30.jaanuaril

 

Eesti Instituut, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Tuglase Selts on ellu kutsunud kooslugemise päeva, et 30. jaanuari kui eesti kirjanduse päeva tähistada üleilmse eesti kirjanduse lugemisega. Möödunud aastal lugesime Aino Perviku “Kunksmoori”. 2022. aastaks oleme valinud Eno Raua “Naksitrallid”. Loomulikult võib “Naksitralle” lugeda millal tahes, aga kõige toredam on seda teha koos ja sotsiaalmeedia kaudu teemaviitega #loemekoos2022 ka teiste lugejate muljetel silma peal pidada.

Loe kooslugemise päevast täpsemalt
https://estinst.ee/eesti-kirjanduse-kooslugemise-paev-2022/ ja kui raamatut käepärast ei ole, laadi alla skaneeritud lõik. Loe, kuula, joonista ja muidugi vaata ka multifilme, mis on kas või youtube’is hõlpsalt leitavad. “Naksitrallid” on tõlgitud 15 keelde, nii et vabalt võid eesti kirjandust tutvustada ka teistsuguse emakeelega inimestele!

Pole vist eestlast, keda ei oleks puudutanud “Naksitrallide” raamatud ja

 multifilmid ja kel poleks kustumatuid mälestusi Edgar Valteri kujundatud

 tegelastest ning Sven Grünbergi muusikast multifilmides. 

“Naksitrallid” on tõlgitud viieteistkümnesse keelde. Lisaks suurematele

 keeltele ka gruusia, mari, moldaavia, slovaki ja ukraina keelde. 

 Muhv, Kingpool ja Sammalhabe on seega lausa üleilmse kuulsusega

 tegelased. Sõna “naksitrallid” tähistab eesti keeles kedagi või midagi

 toredat ja vahvat. Näiteks Tammsaare on juba 1932. aastal

 “Tõe ja õiguse” IV osas kirjeldanud selle sõnaga üht maja. 

Kuidas võiks kooslugemise päeva tähistada? Eesti Lastekirjanduse 

Keskus on välja valinud lõigu “Naksitrallide” raamatu algusest. Selle 

saab alla laadida siit (vt postituse lõpus kõikides teistes keeltes

 üleslaaditud lõike!). Võimalusel tasub raamaturiiulist või raamatukogust

 välja otsida “Naksitrallide” raamatud ja neid koos sõpradega lugeda.

 Samal ajal võib loetu-kuuldu üles joonistada ning et üleilmne

 kooslugemise tunne eriti mõjus oleks, tasub pilte jagada sotsiaalmeedias teemaviitega #loemekoos2022. Osale ka kooslugemise Facebooki 

sündmusel.

Kindel on see, et vana hea lastekirjanduse lugemine teeb ka ammu 

suureks kasvanuil tuju optimistlikumaks ning vanade multifilmide 

ülevaatamine kas või Youtube’ist toob meelde lapsepõlve muretud 

mängud, nii et talvine rõskus läheb vaat et hoopis meelest. 

Tammsaare sünniaastapäeva tähistamist eesti kirjanduse päevana 

on soovitanud teiste hulgas Rein Veidemann, üleilmse ühislugemise

 idee algataja on Tuglase seltsi liige Jaak Kiviloog. 2022. aasta koos-

lugemise päeva korraldavad Eesti Instituut, Eesti Lastekirjanduse keskus

 ja Tuglase selts.

30. jaanuaril 2022 möödub Tammsaare sünnist 144 aastat ning 

15. veebruaril Eno Raua sünnist 94 aastat.

Ajaloo radadele juhatab Meelis Muuga.

Vigala aerofotod aerofotod 1959. aastast.

 https://fotoladu.maaamet.ee/?basemap=digiaero&minimap=1959%20Geoloogiakeskus&zlevel=11,24.22781,58.70824&fotoarhiiv&overlay=tyhi

VIGALA. Alternatiivstatistika, 3. osa.

