Vana-Vigala haruraamatukogus RAAMAT AVARDAB MAAILMAPILTI!
Loe ettelugemise päeva kohta lisa lastekirjanduse keskuse veebilehelt:
Ettelugemise päeva veebiüritus toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestvõttel ja on osa laste- ja noorte kirjandusfestivali LUUP kavast.
20. oktoober ettelugemispäev Võimalik kuulata ülekannet
20. oktoobril tähistame 34. ettelugemise päeva, mille puhul loevad Eesti näitlejad Facebooki otseülekandes ette eesti autorite lugusid koolielust. Tänavuse päeva teema on „Õppijal juhtub mõndagi“. Kell 9–14 saab kuulata lugusid esimestest koolipäevadest, õpetajatest, klassikaaslastest ja kooliaja seiklustest. Samal ajal loovad raamatukunstnikud kuuldud lugude põhjal illustratsioone.
Ülekannet saab jälgida Eesti Lastekirjanduse Keskuse Facebooki lehelt ja ERRi kultuuriportaalist. Uue loo ja illustratsiooniga saab tutvuda iga 20 minuti järel.
Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone sõnul aitab ettelugemine tuua kirjanduse laste ja peredeni elaval ja kaasahaaraval moel. „Ettelugemine on võimalus võtta aeg maha ja jagada ühist lugemisrõõmu. Koolielu puudutab ju meid kõiki – kellele on see killuke nostalgiat, kellele osake igapäevaelust, kellele suur koolimineku ootus. Suure ettelugemise ajal sünnib kuuldud loost ka illustratsioon, mis annab loole uue mõõtme ning lugemiselamus jõuab vaatajani nii sõnas kui ka pildis.“
Tänavusel ettelugemispäeval astuvad üles 15 näitlejat, kelle esituses jõuavad kuulajateni nii armastatud lastekirjanduse klassika kui ka uuemad lood.
Lugusid loevad ette Rasmus Kaljujärv, Silva Pijon, Tiina Tõnis, Helena Lotman, Merilin Kirbits, Britta Soll, Piret Krumm, Maiken Pius, Jane Meresmaa-Roos, Kristo Viiding, Taavi Tõnisson, Liina Tennosaar, Tanel Saar, Märten Metsaviir ja Risto Vaidla.
Kuuldud lugudele loovad illustratsioone Kertu Sillaste, Reda Tomingas, Anu Kalm, Anni Mäger, Ulla Saar, Annika Tonts, Kirke Kangro, Olga Pärn, Laura Verte, Kadi Kurema, Elina Sildre, Takinada, Helena Pass, Kaia Rähn ja Helen Kristi Loo.
Ettelugemispäeva kavas on katkendeid 15 eesti autori teosest. Nende seas on Kätlin Vainola „Suvevaheaeg koolis“, Jaanus Vaiksoo „Jaagupi esimene koolisügis“, Aino Perviku „Tirilinnas algab kool“, Ilmar Tomuski „Esimene õpetaja“, Piret Raua „Tobias ja teine B“, Kairi Looki „Piia Präänik ja sõnasööbik“, Kristiina Kassi „Samueli võlupadi“, Kadri Hinrikuse „Et head haldjad sind hoiaksid“, Tiiu Kitsiku „Me kolime ära“, Anti Saare „Kuidas minust ei saanud kirjanikku“, Ester Urbala „Koolipõlgurid“, Kalju Saaberi „Luukere Atu“, Jaan Rannapi „Agu Sihvka annab aru“, Ülo Vooglaiu „Vanaisa“ ja Oskar Lutsu „Kevade“.
Eesti Lastekirjanduse Keskus pani ettelugemispäeva traditsioonile aluse 1994. aastal. Päeva eesmärk on väärtustada ettelugemist, tutvustada eesti lastekirjandust ning innustada lapsi ja täiskasvanuid raamatute juurde. Veebiülekanne on osa laste ja noorte kirjandusfestivali Luup programmist.
