea Lasteraamat 2020

Väiksematele:

• Benji Davies. Vanaema linnupoeg. Illustreerinud autor. Tõlkinud Dea Oidekivi. Kirjastus Rahva Raamat
• Maarja Kangro. Isa kõrvad. Illustreerinud Kirke Kangro. Kirjastus Nähtamatu Ahv
• Triinu Laan. Luukere Juhani juhtumised. lllustreerinud Marja-Liisa Plats. Kirjastus Päike ja Pilv
• Marius Marcinkevičius. Võlujärv. Illustreerinud Lina Dūdaitė. Tõlkinud Tiiu Sandrak. Kirjastus Hea Lugu
• Piret Raud. Juurtega aed. Illustreerinud autor. Kirjastus Tänapäev
• Anti Saar. Anni asjad. Illustreerinud Anne Pikkov. Kirjastus Kolm Elu
• Anti Saar. Suur koogitegu. Illustreerinud Priit Pärn, Märt Rudolf Pärn, Olga Pärn. Kirjastus Kolm Elu
• Ilmar Tomusk. Vapper siil. Illustreerinud Catherine Zarip. Kirjastus Tammerraamat

Suurematele:

• Nat Amoore. Koolihoovi miljonäri saladused. Tõlkinud Hels Kure. Kirjastus Eesti Raamat
• Kadri Hinrikus. Taks ja Dogi. Illustreerinud Elina Sildre. Kirjastus Tammerraamat
• Jenny Jägerfeld. Minu suurejooneline elu. Tõlkinud Kadi-Riin Haasma. Kirjastus Varrak
• Mika Keränen. Vanemuise väits. Illustreerinud Marja-Liisa Plats. Kirjastus Keropää
• Juhani Püttsepp. On kuu kui kuldne laev. Illustreerinud Gundega Muzikante. Kirjastus Tänapäev
• Frauke Scheunemann. Winston: salamissiooniga kõuts. Tõlkinud Tiina Aro. Kirjastus Tänapäev
• Trudi Trueit. Nebula saladus. Tõlkinud Triin Olvet. Kirjastus Ühinenud Ajakirjad
• Katrin Väljataga. Ümarmudil otsib kodu. Illustreerinud Anu Kalm. Kirjastus Tammerraamat

Plakatite trükifailid

Hea Noorteraamat 2020

• Jenn Bennett. Südame õige kuju. Tõlkinud Liis Konovalov. Heli Kirjastus
• Sarah Crossan. Kuutõus. Tõlkinud Kristina Uluots. Kirjastus Varrak
• Cath Crowley. Sõnad sügavas sinises. Tõlkinud Bibi Raid. Kirjastus Rahva Raamat
• Catherine Ryan Hyde. Püsi elus! Tõlkinud Anne Kull. Kirjastus Ersen
• Reeli Reinaus. Morten, Emilie ja kadunud maailmad. Illustreerinud Marja-Liisa Plats. Kirjastus Päike ja Pilv
• Victoria Schwab. Kummituste linn. Tõlkinud Marge Paal. Kirjastus Rahva Raamat
• Ene Sepp. Lumelinnu surm. Kirjastus Eesti Raamat – Lastekaitse Liidu noortekogu lemmik. 

2. märts 1886 - 15. aprill 1971 Friedebert Tuglas

 

Friedebert Tuglas
Friedebert Tuglas sündis 2. märtsil 1886. aastal Ahjas. Ta oli oli eesti kirjanik, kriitik, kirjandusteadlane, tõlkija ja ajakirjanik.Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli. Seejärel jätkas ta haridusteed Hugo Treffneri Gümnaasiumis.Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Aastail 1921–1922 oli ta kirjanikkude ühingu "Tarapita" samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja. Tuglas oli Eesti Kirjanikkude Liidu üks asutajaid 1922. aastal ning 1920. ja 1930. aastail mitu korda liidu esimees.
1946. aastal valiti Tuglas Nõukogude Eesti akadeemikuks ja ta pälvis rahvakirjaniku tiitli, kuid 1940. aastate lõpul langes ta põlu alla. Tema rahvakirjaniku aunimi tühistati, ta heideti välja Eesti NSV Kirjanike Liidust, tema varasem looming kõrvaldati käibelt ja tema kui tõlkija nimi raamatute tiitellehtedel kaeti tušiga.
Friedebert Tuglas sai tuntuks novellikirjutajana. 

https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/77491754/elo-ja-friedebert-tuglase-abielu-lugu-naine-vottis-enda-peale-kogu-majapidamise

Jälgige ohutusnõudeid! Oleme avatud!

 Soovitame järgida ettevaatusabinõusid:

* Raamatukogusse tule ainult siis, kui oled terve!

* Raamatukogusse tulles kanna maski, desinfitseeri käed ja hoia distantsi!

