Vana-Vigala haruraamatukogu

Kohtumine täna!

Korraldajate poolne info sündmuse kohta.

15. juulil kell 18 tutvustavad Yoko Alender ja Neeme Raud Vana-Vigala Rahvamajas raamatut ALENDER. Yoko on oma isa raamatu - suurelt elatud elu väärika testamendi koostaja. Neeme Raud aitas koguda meenutusi sõpradelt, kaasaegsetelt, austajatelt. Lisaks näidatakse 2003. aastal Liia Sakkose ja Allfilmi tehtud portree filmi Teisel pool vett. 

Urmas Alenderi raamat ilmus läinud aasta lõpus, keset koroonaaega. Suvel saab Yoko lõpuks tutvustada teost üle Eesti, külastades kultuuri- ja rahvamaju, nagu isa seda omal ajal tuuritades tegi. Kohapeal on raamat müügil 40€ eest. 

Yoko räägib raamatu koostamisest ja raamatust nii: 

"Raamat ALENDER on monumentaalne teos, mis 536-leheküljelise kunstiteosena toob justkui asjana iseeneses lugejate ette eesti rokk-muusika varalahkunud suurkuju Urmas Alenderi elu kui loomingu. Raamat keskendub kronoloogiana Urmas Alenderi kogu loomeajale aastatel 1968-94, ehk siis viieteistkümnendast eluaastast kuni lahkumiseni neljakümneselt. Raamatu koostasin mina, meenutusi aitas koguda Neeme Raud, mõtete ja peegeldustega aitasid veel paljud, vormi valas armas kujundaja Jan Tomson. Siiski võib raamatu autoriks eksimata pidada ikkagi Urmas Alenderit. Olen tänulik, et isa nii pedantselt hoolitses selle eest, et ta läbi loomingu ja arhiivi elaks edasi meie kõigi jaoks.

Urmas Alender (UA, nagu ta ise sageli kirjutades ennast tituleeris) arhiveeris pidevalt enda loomingut, koostas laulude ja luuletuste kogumikke, loetelusid jms. Arhiivi põhjal on UA loomingut avaldatud ja avaldatakse edasi ka pärast tema surma. Võib eksimata öelda, et ka selle raamatu autor on UA ise. 

Tema hääle kõla tunneme ilmeksimatult. Ent kuidas on tegelikult tema loominguga, sellega, mis ta läbi ja lõhki oli – elas, et anda? UA kirjutas 504 luuletust ja 303 laulu. Seda alates 15. eluaastast, vahel mitu tükki päevas, sest tal oli kiire. Eluaastaid sai lõpuks 40, täpselt nagu tema eeskujul John Lennonil. UA loominguks on enam kui laulud ja luuletused. On ka ansamblite lugu, kohati tunnitäpsusega ülestähendatud Ruja story 1971-88, algusest lõpuni. Fotoalbumid ja isiklikud kalendermärkmikud. Luuletused kaustades koondatud temaatiliste kavade kaupa, juures omakäelised illustratsioonid. Ühelt Eestimaa suvila pööningult ilmuvad välja UA diapositiivid, jällegi – pedantselt sorteeritud, kuupäevade ja asjaosaliste nimedega arhiveeritud. Kõik selleks, et see raamat saaks sündida on ette valmistatud. Mina olen neid asju ju näinud ammu, olen nendega koos kasvanud. Ometi tekkis alles siis, kui sain isast vanemaks see vajalik distants, mis lasi mul näha tervikut – UA elu kui loomingut. Siin ei ole mingit tagantjärele tarkust ja suurustavat analüüsi, vaid üks intensiivne elu, elu kui looming. Sõna saab Urmas Alender."

Raamatus on ligi viiskümmend meenutust kaasaegsetelt ja hilisemtelt austajatelt, rohkesti seniilmumata fotomaterjali nii arhiividest kui erakogudest, Urmas Alenderi laulutekste, luuletusi, joonistusi, isiklike kalendermärkmike väljavõtteid ja ammendav Urmas Alenderi laulude, luuletuste ja ilmunud loomingu loetelu.