ETTELUGEMISE PÄEVA KAVA:
| KELL | NÄITLEJA | TEKSTI AUTOR | RAAMAT | KUNSTNIK |
| 09:00 | Rasmus Kaljujärv | Kätlin Vainola | „Suvevaheaeg koolis“ | Kertu Sillaste |
| 09:20 | Silva Pijon | Jaanus Vaiksoo | „Jaagupi esimene koolisügis“ | Reda Tomingas |
| 09:40 | Tiina Tõnis | Aino Pervik | „Tirilinnas algab kool“ | Anu Kalm |
| 10:00 | Helena Lotman | Ilmar Tomusk | „Esimene õpetaja“ | Anni Mäger |
| 10:20 | Merilin Kirbits | Piret Raud | „Tobias ja teine B“ | Ulla Saar |
| 10:40 | Britta Soll | Kairi Look | „Piia Präänik ja sõnasööbik“ | Annika Tonts |
| 11:00 | Piret Krumm | Kristiina Kass | „Samueli võlupadi“ | Kirke Kangro |
| 11:20 | Maiken Pius | Kadri Hinrikus | „Et head haldjad sind hoiaksid“ | Olga Pärn |
| 11:40 | Jane Meresmaa-Roos | Tiiu Kitsik | „Me kolime ära“ | Laura Verte |
| 12:00 | Kristo Viiding | Anti Saar | „Kuidas minust ei saanud kirjanikku“ | Kadi Kurema |
| 12:20 | Taavi Tõnisson | Ester Urbala | „Koolipõlgurid | Elina Sildre |
| 12:40 | Liina Tennosaar | Kalju Saaber | „Luukere Atu“ | Takinada |
| 13:00 | Tanel Saar | Jaan Rannap | „Agu Sihvka annab aru“ | Helena Pass |
| 13:20 | Märten Metsaviir | Ülo Vooglaid | „Vanaisa“ | Kaia Rähn |
| 13:40 | Risto Vaidla | Oskar Luts | „Kevade“ | Helen Kristi Loo |
100.a.tagasi ilmus raamat "Tõde ja õigus"
Tammsaare loomingust on kõige enam tähelepanu pälvinud tema 5-köiteline romaanisari "Tõde ja õigus" (1926–1933) oma mastaapsuse, motiivide, teemade ja kujundite rohkuse tõttu.[6] "Tõde ja õigus" on mitmekihiline romaan ning seda võib tõlgendada paljudel erinevatel viisidel. See on lugu inimlikest illusioonidest ja inimkonna arenguloost, maailmaloomisest, pattulangemisest ja lunastusest. Kõike, mida romaanitsüklis tehakse, tehakse lunastuse ja õndsaks saamise nimel, lihtsalt inimeste teed selleks on erinevad. Iga osaga aga ilmneb järjest enam õndsuseotsingute illusoorsus. Kogu romaan rajaneb tõdemusel, et inimene elab pigem kujutelmades kui tegelikkuses. Romaani võib näha kui inimkonna languse, kuid samas ka igavese taassünni lugu.[11]
Romaanitsükkel kujutab nelja võitlust – võitlust maa, Jumala, iseenda ja oma eluõnnega – ning leppmist ja alistumist. Iga osa algab pingutusega kusagile jõuda ja midagi uut luua, kuid lõpeb justkui eikuskil. Järgmises köites algab võitlus taas otsast peale, kuid iga köitega hoog järjest väheneb. Samas aga pole iga jagu mingist ühest võitlusest ja viimane osa alistumisest, vaid pigem on kõik need olemas igas jaos. Seega on romaanitsükli näol tegemist ühe võitluse erinevate tahkudega.[11]
"Tõe ja õiguse" ilmumisajal oli selle vastuvõtt vastuoluline. Romaani kui tervikut ei suudetud hinnata, kuigi selle väärtusteks peeti elavaid tegelaskujusid ja värvikaid situatsioone. Kompositsiooni aga peeti laialivalguvaks ja stiili halvaks. Samuti heideti ette tegelaste monoloogides ilmnevat liigset targutamist. Siinkohal aga võib märgata Fjodor Dostojevski ja Thomas Manni mõjutusi, sest selline "liigne targutamine" oli omane ka nende teostele. Romaani ei suudetud piisavalt mõista seetõttu, et romaani loeti realistliku arenguromaani võtmestikus. Tammsaare modernne maailmanägemus jäi sel viisil lugedes kättesaamatuks ja nii ei jõutudki romaani pealiskihtide mõistmisest kaugemale. Ometi aga paistis romaanitsükkel tolle aja kirjanduses silma ning oli menukas. Näiteks osutus romaan 1930. aastatel raamatukogudes kõige taganõutavamaks teoseks. "Tõe ja õiguse" seostest Piibliga aga hakati rääkima alles 1980. aastatel.
Kirjandusliku ülevaate teeb Neljapäeval, 23.oktoobril kell13.00 Vana-Vigala haruraamatukogus Ene Raud "TÕDE ÕIGUSETA "?
Väljapanekud:
Lugejad soovitavad Eesti kirjandust
Virve Osila 80
Jan Kaus ...on öelnud, et lugemine on raamatusse kiinduv tööriist, mille abil meisterdame oma hingele varjualust - või siis hoopis lennumasina. Mida lugemine Sulle annab?
Raamatud on kummalised kaaslased - ei tee häält, aga oskavad küsida.
Ei kiirusta, aga viivad kaugele. Mõni jääb aastateks kõrvale, et taas kätte sattuda täpselt õigel hetkel.
Oktoober on vaimse tervise kuu ning pöörame kuu jooksul tavapärasest rohkem tähelepanu sellele, kuidas luua enda ümber hoolivam, turvalisem ja toetavam keskkond.
Tänavuse vaimse tervise kuu sõnum on „𝐊𝐢𝐮𝐬𝐮𝐥𝐞 𝐩𝐢𝐝𝐮𝐫 𝐩𝐞𝐚𝐥𝐞!“
Igaühel meist on võimalik märgata, toetada ja aidata kaasa sellele, et keegi ei jääks oma murega üksi.
Tänavuse vaimse tervise kuu sõnum on „𝐊𝐢𝐮𝐬𝐮𝐥𝐞 𝐩𝐢𝐝𝐮𝐫 𝐩𝐞𝐚𝐥𝐞!“
Igaühel meist on võimalik märgata, toetada ja aidata kaasa sellele, et keegi ei jääks oma murega üksi.