* Enne raamatukogusse tulekut mõtle oma soovid läbi, et kohapeal võimalikult vähe aega veeta.

Tegelikult meile väga meeldib teiega suhelda, loetud raamatute üle arutleda ja ilmaelust rääkida, aga praegu on nii - püüame hoida distantsi, et ühel päeval saaksime jälle rohkem koos olla.

* Internetipunkti arvutit saab kasutada üks inimene korraga.

Lugemissaalis saab lehti lehitseda kaks inimest korraga.

Soovitame kasutada kontaktivaba laenutuse võimalust!

Võta ühendust kas meili või telefoni teel ja leppige kokku, kuidas soovitud või vajalikud raamatud Sinuni jõuavad.

Olge hoitud!

Kohtumiseni raamatukogus!

OTT Arder

 26.02.2021 on luuletaja, lastekirjaniku ja tõlkija Ott Arderi 71. sünniaastapäev.

Ott Arder on üks neid väheseid õnnelikke luuletajaid, keda rahvas tegelikult teab ja armastab. Ta elas ja sündis ajal, kui luulet veel loeti ja osteti, kui luuleraamatud ilmusid tuhandelistes tiraažides ja maksid 40 kopikat.

Kanadas elav väliseestlane Aarne H. Vahtra on Arderit iseloomustanud nii:

Linnas kõnnib mees, kes tööpäeva keskel astub sisse ajalehe- ja ajakirjatoimetusse ning kirjastustesse, lükkab jalaga lahti mõne õlletoa ukse, ruttab siis näitusele või kontserdile, räägib valju häälega ja viskab vahel lõikavalt teravat nalja. Ning kirjutab palju ja hästi. Vahel ka seda, mida kästakse (näiteks lööklaulutekste). Ta õlgadeni juuksed, rinnuni habe ja must barett torkavad kaugelt silma ja vist iga eestlane teab - sealt tuleb Ott Arder, kolmanda põlve intelligent, luuletaja ja viljakas tõlkija.

Foto: Tiina Kõrtsini

https://www.ohtuleht.ee/.../malumang-kas-ott-arderit...

KÕIK SEE ON MEIE ELU

trammi ja kõnniteed

Kesköine keskustelu,

talved ja tulvaveed.

Kõik see on meie elu,

sõbrad ja tuttavad.

Võõrad, kes tundmatusse

tänaval tõttavad.

Kõik see on meie elu,

suved ja sügised.

Koltuvad hambad, taskud

tubakaprügised.

Kõik see on meie elu,

eile ja täna veel.

Ei seda teagi keegi,

kaua ta viibib teel.

KÕIK SEE ON MEIE ELU,

meie valge ja must.

Tule ja mine ja kulu

kuhugi minekust.

Rahvatarkusi ..

 Ussikuninga rahva pidupäev ( Viide :Ahto Kaasik)

Vabariigi aastapäev 24.02 on vanarahva sõnul ussi äratamise päev. Sel päeval tõusvat maod elule ja hing tulevat sisse igasugu mutukatele.

Rahvatarkus jagab selleks päevaks rohkelt õpetusi suviseks putukate tõrjeks, madude vältimiseks ja ilmaennete lugemiseks. Rahvalik etikett sel päeval külaskäike ei soosi, kuid pakub igasugu eriroogasid. Kooki saab ja viin on samuti omal kohal kuid üksnes Saaremaal Ansekülas enne päikesetõusu ja sealiha kõrvale.

Madudel on rahvakultuuris silmatorkav koht. Kodumaod - kaitsvad ja õnne toovad hingeloomad - on olnud esivanematele kallid. Eesti taludes on madusid kaitstud ja toidetud paiguti veel 20. sajandil. Ehk pole juhus, et Eesti Vabariik kuulutati välja just ussi äratamise päeval. Põlise rahvana on meil juuri ja sügavust rohkem kui mahub pidukõnedesse ja kooliõpikutesse.

Seetõttu pole üllatav, et Eesti riigivapiks on pakutud kunagiste okupantide aadlivappi ehtiva kolme lõvi asemel põlismaist ussikuningat. 1915. aastal valmis Oskar Kallise kavandi järgi seinavaip Ussikuningas, mis kaunistas hiljem kuni 1940. aastani Kadriorus presidendi lossi. Eesti pärimuslugude ainetel loodud taiesest on saanud üks rahvakunsti tunnusmärke. Ussikuningast õhkub väärikust, esivanemate tarkust ja salaväge. Nii on Mark Soosaar pakkunud, et Ussikuningas võiks saada Eesti riigivapiks:

"Ma ei usu, et lõvid (või leopardid?) suudaksid hästi Eestit kaitsta. Lumes ega jääs ei saa nad vist üldse hakkama! Küll on meie mütoloogias tähtis koht ussikuningal.

