Ettelugemis päev Teisipäeval, 20. oktoobril tähistatakse 33. ettelugemise päeva, mille puhul loevad Eesti näitlejad otseülekandes ette eesti autorite lugusid koolielust. /Arvuti ja televiisori vahendusel/
Kolmapäeval, 21, okt. Külasta Raamatute väljapanekuid. Pimedad õhtud on parim aeg, et lasta end risti-rästi maailma eri nurkadesse kanda ja lugeda Minu sarja raamatuid.
Neljapäeval,22. okt tähistame 100.a.tagasi ilmus "TÕDE JA ÕIGUS"
Reedel, 23.okt. Mida lugejad soovitavad Eesti kirjandusest?
Koolivaheajal lastele 26, oktoobril kella 13.00 - 15.00ni. Joonistame, loeme katkendeid raamatutest, soovitame lugemist.
Näitused ja väljapanekud pakuvad avastamist, laenutamist.
Selle päeva algatas 2004. aastal Maailma Kokkade Ühenduste Assotsiatsiooni president Bill Gallagher. Päev väärtustab kokakunsti ning innustab ka nooremat põlvkonda tervisliku toitumise ja toiduvalmistamise vastu huvi tundma.
Rohkem kui toiduvalmistamine
Koka töö ühendab teadmised, kogemused, täpsuse ja loovuse. Iga roa taga on hoolikas ettevalmistus, oskus valida toorainet ning soov pakkuda teistele head elamust.
Kuid kokakunst ei ela ainult restoraniköökides. Seda hoiavad elus ka kodukokad, emad, isad ja vanavanemad, kelle valmistatud toitudega käivad kaasas perekonna mälestused ja traditsioonid.
Mõnikord on kõige kallim roog hoopis lihtne kodune supp, mille maitse meenutab lapsepõlve.
Rahvusvaheline kokkade päev tuletab meelde, et toidu valmistamine võib olla palju enamat kui igapäevane kohustus. See on oskus, looming ja võimalus väljendada hoolimist.
Täna on ilus hetk tänada kõiki, kelle käte läbi jõuab meie lauale midagi head.
Elutarkuse seeme: „Valmistan toitu hoole ja tänutundega ning oskan väärtustada ka teiste tehtut. Sest vahel peitub kõige suurem armastus kõige lihtsamas toidukausis.“
Ettelugemise päeva veebiüritus toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestvõttel ja on osa laste- ja noorte kirjandusfestivali LUUP kavast.
20. oktoober ettelugemispäev
Võimalik kuulata ülekannet
20. oktoobril tähistame 34. ettelugemise päeva, mille puhul loevad Eesti näitlejad Facebooki otseülekandes ette eesti autorite lugusid koolielust. Tänavuse päeva teema on „Õppijal juhtub mõndagi“. Kell 9–14 saab kuulata lugusid esimestest koolipäevadest, õpetajatest, klassikaaslastest ja kooliaja seiklustest. Samal ajal loovad raamatukunstnikud kuuldud lugude põhjal illustratsioone.
Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone sõnul aitab ettelugemine tuua kirjanduse laste ja peredeni elaval ja kaasahaaraval moel. „Ettelugemine on võimalus võtta aeg maha ja jagada ühist lugemisrõõmu. Koolielu puudutab ju meid kõiki – kellele on see killuke nostalgiat, kellele osake igapäevaelust, kellele suur koolimineku ootus. Suure ettelugemise ajal sünnib kuuldud loost ka illustratsioon, mis annab loole uue mõõtme ning lugemiselamus jõuab vaatajani nii sõnas kui ka pildis.“
Tänavusel ettelugemispäeval astuvad üles 15 näitlejat, kelle esituses jõuavad kuulajateni nii armastatud lastekirjanduse klassika kui ka uuemad lood.
Lugusid loevad ette Rasmus Kaljujärv, Silva Pijon, Tiina Tõnis, Helena Lotman, Merilin Kirbits, Britta Soll, Piret Krumm, Maiken Pius, Jane Meresmaa-Roos, Kristo Viiding, Taavi Tõnisson, Liina Tennosaar, Tanel Saar, Märten Metsaviir ja Risto Vaidla.