135. sünniaastapäev Alide Dahlbergil (sünd. Pohla; 12.10.1891–27.09.1981), kes oli eesti lastekirjanik, tõlkija ja riigiametnik.
135. sünniaastapäev Alide Dahlbergil (sünd. Pohla; 12.10.1891–27.09.1981), kes oli eesti lastekirjanik, tõlkija ja riigiametnik.
Alide Dahlberg on pärit Virumaalt Põdruse külast, ta on õppinud Rägavere ja Hulja vallakoolis ning Kadrina kõrgemas rahvakoolis (1906–1910) ja Rakvere linnakooli pedagoogilistel kursustel (1910–1911).
Dahlberg töötas õpetajana Nehatu ja Viimsi vallakoolis. Alide Dahlberg oli Asutava Kogu protokollide redigeerija ning töötas aastaid Riigikogu ning seejärel ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi kantseleis.Alide Dahlbergi loomingust on tuntuimad luuletus „Mutionu pidu“ ja värsslugu „Väike Mai“.
"Mutionu pühadepidu" ilmus esmakordselt 1926. aastal anonüümselt ajakirjas Päiksetar. Algupärane 18-salmiline lugu kirjeldas mutipere ettevalmistusi kevadpühadeks ja pidu ennast, mis pererahva meelehärmiks lõppes suure tüli ja riiuga. Tänapäeval tuntud kuju sai lugu 1931. aastal, mil helilooja ja muusikapedagoog August Kiiss kohendas luuletuse kuuesalmiliseks ja seadis selle jaoks ühe eesti rahvaviisi. „Mutionu pidu“ on leidnud tee koolilaulikutesse, see on üks tuntumaid eesti lastelaule ning seda lauldakse nii lasteaedades kui koolides.„Väike Mai“ (esmatrükk 1949. a) on veidi kolumatsilik lugu halva söögiisuga tüdrukust, kes peale äpardusi ja seiklusi siiski korralikult sööma hakkab.Dahlberg on kirjutanud ka lasteraamatu "Arutalu lapsed" (1944) ja kuuldemänge, lisaks tõlkinud vene keelest laste- ja noorteraamatuid ning poliitilist kirjandust.
Lastele suunatud ajakirjas "Päiksetar" ilmus „Mutionu pühadepidu“ - populaarse lasteluuletuse/lastelaulu "Mutionu pidu" esimene trükivariant, mis oli pikem kui praegu tuntud versioon. Kaheksateistkümnes salmi kirjeldatakse ka peo toimumise aega (kevadpühad), munade ja süldi keetmist, õlle pruulimist ja peo hilisemat faasi koos üsna radikaalse kähmlusega
"siili kasuk lõhki oli" ja 
"reinul kadund kõrwalest". Mutipere seejuures polnud pahanduse algatajaks, nemad oli häiritud, et "riid läks wiimaks wäga suureks".„Mutionu pühadepidu“ juures on ka koomiks-tüüpi illustratsioonid.
Vaata Loo lugu keskonnast "Mutionu pidu" kohta lähemalt:Alide Dahlberg on maetud Kadrina kalmistule.
Reedel, 30. oktoobril Teenusel
80 aastat tagasi samal päeval abiellusid Soomes tänaselt Raplamaalt, Teenuse külast pärit Alice Kikajon ja soomerootslane Herbert LiljebergOn aasta 1946Lugu sellest, kuidas armastus sundis noore Soome mehe paadiga Nõukogude Eestisse sõitma, lootuses, et tema südame paar aastat varem võitnud tütarlaps oleks nõus temaga läände põgenemaTule vaata meiega Yle TV poolt tehtud lühifilmiAlice ja Herberti põgenemisest ning vestlema teiste huviliste ja Alice Eestisse jäänud pere järglastega.
Film on eestikeelsete subtiitritega. Külalisraamat raamatukogus näitab oli aasta2018 20..september
Täiskasvanud õppija nädal raamatukogus Neljapäeval, 15.10.2026 kell 13.00- Tänud, kes leidsid aega raamatukogusse tulla.
Saame kokku raamatukogus Neljapäeval 15. oktoobril kell 13.00
Teeme plaani, mida soovitakse ja kuidas teha. Vaatame ajas tagasi, mida oleme teinud varem.
Tule, aita meie elu sisukamaks teha. Iga arvamus rikastab meie maailma.
Maa naer on lilledes
Lillede nägu on suviselt soe,
et oktoober käes, see neile ei loe.
Nad õitsevad seni, kuni külm tuleb külla,
sügis laseb ka vihmasadudel tulla.
Maa naer kumab neist lilledest läbi.
Naeratada lilledele pole meil häbi.
Seda naeratust hoiame alles enda sees,
sest pikk sügis ja talv seisab meil ees.
Ülle Rand
Aitäh, kes tulid raamatukogusse. Võtan arvesse teie soovitused ja koos saame elu sisukamaks teha-
Tellimine:
Postitused (Atom)