Enne, kui lähen Vigala rahvastikustatistika juurde, piiritleks ära Vigala piirkonna. Tõenäoliselt peavad paljud inimesed Vigalaks endist valda, nüüdset Märjamaa valla osavalda. Samuti saab rääkida Vigala kihelkonnast kui etnograafilisest ja kultuuriloolisest piirkonnast, mis hõlmab lisaks endisele vallale ka Velise ja Nurtu-Nõlva piirkonna ning 2 küla Põhja-Pärnumaa vallast.

Vigala piirkonna looduspärliteks on mõõdukalt suured Kasari lisajõed - Vigala, Velise, Enge, Nurtu, Naravere. Liskas veel viirsavitasandikud, soomassiivid ja mõned tasandike taustal eriti silmatorkavalt mõjuvad kõrgendikud (Avaste, Pallika, Palase).

Vigala piirkond on nagu soodevaheline saar, mis on pikalt arenenud omasoodu. See eraldatus on mingil perioodil toonud jõukuse ja rahvarohkuse, kuid praegu on märgata ääremaastumist ja rahvastiku kahanemist. Kuigi Vigalas on püsielanikke vähe, siis suvekodusid on piirkonnas palju ja neid tekib üha juurde.

Vigala valla rahvastikust...

Vigala valla rahvaarvu muutused:

aasta....rahvaarv

1959....2853 inimest (rahvaloendus)

1970....2555 (rahvaloendus)

1979....2392 (rahvaloendus)

1989....2391 (rahvaloendus), rahvastikku vedasid Kivi- ja Vana-Vigala kasv

2000....1833 (rahvaloendus)

2011....1224 (rahvaloendus)

2017....1207 (rahvastikuregister)

2020....1120 (rahvastikuregister)

2021....1108 (rahvastikuregister)

Vana Läänemaa Vigala kihelkonda jääb tänapäevastes piirides 42 küla. Tänu Mihkel Aitsami (1877-1953) suurepärasele uurimistööle saab kihelkonna kohta näidata rahvastikustatistikas muljetavaldavalt pikka aegrida.

1696....3225 inimest

1712.....357 (8.02 toimus khk-s erakorraline rahva- ja kariloomade loendus, Vigala oli katkus üks enim kannatanud kihelkondi Eestis)

1774.....718

1795....3632 (18. saj toodi kihelkonda uusasukaid, sh ka Tartumaalt)

1836....5185

1858....8878

1934....5200

1989....2738

2021....1337

Romaanivõistlus!

https://kultuur.err.ee/1608255690/galerii-eesti-kirjanike-liidu-romaanivoistlusel-anti-valja-kaks-esikohta 

Soovitan lugeda.

 Sarah Crossan ,,Iiris“

Raamatu peategelane on 16-aastane Iiris, kelle ema suri kui tüdruk oli väga väike. Allison elas sellist elu, mida keegi ei tohiks läbi elada.
Tüdruk põgeneb kodunt vägivaldse isa eest. Rahata ja telefonita Allison satub ööbima vanasse kuuri, mille omanik on mäluprobleemide käes kannatav Marla. Vana naise poeg kohtleb oma ema halvasti. Noore neiu ja vana naise vahel tekib mõistmine ja sõprus.
Allison ise mõtleb nii: Iga tund, mil ma ei helista isale, on võit, on teadaanne:
Ma ei vaja sind.
Ma ei taha sinuga olla.
Ma arvan, et ära minnakse alles siis,
kui kohale jäämine muutub liiga piinarikkaks.

Alles siis, kui tüdruk julgeb oma olukorda tunnistada ja abi paluda, saab alata tema tervenemine.

 

Raamatu peategelane on 15-aastane Rain, kes käib üheksandas klassis. Grete, kes oli tema tüdruk, on otsustanud teise poisi kasuks. Edaspidi kavatseb ta tegelda rohkem treenimisega ja mitte mõelda tüdrukutele. Rainile meeldib ujuda, ta on selles hea, isegi väga hea.
Juhus viib ta kokku kümme aastat vanema Siretiga, kes on ilusa välimusega hakkaja naine. Poiss imetleb lakkamatult Sireti energilisust ja sõnaosavust – ta teadis justkui alati, mida öelda. Ujumine, õppimine ja sõbrad jäävad kõrvale. Naine saavutab poisi üle suure võimu, paraku kaasnevad sellega peod, narkootikumid.
Juhused on need, mis aitavad Rainil aru saada, kes ta tegelikult olla tahab.

