Peru 6-klassiline algkool Kesk-Vigalas. Arvatavalt 1920. aastal.
Kesk-Vigala. Peru koolimaja, postkontor, tagaplaanil Vigala vallamaja. 1920-ndate aastate I pool.
Kesk-Vigala. Peru koolimaja, seltsimaja ja postkontor endise magasiaidaga seotult, puude varjus Vigala vallamaja. 1925. aastal saadetud postkaardilt.
/Teataja, 13. juuli 1926. a.
Vigala alevik tuleroaks. Maha põlenud koolimaja, seltsimaja, postkontor, kauplus ja Põlde talu- kokku 9 suurt hoonet. 10 perekonda peavarjuta. Inimestel kõik varandus hävinenud. Kahjud ulatuvad 10 miljoni margani.
Läinud laupäeval oli jällegi suurem tuleõnnetus. Seekord tabas tuletont oma hävitustööga Läänemaal asuvat Vigala alevikku, mis suuremalt jaolt maha põles. Tules said otsa 9 suurt hoonet, neist osa kahekordsed. Peavarjuta jäi 10 perekonda. Mitmel perekonnal ei jäänud midagi peale seljariiete järgi. Üldine kahju 10 miljonit marka.
Tuleõnnetuse kohta teatab kohapealt “Kaja” kaastööline järgmist: Tuli pääses lahti laupäeval kella 12 ajal. Et õnnetus keset päeva algas, mil suurem osa elanikkudest väljas heinamaadel tööl oli, siis ei suutnud koju jäänud inimesed ka põlevatest hoonetest pea midagi päästa. Ka ei saadud kusagilt ümbruskonnast abi. Tuli algas aleviku keskel asuvast Vigala algkooli majast, mille ümber ka teised ehitused asusid, nagu vallamaja, seltsimaja, postkontor telefonikeskjaamaga ja mõned taluhooned. Kuuma päikesepaistelise ilma tõttu levis tuli kiiresti laiali ja peagi seisis koolimaja leekides. Lähema vallamaja juurest toodi alevikku tulekustutamise prits kohale, kuid vee puudusel ei saanud see tööle asuda. Ühtki suuremat veenõu veetagavaraks kohal ei olnud. Ka kaevud olid veest peaaegu tühjad. Tuul kandis koolimaja pealt leegid teistele hoonetele ja peagi oli kogu alevik tulemeres. Maha põlesid peale koolimaja veel seltsimaja, postkontor ühes telefonikeskjaamaga Kilvaku kaupluse hoone kahe kõrval hoonega ja Põlde talu elumaja ühes aida ja tallidega. Vallamaja, mis samuti asus koolimaja külje all, jäi puutumata, kuna ta oli piiratud puudega, mis looduslise kaitsena vallamaja tule hävitamise eest päästis.
Koolimajast ja seltsimajast pea midagi päästa ei suudetud. Postkontorist ja telefonikeskjaamast suutsid ametnikud postkontori raamatud, abonomendid ja väärtpaberid päästa. Kilvaku kauplusest, mis suuremaks Vigalas, kanti osa kaupa välja, kuna suurem hulk sisse põles. Pea midagi ei läinud korda päästa. Põlde talust kui isegi kodus olnud loomad-vasikas ja siga 6 põrsaga tulde jäid.
Paari-kolme tunniga oli 9 hoonet tules hävinud. Puust hooned põlesid kui tikukarbid. Aleviku vahel valitses tulekahju ajal võimatu kuumus, mis ka põlevatest hoonetest kraami päästmist takistas.
Tuli oleks oma hävitustööd veelgi jätkanud, kuid vahepeal oli kaugemalt vett toodud, ning prits asus tööle, mis võimaldas teiste ümbruses olevate taluhoonete kaitsmist. Nii päästeti Rebase talu hooned tuleroaks langemast.
Peavarjuta jäi 10 perekonda. Neist kuus kooliõpetajat kes elasid koolimajas ja kooliteenija, postkontori ülem, kaupmees ja Põlde talu elanikud. Põlde talus oli tulekahju ajal kodus vaid vana ema, kes tulehaavu sai. Millest tuli alguse sai on teadmata, kindel on ainult see, et esimesed tuleleegid teiselt korralt välja lõid. Kuidas tuli koolimajas lahti pääses, pole selgunud. Asja uurivad kohtu ja politseivõimud kes Haapsalust ja Märjamaalt õnnetuskohale sõitsid./