Kuuldud lugudele loovad illustratsioone Kertu Sillaste, Reda Tomingas, Anu Kalm, Anni Mäger, Ulla Saar, Annika Tonts, Kirke Kangro, Olga Pärn, Laura Verte, Kadi Kurema, Elina Sildre, Takinada, Helena Pass, Kaia Rähn ja Helen Kristi Loo.
Ettelugemispäeva kavas on katkendeid 15 eesti autori teosest. Nende seas on Kätlin Vainola „Suvevaheaeg koolis“, Jaanus Vaiksoo „Jaagupi esimene koolisügis“, Aino Perviku „Tirilinnas algab kool“, Ilmar Tomuski „Esimene õpetaja“, Piret Raua „Tobias ja teine B“, Kairi Looki „Piia Präänik ja sõnasööbik“, Kristiina Kassi „Samueli võlupadi“, Kadri Hinrikuse „Et head haldjad sind hoiaksid“, Tiiu Kitsiku „Me kolime ära“, Anti Saare „Kuidas minust ei saanud kirjanikku“, Ester Urbala „Koolipõlgurid“, Kalju Saaberi „Luukere Atu“, Jaan Rannapi „Agu Sihvka annab aru“, Ülo Vooglaiu „Vanaisa“ ja Oskar Lutsu „Kevade“.
Eesti Lastekirjanduse Keskus pani ettelugemispäeva traditsioonile aluse 1994. aastal. Päeva eesmärk on väärtustada ettelugemist, tutvustada eesti lastekirjandust ning innustada lapsi ja täiskasvanuid raamatute juurde. Veebiülekanne on osa laste ja noorte kirjandusfestivali Luup programmist.
ETTELUGEMISE PÄEVA KAVA:
KELL
NÄITLEJA
TEKSTI AUTOR
RAAMAT
KUNSTNIK
09:00
Rasmus Kaljujärv
Kätlin Vainola
„Suvevaheaeg koolis“
Kertu Sillaste
09:20
Silva Pijon
Jaanus Vaiksoo
„Jaagupi esimene koolisügis“
Reda Tomingas
09:40
Tiina Tõnis
Aino Pervik
„Tirilinnas algab kool“
Anu Kalm
10:00
Helena Lotman
Ilmar Tomusk
„Esimene õpetaja“
Anni Mäger
10:20
Merilin Kirbits
Piret Raud
„Tobias ja teine B“
Ulla Saar
10:40
Britta Soll
Kairi Look
„Piia Präänik ja sõnasööbik“
Annika Tonts
11:00
Piret Krumm
Kristiina Kass
„Samueli võlupadi“
Kirke Kangro
11:20
Maiken Pius
Kadri Hinrikus
„Et head haldjad sind hoiaksid“
Olga Pärn
11:40
Jane Meresmaa-Roos
Tiiu Kitsik
„Me kolime ära“
Laura Verte
12:00
Kristo Viiding
Anti Saar
„Kuidas minust ei saanud kirjanikku“
Kadi Kurema
12:20
Taavi Tõnisson
Ester Urbala
„Koolipõlgurid
Elina Sildre
12:40
Liina Tennosaar
Kalju Saaber
„Luukere Atu“
Takinada
13:00
Tanel Saar
Jaan Rannap
„Agu Sihvka annab aru“
Helena Pass
13:20
Märten Metsaviir
Ülo Vooglaid
„Vanaisa“
Kaia Rähn
13:40
Risto Vaidla
Oskar Luts
„Kevade“
Helen Kristi Loo
100.a.tagasi ilmus raamat "Tõde ja õigus"
Tammsaare loomingust on kõige enam tähelepanu pälvinud tema 5-köiteline romaanisari "Tõde ja õigus" (1926–1933) oma mastaapsuse, motiivide, teemade ja kujundite rohkuse tõttu.[6] "Tõde ja õigus" on mitmekihiline romaan ning seda võib tõlgendada paljudel erinevatel viisidel. See on lugu inimlikest illusioonidest ja inimkonna arenguloost, maailmaloomisest, pattulangemisest ja lunastusest. Kõike, mida romaanitsüklis tehakse, tehakse lunastuse ja õndsaks saamise nimel, lihtsalt inimeste teed selleks on erinevad. Iga osaga aga ilmneb järjest enam õndsuseotsingute illusoorsus. Kogu romaan rajaneb tõdemusel, et inimene elab pigem kujutelmades kui tegelikkuses. Romaani võib näha kui inimkonna languse, kuid samas ka igavese taassünni lugu.[11]
