Vana-Vigala haruraamatukogu

135. sünniaastapäev Alide Dahlbergil (sünd. Pohla; 12.10.1891–27.09.1981), kes oli eesti lastekirjanik, tõlkija ja riigiametnik.

Alide Dahlberg on pärit Virumaalt Põdruse külast, ta on õppinud Rägavere ja Hulja vallakoolis ning Kadrina kõrgemas rahvakoolis (1906–1910) ja Rakvere linnakooli pedagoogilistel kursustel (1910–1911). 
Dahlberg  töötas õpetajana Nehatu ja Viimsi vallakoolis. Alide Dahlberg oli Asutava Kogu protokollide redigeerija ning  töötas  aastaid Riigikogu ning  seejärel ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi kantseleis.
Alide Dahlbergi loomingust on tuntuimad luuletus „Mutionu pidu“ ja värsslugu „Väike Mai“.
"Mutionu pühadepidu" ilmus esmakordselt 1926. aastal anonüümselt ajakirjas Päiksetar. Algupärane 18-salmiline lugu kirjeldas mutipere ettevalmistusi kevadpühadeks ja pidu ennast, mis pererahva meelehärmiks lõppes suure tüli ja riiuga. Tänapäeval tuntud kuju sai lugu 1931. aastal, mil helilooja ja muusikapedagoog August Kiiss kohendas luuletuse kuuesalmiliseks ja seadis selle jaoks ühe eesti rahvaviisi. „Mutionu pidu“ on leidnud tee koolilaulikutesse, see on üks tuntumaid eesti lastelaule ning seda lauldakse nii lasteaedades kui koolides.
„Väike Mai“ (esmatrükk 1949. a) on veidi kolumatsilik lugu halva söögiisuga tüdrukust, kes peale äpardusi ja seiklusi siiski korralikult sööma hakkab.
Dahlberg on kirjutanud ka lasteraamatu "Arutalu lapsed" (1944) ja  kuuldemänge, lisaks tõlkinud vene keelest laste- ja noorteraamatuid ning poliitilist kirjandust.
Lastele suunatud ajakirjas "Päiksetar" ilmus „Mutionu pühadepidu“ - populaarse lasteluuletuse/lastelaulu "Mutionu pidu" esimene trükivariant, mis oli pikem kui praegu tuntud versioon. Kaheksateistkümnes salmi kirjeldatakse ka peo toimumise aega (kevadpühad), munade ja süldi keetmist, õlle pruulimist ja peo hilisemat faasi koos üsna radikaalse kähmlusega "siili kasuk lõhki oli" ja "reinul kadund kõrwalest". Mutipere seejuures polnud pahanduse algatajaks,  nemad oli häiritud, et "riid läks wiimaks wäga suureks".
„Mutionu pühadepidu“ juures on ka koomiks-tüüpi illustratsioonid. 
Vaata Loo lugu keskonnast "Mutionu pidu" kohta lähemalt:
https://www.er500.ee/.../raamatulugu-1945-1991/mutionu-pidu
Alide Dahlberg on maetud Kadrina kalmistule. 

TEADMISEKS ! Kirjanikud raamatukogudes

KULLAMAAL

MÄRJAMAAL

Reedel, 30. oktoobril Teenusel

80 aastat tagasi samal päeval abiellusid Soomes tänaselt Raplamaalt, Teenuse külast pärit Alice Kikajon ja soomerootslane Herbert Liljeberg

On aasta 1946

Lugu sellest, kuidas armastus sundis noore Soome mehe paadiga Nõukogude Eestisse sõitma, lootuses, et tema südame paar aastat varem võitnud tütarlaps oleks nõus temaga läände põgenema

Tule vaata meiega Yle TV poolt tehtud lühifilmi

Alice ja Herberti põgenemisest ning vestlema teiste huviliste ja Alice Eestisse jäänud pere järglastega.

Film on eestikeelsete subtiitritega.

 Külalisraamat raamatukogus näitab oli aasta2018  20..september 

Täiskasvanud õppija nädal raamatukogus Neljapäeval, 15.10.2026 kell 13.00

Õppida võib üksi, koos sõprade, töökaaslaste või kogukonnaga.

Saame kokku raamatukogus Neljapäeval 15. oktoobril kell 13.00

Teeme plaani, mida soovitakse ja kuidas teha. Vaatame ajas tagasi, mida oleme teinud varem.

Tule, aita meie elu sisukamaks teha. Iga arvamus rikastab meie maailma.

Maa naer on lilledes

Lillede nägu on suviselt soe,
et oktoober käes, see neile ei loe.
Nad õitsevad seni, kuni külm tuleb külla,
sügis laseb ka vihmasadudel tulla.

Maa naer kumab neist lilledest läbi.
Naeratada lilledele pole meil häbi.
Seda naeratust hoiame alles enda sees,
sest pikk sügis ja talv seisab meil ees.

Ülle Rand 

Oktoober Vaimse tervise kuu

Külastage raamatukogu! Leidke midagi uut!

Oktoober on vaimse tervise kuu ning pöörame kuu jooksul tavapärasest rohkem tähelepanu sellele, kuidas luua enda ümber hoolivam, turvalisem ja toetavam keskkond.

Tänavuse vaimse tervise kuu sõnum on „𝐊𝐢𝐮𝐬𝐮𝐥𝐞 𝐩𝐢𝐝𝐮𝐫 𝐩𝐞𝐚𝐥𝐞!“

Igaühel meist on võimalik märgata, toetada ja aidata kaasa sellele, et keegi ei jääks oma murega üksi.

1. oktoober MUUSIKAPÄEV

Kuskil peab alguskokkukõla olema,

kuskil suures looduses, varjul.

On tema vägevas laotuses,

Täheringide kauguses,

on tema päikese sära sees,

lillekeses, metsakohinas,

emakõne südamemuusikas

või silmavees –

kuskil peab surematus olema,

kuskil alguskokkukõla leitama:

kust oleks muidu inimese rinda saanud ta –

muusika? 

Juhan Liiv

 1. oktoober EAKATEPÄEV

 1. oktoober Rahvusvaheline kohvipäev

Täna on rahvusvaheline kohvipäev! Vt. Statistika lk.
Sel puhul vaatasime, kust jõuab Eestisse meie igapäevane kohv. 2025. aastal imporditi Eestisse kokku 6706 tonni kohvi. 
Kogus jagunes nelja tooterühma vahel:
 röstimata kohv, kofeiiniga – suurim päritoluriik oli Brasiilia
 röstimata kohv, kofeiinivaba – suurim päritoluriik oli Prantsusmaa
 röstitud kohv, kofeiiniga – suurim päritoluriik oli Soome
 röstitud kohv, kofeiinivaba – suurim päritoluriik oli Saksamaa
Kõige rohkem imporditi Eestisse Soome päritolu kohvi, mida toodi 2054 tonni ehk 31% kogu imporditud kohvist. Järgnesid Saksamaa (20%) ja Itaalia (16%). 
Keskmiselt tarbis üks inimene aastas 4,1 kg röstitud kohvi ehk umbes 344 tassi.

Mida arvad raamatust

Selles raamatus jutustab autor vaheldumisi kolme naise lugu, kes elavad küll eri ajastutel, aga on siiski omavahel seotud. Neile on kingitud eriline anne loodust mõista. Teistsugune olla ei ole mõistagi kerge, eriti naisel.
Raamatus on kohati müstiline, lausa muinasjutuline atmosfäär.

Lõpuks polnud ühtegi tegelast kes reaalselt meelde oleks jäänud ja kellele kaasa elada. Suhtumine meestesse