Olen haiguslehel

 Kukkusin parema käe kodarluu puruks ja õlas mõra. Kuu aega kindlasti.  Vabandage!

Seekord soovitame ainult eesti kirjandust Eesti kirjandusepäev.

 

Vikerraadio kutsub valima lemmikteoseid uuemast eesti ilukirjandusest

https://raamatud.postimees.ee/7695042/vikerraadio-kutsub-valima-lemmikteoseid-uuemast-eesti-ilukirjandusest?utm_source=facebook.com&utm_medium=social&utm_campaign=share-buttons&utm_content=7695042&fbclid=IwAR1z8LeDrs8Vxl_i0Ialp6Kx09gxGfzxRLEZzzxCEsF3I9hPsKNYa8jJy_0 

Sünniaastapäevad

 

Vabadussõja kirjandusse valanud ALBERT KIVIKAS 125!

Täna, 18. jaanuaril, möödub 125 aastat Eesti legendaarse kirjamehe Albert Kivikase sünnist.

Kirjanduslukku on ta eelkõige läinud kui Vabadussõda kujutanud kunstiküpse romaani "Nimed marmortahvlil" (1936) autor. Karl-August Hindrey on osutanud, et see romaan võib auga seista maailmakirjanduse tippude kõrval.

Kui viljakas kirjanik 1978. aastal paguluses 80-aastaselt suri, kirjutati Välis-Eesti ajakirjanduses nõndamoodi: "Nüüd on ka vabadusvõitleja ja suure kirjaniku Albert Kivikase nimi sümboolselt marmorisse lõigatud. Aga ta on ka meie südamesse lõigatud. Mõjugu "Nimed marmortahvlil " noortesse lugejatesse niisama tiivustavalt kui mõjus Vabadussõja ajal "Tasuja"".

Järelehüüetes temale öeldi ka: "Albert Kivikas on peale pikka viljakat elutööd lasknud ennast "paadimehel" aerutada surmajõe teisele kaldale, et seal vastust leida küsimustele, mis maa peal jäid vastamata."

Kivikas pole muidugi ainuke, kes oma loomingus Vabadussõja ainestikku on kasutanud. August Gailiti "Isade maa" on samuti teada-tuntud. 

 Internetist võetud (Heimar Pehk)

Sünniaastapäev Alan Alexander Milnel, kes oli inglise kirjanik. Tema teoste tuntuim tegelane on Karupoeg Puhh.

Puhhi raamatud olid inspireeritud Milne'i pojast Christopher Robinist ja tema topistest. Nimi Winnie tulenes mustast karust nimega Winnipeg, kes oli Esimese maailmasõja ajal sõjaväe maskott ja hiljem Londoni loomaaia elanik. Nimi Puhh võidi nimele "Karupoeg" lisada, kuna algne karu lõhnas halvasti.

Raamat "Karupoeg Puhh" ilmus 1926. aastal, millele järgnes "Maja Puhhinurgas" (1928) ja teine ​​lastelaulude kogumik "Nüüd oleme kuus" (1927). Koos raamatuga "Kui me olime väga noored" moodustavad need neli raamatut Karupoeg Puhhi kogu komplekti ja kõik raamatud, mida Milne karu kohta ütleks.

Milne ei tundnud Karupoeg Puhhi edust rõõmu – tegelikult lõpetas ta lastele kirjutamise pärast seda, kui raamatud olid edukad, ja pahandas kuulsust, millega tema poeg kokku puutus. Milne võõrdus hiljem oma pojast, kes uskus, et isa kasutas tema lapsepõlve ära tema kulul.

Loodus võimutseb Vigalas

 

Säälas jääsulg Foto Riina Riivel

Vängla 2019 juuni Foto Liili Maasikas

Vängla sillalt 2023.a 15. jaanuar Foto Liili Maasikas

Liili Maasikas foto  Paljasmaa küla 16.01.2023 alumine

l

Praegune näit lähimas Kasari hüdromeetriajaamas kella 13.00 (16. jaan.2023.a.) seisuga on 215 cm üle normaali (ööpäevaga tõus 17 cm). Jaanuaritormi päeval (2005) ja 2010 aprillis ulatus see 244 cm. Rekord pärineb 9. aprillist 1932. aastast, kui jääsulu abiga tõusis 249 sentimeetrini. Kasari jaam annab andmeid alates 1924. aastast.

Väga efektsed pildid! Viimati tõusis vesi nii kõrgele 2011. aasta kevadel. Umbes saja aasta lõikes on veetaseme poolest 16. üleujutusega aasta (Kasari jõgikonna jõgedel on veetaset süsteemselt mõõdetud aastast 1924). Pakun välja, et tänase päeva jooksul veetase stabiliseerub, homme juba veidi langeb. Ülehomseks lubab suurt sadu (vihma, lörtsina, lumena), kui see tuleb rohkem vihmana, toob sisemaa metsaalustelt juurde veidi lumesulavett. Kui ülehomme tuleb sadu pigem lumena, siis veetase langeb kiirenevas tempos, kuna Kasari jõgikonna jõgedel süvendatud sängisid pidi toimub üpriski kiire veevahetus. Loomulikult, nagu pildiltki näha, on ka jääsulgude tekke võimalus, see võib ootamatult vett paisutama hakata.