Romaanitsükkel kujutab nelja võitlust – võitlust maa, Jumala, iseenda ja oma eluõnnega – ning leppmist ja alistumist. Iga osa algab pingutusega kusagile jõuda ja midagi uut luua, kuid lõpeb justkui eikuskil. Järgmises köites algab võitlus taas otsast peale, kuid iga köitega hoog järjest väheneb. Samas aga pole iga jagu mingist ühest võitlusest ja viimane osa alistumisest, vaid pigem on kõik need olemas igas jaos. Seega on romaanitsükli näol tegemist ühe võitluse erinevate tahkudega.[11]
"Tõe ja õiguse" ilmumisajal oli selle vastuvõtt vastuoluline. Romaani kui tervikut ei suudetud hinnata, kuigi selle väärtusteks peeti elavaid tegelaskujusid ja värvikaid situatsioone. Kompositsiooni aga peeti laialivalguvaks ja stiili halvaks. Samuti heideti ette tegelaste monoloogides ilmnevat liigset targutamist. Siinkohal aga võib märgata Fjodor Dostojevski ja Thomas Manni mõjutusi, sest selline "liigne targutamine" oli omane ka nende teostele. Romaani ei suudetud piisavalt mõista seetõttu, et romaani loeti realistliku arenguromaani võtmestikus. Tammsaare modernne maailmanägemus jäi sel viisil lugedes kättesaamatuks ja nii ei jõutudki romaani pealiskihtide mõistmisest kaugemale. Ometi aga paistis romaanitsükkel tolle aja kirjanduses silma ning oli menukas. Näiteks osutus romaan 1930. aastatel raamatukogudes kõige taganõutavamaks teoseks. "Tõe ja õiguse" seostest Piibliga aga hakati rääkima alles 1980. aastatel.
Kirjandusliku ülevaate teeb Neljapäeval, 23.oktoobril kell13.00 Vana-Vigala haruraamatukogus Ene Raud "TÕDE ÕIGUSETA "?
Väljapanekud:
Lugejad soovitavad Eesti kirjandust
Virve Osila 80
Jan Kaus ...on öelnud, et lugemine on raamatusse kiinduv tööriist, mille abil meisterdame oma hingele varjualust - või siis hoopis lennumasina. Mida lugemine Sulle annab?
Raamatud on kummalised kaaslased - ei tee häält, aga oskavad küsida.
Ei kiirusta, aga viivad kaugele. Mõni jääb aastateks kõrvale, et taas kätte sattuda täpselt õigel hetkel.
Oktoober on vaimse tervise kuu ning pöörame kuu jooksul tavapärasest rohkem tähelepanu sellele, kuidas luua enda ümber hoolivam, turvalisem ja toetavam keskkond.
Tänavuse vaimse tervise kuu sõnum on „𝐊𝐢𝐮𝐬𝐮𝐥𝐞 𝐩𝐢𝐝𝐮𝐫 𝐩𝐞𝐚𝐥𝐞!“ Igaühel meist on võimalik märgata, toetada ja aidata kaasa sellele, et keegi ei jääks oma murega üksi.
135. sünniaastapäev Alide Dahlbergil (sünd. Pohla; 12.10.1891–27.09.1981), kes oli eesti lastekirjanik, tõlkija ja riigiametnik.
Alide Dahlberg on pärit Virumaalt Põdruse külast, ta on õppinud Rägavere ja Hulja vallakoolis ning Kadrina kõrgemas rahvakoolis (1906–1910) ja Rakvere linnakooli pedagoogilistel kursustel (1910–1911).
Dahlberg töötas õpetajana Nehatu ja Viimsi vallakoolis. Alide Dahlberg oli Asutava Kogu protokollide redigeerija ning töötas aastaid Riigikogu ning seejärel ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi kantseleis.
Alide Dahlbergi loomingust on tuntuimad luuletus „Mutionu pidu“ ja värsslugu „Väike Mai“.
