Rahvamajas
Teadmiseks
Kirmus-TV alustab 9. detsembril 2021
Eesti Kirjandusmuuseumi pressiteade
02.12.2021
Eesti Kirjandusmuuseum alustab konverentside ja muude sündmuste voogedastamist Kirmus-TV nime all. Kirmus-TV on loodud, et senisest veelgi laiem publik saaks osa Eesti Kirjandusmuuseumis loodud teadmusest ja seda teadmust vahendavatest rahvusvahelistest ja siseriiklikest konverentsidest ja muudest avalikest üritustest. Teaduse populariseerimisel on eriti oluline jõuda õpetajate, kooliõpilaste ja üliõpilasteni ning Eesti Kirjandusmuuseumi seniste videoloengute ja virtuaalnäituste kasutatavus gümnaasiumides ja kõrgkoolides lubab arvata, et Kirmus-TV ülekanded ja salvestused leiavad samuti huvitatud vaatajaid. Eesti Kirjandusmuuseumi direktori Tõnis Lukase sõnul oli Kirmuse-TV loomise järele suur vajadus ning selle varasemat käivitamist takistasid Eesti Kirjandusmuuseumi remont ja voogedastamist võimaldava tehnika tarneraskused. Kirmus-TV ülekandeid saab jälgida aadressilt https://www.kirmus.ee/kirmus-TV.
Esimene Kirmus-TV ülekanne toimub 9.-10. detsembril. Vaadata saab rahvusvahelist konverentsi „Luule on ülev ehmatus. Ilmar Laaban 100“, mis on ühtlasi Eesti-uuringute Tippkeskuse 12. aastakonverents. Konverentsi ettekanded käsitlevad Laabani loomingu poeetikat ja Laabani paiknemist rahvusvahelise teksti-helikunsti pioneeride ja avangardi esindajate seas, lisaks toimuvad loomingulised etteasted spetsiaalselt valminud teostega. Muu hulgas esietendub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia XXXI lennu etendus “Ma laaban, sa laabad, ta laabab“ (juhendaja Anu Lamp), esitletakse LPd “ETNO-TONTE. Eesti keele kõla“ ning Ilmar Laabani bibliograafiat.
Lähem info: Krista Ojasaar, krista.ojasaar@kirmus.ee, tel 58 580 190
Head kuulamist!
Lasteekraani lehel on avatud jõulukalender, kus igal hommikul süütavad päkapikud tule toas, kust saab eesti näitlejate esituses mõnda toredat lugu kuulata.
Sel pühapäeval, 28.11
http://www.looduseomnibuss.ee/content/loodus-ja-kultuurilooline-retk-heiki-p%C3%A4rdiga-m%C3%A4rjamaalt-%C3%BCle-vigalate-kullamaale-0?fbclid=IwAR03BUPhoIhfJw1U5utGqvc7H6v4dlIAgrr9dCXFE3brovuq7x4FjwtNa5g
Põhjamaade kirjandusnädal
Raamatud on sageli meie unistuste suunajaiks. Tänavuseks laste ja noorte mõtiskluste ärgitajaks on kõigis Põhjamaades aset leidvatel hommikuhämaruses lugemistel soomerootsi kirjaniku Karin Eralndssoni raamat "Pärlipüüdja. Legend silmaterast", mis on palju tunnustustust leidnud raamatusarja avateos. Müütiline Silmatera, pärlitest suurim ja hinnalisim, on paljude tegelaste ihaluse objektiks. Legendi järgi ei pea see, kes selle pärli leiab, enam kunagi midagi ihkama.
200 . a. tagasi sündis Fjodor Dostojevski
Täna 200 aastat tagasi sündis vene kirjanik Fjodor Dostojevski, kes oli ka Tammsaare üks lemmikkirjanikke.
Dostojevski looming oli Tammsaaret võlunud juba Hugo Treffneri gümnaasiumis õppimise päevilt (1898–1902). Ühes intervjuus kirjeldab ta „Kuritöö ja karistuse“ esmast lugemist: „Dostojevski aga tegi mu päris hullumeelseks, ma elasin unes ja ilmsi tema mõju all. Eriti haaras mind ta „Kuritöö ja karistus“."
Tammsaare tõlkis Dostojevski „Kuritöö ja karistuse“ eesti keelde 1923. aastal. Tõlge ilmus asjaolude kokkusattumisel alles 1929. aastal, mil ilmus ka „Tõe ja õiguse“ II osa.
Kahel romaanil on sarnasusi nii filosoofilises plaanis kui ka sündmustikus. Kõige tähelepanuväärsemaks kokkulangevuseks võib pidada kahe romaani lõppu: Raskolnikov põlvili Sonja ees, Indrek põlvili Tiina ees – ja mõlemad on leidnud pärast pikka kannatamist justkui uue eluõnne või -mõtte. Sellised intertekstuaalsed mängud on Tammsaare loomingule omased. Kuue võõrkeele lugejana, väga erinevat tüüpi lugemisvara valdajana (müütidest ja filosoofiast kaasaegsete sotsiaalteaduste, psühhoanalüüsi, folkloori ja ajalooni) tundis Tammsaare lõbu mitmesuguste teadmiskildude või võrdluste pillamisest oma tekstidesse.