Allikas: 

https://yokoalender.ee/category/urmas-alender/

51. aastat

Oli aasta 1970 1.juuli , kui asusin raamatukogusse tööle.

Aitäh külastajatele, kogukonnale kolleegidele, et raamatukogu tegutseb, ilma teieta poleks ma olnud nii kaua tööl.

Varuge lugemist , olen järgmisest nädalast puhkusel kaks nädalat

Kohtumisõhtu Vana-Vigala rahvamajas väikses saalis

Otsid jahedust, head raamatut! Külasta raamatukogu! Lapsed, teid ootab Suvelugemise BINGO.

RAAMAT JA RAAMATUKOGUHOIDJA

RAAMATU KODU ON RAAMATUKOGUS.
SEAL ON TA ÕNNELIK, SEAL ON TA KODUS,
RIIULIS MÕNUSALT TEISTEGA KOOS,
OOTAB, KAS HOMNE PÄEV REISI EHK TOOB!
(RAAMAT SAAB PREEMIAKS PUHKUSEREISI,
SIIS KUI TA HUVITAB PALJUSID TEISI.)
RAAMATUKOGUS ON RAAMATUL HOIDJA,
KES ALATI TEAB, KUST RAAMATUT LEIDA:
KAS SEE ON RIIULIS TEISTEGA KOOS,
KELLEGI KÄES, KES LUGEMISHOOS,
REISILE PÄÄSENUD VÕÕRASSE KOJU…
IGA VIIMSEGI RAAMATUPOJU
KOHTA TEAB RAAMATUKOGUS TA HOIDJA,
KUST TEDA LEIDA JA KUIS TEDA HOIDA.
KUI RAAMATUL JALAD, NÄE, OLEKSID ANTUD,

TA SIIS NAGU KUTSIKAS KÄIKS HOIDJA KANNUL.

(Aidi Vallik)

Suvelugemise BINGO

Laikmaa Muuseumi õuel

ÜKSIKUD HELEDAD LAIGUD Ants Laikmaa elu kahes vaatuses Laval Indrek Ojari (Tallinna Linnateater), Külli Reinumägi, Raimo Pass (Eesti Draamateater), Kristjan Lüüs Autor ja lavastaja Erki Aule Kunstnik Elisa Sinisalu Akordionil Anti Nöör 16, 18, 21, 22, 25, 29, 30, 31 juuli ja 1, 7, 8, 15 aug kl 19.00 Ants Laikmaa muuseumi õuel (Kadarpiku küla, Lääne-Nigula vald) AINO-MARIE: Olen kuulnud, et sa oled kuulus. LAIKMAA: Tead, noores eas, kui me veel pole midagi, arvame, et me vast oleme midagi. Vanemas eas kui me juba oleme midagi, tunneme, et me pole veel mitte midagi. AINO-MARIE: Ma ei saa sellest aru. LAIKMAA: Ei peagi saama. Lihtsalt tee seda, mis sulle meeldib. AINO-MARIE: Mulle meeldib koeraga mängida. LAIKMAA: See on tore. Noor Laikmaa kõndis jalgsi kuus nädalat, et jõuda Düsseldorfi Kunstikadeemiasse. Keskealine Laikmaa oli kirglik, järjekindel ning andekas. Armus, maalis ja armastas. Tema õhutusel avaldas Under oma esimesed luuletused. Vananev Laikmaa pani kinni omanimelise kunstikooli ning kolis Taebla metsatallu. Surres oli Laikmaa tunnustatud, lugupeetud ja üksik. Missugune oli see rahutu looja oma lummavate maastikumaalide ja jõuliste autoportreede taustal? Ants Laikmaa - kunstnik, kelle kirevat elu jääb igaveseks varjutama saladuseloor, isegi kui me teame selle üksikuid heledaid laike. Piletid Piletilevist ja kui on, siis enne etenduse algust koha peal. Pileti hinnas sisaldub ka Majamuuseumi pääse, mida saab kasutada terve päeva jooksul. Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald Teatriühendus Oma Lava www.omalava.ee SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid laikmaa@salm.ee