 

Mõtlemiseks! Lugemiseks!

https://www.err.ee/media/video/f713634bc29d6e37df3d4ab28fc38554?contentId=1608470954&fbclid=IwAR2ceJFmDj4uguhiFLddnMKQtLL8LVH5h5rw91FDo5S0zxT7zhpI3bs0mM8

https://lvkrkraamatublogi.blogspot.com/2022/01/parimad-raamatud-2021-eesti-kirjandus.html?fbclid=IwAR1PrS6eIcGBFUo8oFrms8X87HYU_4G6hF_8feV25YuGzgYSdznEr49bH3g

Paar mõtet raamatukogude teemal

Me armastame raamatuid. Me oleme raamaturahvas.

Üle poole tuhande aasta oleme juba ka raamatukogurahvas. Jagatud raamatud ja teadmised on teinud meist elujõulise kultuuri ja riigi.

Eestis on üle 800 raamatukogu. Raamatukogu on ainus avalik teenus, mis on sulle lähedal igas Eesti otsas.

Ja me armastame lugeda. Eesti enam kui 800 raamatukogul on üle 700 000 lugeja. Oleme Euroopas ühed tublimad

Raamatukogu on kõigile. Meil käivad noored - vanad, mehed – naised, poisid - tüdrukud. Vanaemad- vanaisad.

Ja raamatukogust leiad kõike. Ümberlükkamatuid fakte. Õuduslugusid. Pinevaid kriminulle. Aga ka suuri armastusromaane.

Meilt leiad ammu poeletilt kadunud või sinna mitte kunagi jõudnud haruldasi tekste. Või saad kiire ligipääsu maailma muutvatele teadusartiklitele.

Raamatukogu on kogukonnakeskus. Siit leiad kultuuri ja sündmusi. Aga ka sarnaste huvidega inimesi, kellega arutada maailma asjade üle, õppida keeli … või kasvõi lauamängu mängida.

2022. aasta on raamatukogude aasta. Kogu Eesti loeb! www.raamatukogudeaasta.ee

Tormi märgid" raamatu autor

 Kirjanik Elo Selirand on mitmed oma teoste tegevuspaigad viinud Vigalasse. Tema teos "Tormi märgid" räägib 17-aastasest detektiivist, kes suudab oskuslikult lahendada mõrvamüsteeriumi.

Küll aga tõdes Selirand, et Vigala on tema teostes justkui kuliss. "Lihtsam on asju ette kujutada, et umbes nii võis see olla," tõdes ta. Näiteks mainis kirjanik, et teostes ei klapi Vigala mõis, mis tegelikult põletati maha 1905. aastal.

Kirjanik avaldas, et Vigala esialgne mõis ehitati jõe poole, ent ehitus ei kulgenud ootuspäraselt ning mõis vajus vette. Nii juhtub ka kirjaniku raamatus. Samuti ei kao Seliranna krimiromaanis ainult majad, vaid ka inimesed.

Küll aga ei mõtle kirjanik kõiki oma kirjeldavaid sündmusi ise välja. "Kõik sündmused on alati mingil määral kunagi aset leidnud," rääkis Selirand ja lisas, et lood on küll juhtunud, ent neid on kirjanduse tarbeks natukene kohandatud.

Raamatut ajendas Seliranda kirjutama kodalukk. Nii rääkis kirjanik loo ühest Mihklist, kes oli osav kodalukumeister. Küll aga sai ta enda kodalukkudega üsna jõukaks ning see ei meeldinud mõisnikule. Pahatahtlikult otsustas mõisahärra Mihkli maja maha põletada.

"Kui sa mõtled selle peale, et võis olla selline inimene, kes oskas teha kodalukku, siis miks ta ei võiks olla ka 17-aastane suurepärane detektiiv, kes on nii nutikas, et lahendab täieliku mõrvamüsteeriumi," rääkis Selirand oma teose sünnist.

Elo Selirand mainis, et kirjutamise kaudu saab ta asetada end kellegi teise rolli. "Saad justkui võõraid elusid elada," tõdes ta ja lisas, et selleks, et kõik toimiks, on vaja ennast asetada teiste inimeste peadesse.