Lääne-Eesti pulmavaipadest leiame sageli tugeva kaitsemaagilise mao-ornamendi, siksakiline ussikiri kaunistab alati kihnu pruudi uigu, mille all noorik peigmehe majja tuuakse. See kaitseb naist eluteel. Miks ei võiks ussikuningas valvata kogu Eesti rahvast?"

Maod valvavad Eesti perede ja kodude kõrval ka ussi äratamise päeval välja kuulutatud Eesti Vabariiki. Oleme ussikuninga rahvas. Head Eesti Vabariigi aastapäeva!

Mida kõnelevad kroonikad ja rahvapärimus meie rahva maolembusest ja ussi äratamise päevast, saab lugeda siin: https://www.maavald.ee/uudised-10230-2017/5142

Raamatute reserveerimine Rikswebis. Helista raamatukogusse 58609877 küsi abi

 Raamatukogudes on vaja raamatuid ette reserveerida, siis lisame ühe õpetuse kuidas seda Rikswebis teha. Kes soovib, võib kasutada seda õpetust. Viide sellele lehele: http://www.raplakrk.ee/wp-content/uploads/2020/03/Raamatute-reserveerimine-l%C3%A4bi-Rikswebi.pdf

 

Lisan samuti õpetuse PDF failina  

 

Raamatute reserveerimine läbi RikswebiLaadi alla

Kirjastus valis rahvahääletusel parimaid...

 Apollo valis 15. korda rahvahääletusel koos oma lugejatega möödunud aasta eesti autorite parimaid raamatuid.

 

Apollo raamatuspetsialistid koos Eesti Kirjastuste Liidu ja Eesti Lastekirjanduse Keskusega tegid ära suure eeltöö ning valisid välja kuues kategoorias kümme teost, mille vahel sai hääletada oma lemmiku poolt. Hääletusel osales väga palju inimesi ning kokku andis hääle oma lemmikutele Apollo kodulehe kaudu üle 5000 inimese üle kogu Eesti. Valikus olid uued 2020. a. enimmüüdud, rohket tähelepanu pälvinud ning omas žanris uudse lähenemisega teosed (valikus ei olnud tõlketeoseid). Lisaks valis Apollo välja ka oma lemmiku.

 

„2020. aasta raamatumaailmas oli enda sisse vaatamise aasta. Kõige rohkem osteti vaimse tervise ja psühholoogia raamatuid. Lisaks tööle, mida tehti iseendiga, oli suur ilukirjanduse aasta! Ja see kajastus ka tulemustes, sest just ilukirjanduse, käsiraamatute ja luule kategooria raamatutele anti kõige rohkem hääli. Üllatavalt kogus hääletusel kõige rohkem hääli Kristiina Ehini raamat „Janu on kõikidel üks“, mis osutus võitjaks luule kategoorias. Varasemate aastate hääletusel ei ole ükski luuleraamat seda suutnud. Esile tasuks veel tõsta käsiraamatute kategooria võitja Mihkel Raua, kelle raamat „Võtku homme mind või saatan“ kogus kokkuvõttes ainult paarkümmend häält vähem kui Ehini luuleraamat. Mihkli raamatu populaarsus on kajastunud ka müüginumbrites, sest 2020. aasta raamatute edetabelis leiame teose auväärsel II kohal“ ütles Apollo Kaupluste turundusjuht Ardo Krass.  

 

„Apollo lemmikuks osutus Pamela Marani raamat "Eesti vanaisade lood ja salatarkused", kuna see raamat on kummardus meie esiisadele. Ja suur kummardus ka Pamelale, kes on võtnud südameasjaks meie esivanemate lood raamatuteks köita“, lisas Ardo Krass.

 

Vaata videost, millised raamatud valiti parimateks SIIT. 

Rahvahääletuses osalenud kategooriate võitjad:

Parim luuleraamat 2020
"Janu on kõikidel üks"
Kristiina Ehin

Parim populaarteaduslik raamat 2020
"Jäine igatsus. Armastus Antarktika moodi"
Maris ja Tiit Pruuli
Kirjastus Go Group AS 

Eestlane ja tema lugu 2020
"Minu esimene elu"
Olav Osolin
Kirjastus Varrak

Parim käsiraamat 2020
"Võtku homme mind või saatan"
Mihkel Raud
KAVA kirjastus

Parim lasteraamat 2020
"Morten, Emilie ja kadunud maailmad"
Reeli Reinaus
Kirjastus Päike ja Pilv

Parim ilukirjandusteos 2020
"Süvahavva. Viimane suvi"
Indrek Hargla
Kirjastus Raudhammas

Apollo lemmik 2020
"Eesti vanaisade lood ja salatarkused"
Pamela Maran
Kirjastus Kuldnööbike OÜ