EESTI KIRJANDUSE PÄEV

 30. jaanuaril tähistatakse eesti kirjanduse päeva, mis on ühtlasi kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäev. Sel aastal täitub kirjaniku sünnist 145 aastat.

Selle päeva tähistamiseks kutsub Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Soome Tuglase Selts kõiki üle maailma koos head eesti lastekirjandust lugema.

Kooslugemise päev on suunatud eelkõige eesti peredele ja Eesti sõprade kogukondadele üle maailma, kutsudes neid sel päeval üht kindlat lasteraamatus olevat lõiku või peatükki lugema. Kooslugemise päev toimub kolmandat aastat järjest ja see sai alguse koostööst Tuglase seltsiga ning koostöös Eesti Instituudiga on varasematel aastatel kutsutud üles erinevates keeltes lugema Aino Perviku “Kunksmoori” (2021) ja Eno Raua “Naksitralle” (2022).

Sel aastal soovime kutsuda üles lugema koos Andrus Kivirähki raamatu „Sirli, Siim ja saladused” 25. peatükki. Kel raamatut käepärast ei ole, siis Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehelt (https://elk.ee/lastek.../raamatusoovitused/kooslugemise-paev) leiate teksti nii eesti, inglise, läti, leedu, sloveenia, ungari, prantsuse, hispaania kui ka vene keeles.

Samal ajal võib loetu-kuuldu üles joonistada või pildistada ning et üleilmne kooslugemise tunne eriti mõjus oleks, tasub pilte jagada sotsiaalmeedias teemaviitega #loemekoos2023. Aktiivsemate osalejate vahel loosib Eesti Lastekirjanduse Keskus välja auhindu!

Head kooslugemise päeva ja toredat raamatu avastamist!

Külasta raamatukogu! Aitäh!

 

2022 .a. ilmunud

 20 aastat parimaid Eestis ilmunud kriminulle reastanud Jaan Martinsoni sõnul oli mullu erakordselt hea krimka-aasta. Siin on tema lemmikud.

1. Chris Whitaker „Me algame lõpust“

2. Ruth Rendell „Silmale ilus vaadata”

3. Anthony Horowitz „Minu harakamõrvad”

4. Philip Gwynne Jones „Veneetsia mäng”

5. Liz Moore „Pikk ergas jõgi“

6. Oliver Pötzsch „Hauakaevaja raamat“

7. Jo Nesbø „Armukadeduse ekspert ja teisi lühijutte”

8. Anders Roslund „Usaldamind“

9. Janice Hallett „Ridade vahel“

10. Garry Disher „Lohutus“

11. Camilla Grebe „Varjukütt“

12. Caimh McDonnell „Sellise näoga mees“

Eesti parim krimka

Gert Kiiler „Eranuhke ei armasta keegi“

Vaata üle Jaan Martinsoni poolt reastatud krimkad ning tule laenutama!

Häid raamatuid ei saa ju raisku lasta , kui ei ole soovitut raamatut, tellime. Rasvases kirjas olemas.

Kohtume raamatukogus!

Arhiivist Kodukandilood IV Vigala

https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kodukandilood-vigala?fbclid=IwAR2I8WUXkZ2LlsELar7d5uD6n_Og0JcnV-ZcnXKneLf-BIQj6Wb23F_TiXw 

Saates kohtute Vana-Vigala, Kesk-Vigala ja Kivi-Vigala inimestega, kelle elu-olu käisid saatetegijad kaemas 1987. aasta novembrikuus

Lühiloeng käsitööst Jaan Aru

  Vaata: https://www.youtube.com/watch?v=tocYTEjXFfs

Lihulas 29. jaanuaril

Lihula Ajalooklubi alustab 2023 aastat ülevaatega Eesti arheoloogiast 20. sajandil. Peale Ants Kraudi ettekannet esitletakse M. Mandeli raamatut "Läänemaa muinasajast Lihula keskaega", mis käsitleb Läänemaa arheoloogilisi kaevamisi viimasel 50 aastal.
Raamat on Eesti Ajaloomuuseumi väljaanne ja esitluse päeval saab seda osta 25, 00 euro eest (sularaha).
Info: M. Mandel 56219309, L. Mandel 53977603

Oskuslik kasutamine võta osa

 

Liigume muuseumides , nendel päevadel tasuta.

 2023. aasta tasuta muuseumipühapäevad Tallinnas:

8.01 / 5.02 / 5.03 / 2.04 / 7.05 / 4.06 / 2.07 / 6.08 / 3.09 / 1.10 / 5.11 / 3.12