Sealjuures on Dostojevski siiski eriline. Ta on ainus kirjanik, kelle vaieldamatut mõju enesele Tammsaare tunnistas. Ta vaatas kõiki Dostojevski loomingu põhjal tehtud lavastusi Eesti teatrites. Eestivene literaat Juri Šumakov on meenutanud seda, kuidas Tammsaare armastas käia „Dostojevskil külas“ – võtta ette jalutuskäik Uuele tänavale, Mihhail Dostojevski kunagise elukoha juurde, jalutada insenerimaja aias ning patsutada kastaneid, millest Fjodor Dostojevski hellusega oma vennale kirjutas.
Dostojevski vend Mihhail elas Tallinnas (tol ajal Revalis) Uuel tänaval aastatel 1838–1847. Mihhail Dostojevski oli insenerivägede ohvitser ja tõlkija, kes 1842. aastal abiellus Tallinna päritolu Emile Caroline Ditmariga. Aastatel 1843–1846 oli nende kodus mitmel korral pikemalt külas ka Fjodor Dostojevski. Vennad olid lähedased: küllaltki noores eas kaotatud vanemad ning vajadus iseseisvalt hakkama saada olid neid omavahel liitnud.
Tammsaare ei olnud üksnes Dostojevski tõlkija. Ta kirjutas Dostojevskist ka pikema käsitluse, mille leiab pealkirja all „Fjodor Dostojevski“ Ilmamaa „Eesti mõtteloo“ sarjas ilmunud kogumikust „Armastusest ja lapselikkusest“ (2011) või pealkirjaga „Sissejuhatuseks“ Tammsaare „Kogutud teoste“ 16. köitest (1988). Tammsaare publitsistikas tervikuna on Dostojevski üks viidatumaid autoreid.
Tammsaarest ja Dostojevskist ning Dostojevskist ja Tallinnast saab lähemalt lugeda ka Heliose kirjastuses 2020. aastal ilmunud "Kuritöö ja karistuse" kordustrüki järelsõnast.
/ Tallinna Kirjanduskeskus/
maaraamatukoguhoidja päev
" Lugema õpime meie oma enese kasu ja hinna pärast,
sest kes lugeda mõistab, see võib igal ajal oma enese õpetaja olla,
oma mõistusele valgust oma südamele rahu ja oma meelele tarkust koguda. "
Otto Wilhem Masing "ABD ehk Luggemise-ramat lastele." Tartu 1795
Päikselist päeva raamatute seltsis!
Kasutajad, külastajad, laenutajad -ilma teieta ei ole raamatukogu .Soovin Teile, kes hoolite, hea sõnaga abistate, me oleme selleks Teie jaoks. Hoiame üheskoos me elu maal, mälu, juuri, teadmisi ja mõttelugu.
Pakume teadmisi eluga toimetulekuks, leiame raamatutest hingepidet, naerame ühiselt, mis seal salata kuulame Teie mure ära. Õpime uusi oskusi koos Teiega.
Meil maal on teisiti - ei saa laenutada tööriistu, kõnnikeppe ja pakiautomaatidest võime unistada, kirjakast, kuhu panna õnnitluskaart, kiri - on kaugel, kaugel .
Maainimene ostab töövahendi ise - ta saab hakkama! Naudime elu maal, oleme kokkuhoidvad!
Külastage raamatukogu!
Aitäh! Kirjanik Heli Künnapasele, kes tõi täna Vana-Vigala haruraamatukogule lugejatele mõnusa padja
Teadmiseks!
Politsei tuletab meelde: kontrolli, kas tead oma dokumendi PIN-koode. Nimelt alates uuest aastast ei väljasta politsei- ja piirivalveamet (PPA) enam uusi PIN-koode neile dokumendi kasutajatele, kelle ID-kaart, elamisloakaart või digi-ID on välja antud enne 30.11.2018.
PPAst selgitati, et muudatus ei puuduta neid inimesi, kellel on dokumendi PIN-koodid teada või koodiümbrik kindlas kohas, et vajaduse korral PIN-koodid meelde tuletada. Koodiümbrik väljastatakse alati koos dokumendiga ning seda tuleb hoida turvaliselt. Nii saab oma dokumenti digitaalselt kasutada kuni dokumendi kehtivusaja lõpuni.
Inimesed, kelle dokument on välja antud enne 30.11.2018, saavad e-teenuste kasutamiseks uued PIN-koodid taotleda kuni aasta lõpuni politsei- ja piirivalveameti teenindusest või Eesti Vabariigi välisesindusest. Uuest aastast tuleb aga PIN-koodide unustamisel või koodiümbriku kadumisel taotleda uus dokument.
Kui PIN-koodid pole meeles, kehtib dokument kuni kehtivusaja lõpuni üksnes füüsiliseks isikutuvastamiseks.
Uue koodiümbriku taotlemisel tuleb tasuda riigilõiv PPA teeninduses 5 eurot ja välisesinduses 20 eurot.
Alates 1.01.2022 ei väljastata uut koodiümbrikut enne 30.11.2018 välja antud dokumentidele, kuna seni kasutusel olnud tehniline lahendus on aegunud ning teenuse pakkumisega ei ole võimalik jätkata.
Politsei saadab samasisulise teavituse e-posti teel kõigile neile dokumendi kasutajatele, keda muudatus puudutab.
Tellimine:
Postitused (Atom)