Toimetaja: Lisete Tagen, intervjueeris Margus Tabor

Allikas: "OP"

Vaata https://etv.err.ee/1608466775/vigala-mois-sai-raamatusse

Aasta linnu tiitlit kannab tänavu metskurvits

 Tänavune aasta lind on metskurvits ehk nepp, kes on tuntud oma kevadise mängulennu poolest.

Metskurvits, nagu ütleb ka tema nimi, on metsas elav kurvitsaline, kes tegutseb valdavalt hämaruses ja öötundidel. Oma varjatud eluviisi tõttu on liik raskesti uuritav ning seetõttu temast väga palju ei teata. Vaid kevadise mängulennu ajal kaotavad isaslinnud neile omase valvsuse ning näitavad ennast õhtuhämaruses territooriumilende tehes.

Metskurvitsate arvukus on kogu tema levikuareaali ulatuses juba aastakümneid langenud ning selle peamisteks põhjusteks ei peeta niivõrd jahisurvet, kuivõrd elupaikade hävimist ja kliimamuutusi.

Metskurvitsa aastal saavad huvilised osa võtta loodusõhtutest, foto- ja videovõistlusest ning jutuvõistlusest. Plaanis on ka metskurvitsatele GPS-seadmete paigaldamine lindude mängulennu jälgimiseks ning tulemuste jooksev kajastamine aasta linnu blogis. Aasta linnu tutvustamiseks valmib ka lühifilm.

Metskurvitsa aasta tegevustega saab end kursis hoida lehel www.eoy.ee/metskurvits ja Eesti Ornitoloogiaühingu Facebooki lehel (teemaviited #aastalind2022 ja #metskurvits).

Algab Raamatukogude aasta

 12. jaanuari keskpäeval toimub Raamatukogude aasta avapauguna üle-eestiline ettelugemine möödunud aastal enim laenutatud Eesti autori ilukirjanduslikust teosest, milleks on Mudlumi “Mitte ainult minu tädi Ellen”.

Üle 3500 korra laenatud raamat loetakse ette ühel ja samal ajal raamatukogudes üle Eesti ja veebiülekande kaudu saab kaasa elada Tarvastu raamatukogu lugemisaktsioonile.

Täpsem kava:

11.55 „Lugemine on ohtlik“ video

12.00 Tervituskõned

Aili Anderson, Tarvastu raamatukogu juhataja

Tiit Terik, kultuuriminister

Alar Karu, Viljadimaa Omavalitsuste Liidu esimees ja vallavanem

12.12 Raamatukogude aasta ühine lugemisaktsioon ja lugemistalgute väljakuulutamine

12.27 Raamatukogude aasta väljakuulutamine, Tuuliki Tõiste, ERÜ esindaja

12.30 Raamatukogude aasta tutvustus, Liina Valdre

12.35 Esineb muusik Anu Taul

Teema-aasta avamist saab jälgida ka
RaRa väikese maja I korruselt 
Samuti löövad ettelugemises kohapeal kaasa ka rahvusraamatukogu tegelased!

Otseülekannet on võimalik jälgida siit: https://www.youtube.com/watch?v=HKgDsHJ_Bxg Kes ei... 

https://www.facebook.com/raamatukogudeaasta/videos/350061236592761

küsitles M.Treier

  Kuula ja loe https://kultuur.err.ee/.../janne-andresoo-raamatukogude....

Soome kirjanik Sofi Oksanen 45

 Romaani "Puhastus" eest sai ta 2008. aastal Finlandia kirjandusauhinna, 2009. aastal Runebergi kirjandusauhinna ning 2010. aastal Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna. 2013. aastal pälvis ta kogu senise loomingu eest Rootsi Akadeemia Põhjamaade kirjandusauhinna. (https://et.wikipedia.org/wiki/Sofi_Oksanen)

Sofi Oksanen on Eesti juurtega. Tema vanemad said tuttavaks, kui Sofi isa töötas elektrikuna Viru hotellli ehitusplatsil. Ema oli pärit Haapsalu lähedalt Suure-Lähtru külast. Oksanen sündis Jyväskyläs, kuid veetis lapsepõlvesuved Eesti vanaema juures, endise mõisa maadel ja toonase riigimajandi külje all. Sealt on saanud ainese nii mõnigi tema raamat. Kirjanik on väitnud, et tema vanim teadaolev esiisa oli Kullamaale maetud Sitakoti Mats. Tegemist oli pärisorjaga, kes ostis end tööga vabaks. Oksaneni meelest viitab see asjaolule, et igaüks võib teha, mida hing ihaldab.

Oskar Lutsu 135.sünniaastapäev (7.01.1887 - 23.03.1953).

 Raamatuarmastus, aukartus kirjasõna ees on Lutsu elu läbiv, kogu tema elukäiku määrav tung ja pürgimus. Lugemine polnud Lutsule kunagi üksnes harjumuspärane ajaviide; selle taga seisis juba varajases lapsepõlves tärganud täitmatu huvi inimloomuste mõistatamise vastu, tung tabada ja jäädvustada kohatud karaktereid.

Mõnede meenutuste kohaselt asus Oskar Luts „Kevadet” kirjutama just siis, kui oli rohkest lugemisest küllastunud ja tüdinud ning leidis, et tahaks ka ise midagi öelda.

Esimesena ilmus trükist luuletus „Elu” 15.02.1907 „Postimehes”.

Aastail 1908-1909 ilmus perioodikas kümmekond pala Toomas Oskari nime all.

1911. a. valmis esimene näidend „Paunvere”, 1912. a. „Ärimehed” ja „Kapsapea”, trükis ilmusid kõik kolm 1913. aastal. 1912. aastal ilmus „Kevade” I osa.

8. oktoobril 1922 asutati Tallinna Raekojas Eesti Kirjanikkude Liit ja Oskar Luts oli üks 33-st vastuvõetud liikmest. Sellest ajast peale kuni elu lõpuni tegutses ta kutselise kirjanikuna.

Ekslik on arusaam, nagu poleks Oskar Luts viimastel eluaastatel midagi pikemat kirjutanud. Eesti Kirjandusmuuseumis on säilinud viis teost, mis kõik on jäänud peamiselt ideoloogilistel põhjustel ilmumata. Küll aga ilmusid mitmed tõlkeraamatud, samuti tõlkis ja redigeeris ta näidendeid teatri jaoks.

"Ma tervitan teid! –

Raamatut lugedes võib saada küll nalja, aga raamatu tegemine pole naljaasi!.

- Head aega!”

/Oskar Lutsu kõne Raamatuaasta üritusel 1935. aastal./

Kristo Veinberg: lugemisest, lugemusest ja lugematusest

Määrava tähtsusega on soosiv keskkond ja eeskuju - et kodus on raamatuid ja neid loetakse. Külastage raamatukogu...

 vaata https://www.err.ee/599885/kristo-veinberg-lugemisest-lugemusest-ja-lugematusest

 

Tule raamatukokku, vajadusel aitan!

 Rahvaloenduse täpsustatud ajakava kohaselt saab e-küsimustikku täita vahemikus 28. detsember 2021 kuni 22. jaanuar 2022. Seejärel, 1.–28. veebruarini 2022 kogutakse rahvaloenduse küsitlejate abiga andmeid veel kohustuslikku juhuvalimisse sattunud inimestelt, kes mingil põhjusel ei saanud või ei jõudnud e-küsimustikku täita. Rahvaloenduse tulemusi hakatakse järk-järgult avaldama alates juunist 2022 kuni aasta lõpuni.

E-küsimustikku saab täita rahvaloendus.ee kodulehel tuvastades ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil. Ankeedi täitmine võtab aega umbes viis minutit inimese kohta.

Ankeet hõlmab vaid küsimusi, mille kohta teadlased, ametnikud ja organisatsioonid infot vajavad, kuid registritest täna veel vastuseid ei leia. Küsimused puudutavad näiteks võõrkeelte ja murrakute oskust, usulist kuuluvust ja terviseseisundist põhjustatud elulisi piiranguid.

Lisainfo: rahvaloendus.ee.

Vaata ka 28.12.2021 pressikonverentsi esitlust ja video.