"Mutionu pühadepidu" ilmus esmakordselt 1926. aastal anonüümselt ajakirjas Päiksetar. Algupärane 18-salmiline lugu kirjeldas mutipere ettevalmistusi kevadpühadeks ja pidu ennast, mis pererahva meelehärmiks lõppes suure tüli ja riiuga. Tänapäeval tuntud kuju sai lugu 1931. aastal, mil helilooja ja muusikapedagoog August Kiiss kohendas luuletuse kuuesalmiliseks ja seadis selle jaoks ühe eesti rahvaviisi. „Mutionu pidu“ on leidnud tee koolilaulikutesse, see on üks tuntumaid eesti lastelaule ning seda lauldakse nii lasteaedades kui koolides.
„Väike Mai“ (esmatrükk 1949. a) on veidi kolumatsilik lugu halva söögiisuga tüdrukust, kes peale äpardusi ja seiklusi siiski korralikult sööma hakkab.
Dahlberg on kirjutanud ka lasteraamatu "Arutalu lapsed" (1944) ja kuuldemänge, lisaks tõlkinud vene keelest laste- ja noorteraamatuid ning poliitilist kirjandust.
Lastele suunatud ajakirjas "Päiksetar" ilmus „Mutionu pühadepidu“ - populaarse lasteluuletuse/lastelaulu "Mutionu pidu" esimene trükivariant, mis oli pikem kui praegu tuntud versioon. Kaheksateistkümnes salmi kirjeldatakse ka peo toimumise aega (kevadpühad), munade ja süldi keetmist, õlle pruulimist ja peo hilisemat faasi koos üsna radikaalse kähmlusega "siili kasuk lõhki oli" ja "reinul kadund kõrwalest". Mutipere seejuures polnud pahanduse algatajaks, nemad oli häiritud, et "riid läks wiimaks wäga suureks".
„Mutionu pühadepidu“ juures on ka koomiks-tüüpi illustratsioonid.
Vaata Loo lugu keskonnast "Mutionu pidu" kohta lähemalt:
Oktoober on vaimse tervise kuu ning pöörame kuu jooksul tavapärasest rohkem tähelepanu sellele, kuidas luua enda ümber hoolivam, turvalisem ja toetavam keskkond.
Tänavuse vaimse tervise kuu sõnum on „𝐊𝐢𝐮𝐬𝐮𝐥𝐞 𝐩𝐢𝐝𝐮𝐫 𝐩𝐞𝐚𝐥𝐞!“ Igaühel meist on võimalik märgata, toetada ja aidata kaasa sellele, et keegi ei jääks oma murega üksi.
1. oktoober MUUSIKAPÄEV
Kuskil peab alguskokkukõla olema,
kuskil suures looduses, varjul.
On tema vägevas laotuses,
Täheringide kauguses,
on tema päikese sära sees,
lillekeses, metsakohinas,
emakõne südamemuusikas
või silmavees –
kuskil peab surematus olema,
kuskil alguskokkukõla leitama:
kust oleks muidu inimese rinda saanud ta –
muusika?
Juhan Liiv
1. oktoober EAKATEPÄEV
1. oktoober Rahvusvaheline kohvipäev
Täna on rahvusvaheline kohvipäev! Vt. Statistika lk.
Sel puhul vaatasime, kust jõuab Eestisse meie igapäevane kohv. 2025. aastal imporditi Eestisse kokku 6706 tonni kohvi.
Kogus jagunes nelja tooterühma vahel:
röstimata kohv, kofeiiniga – suurim päritoluriik oli Brasiilia
röstimata kohv, kofeiinivaba – suurim päritoluriik oli Prantsusmaa
röstitud kohv, kofeiiniga – suurim päritoluriik oli Soome
röstitud kohv, kofeiinivaba – suurim päritoluriik oli Saksamaa
Kõige rohkem imporditi Eestisse Soome päritolu kohvi, mida toodi 2054 tonni ehk 31% kogu imporditud kohvist. Järgnesid Saksamaa (20%) ja Itaalia (16%).
Keskmiselt tarbis üks inimene aastas 4,1 kg röstitud kohvi ehk umbes 344 tassi.
Selles raamatus jutustab autor vaheldumisi kolme naise lugu, kes elavad küll eri ajastutel, aga on siiski omavahel seotud. Neile on kingitud eriline anne loodust mõista. Teistsugune olla ei ole mõistagi kerge, eriti naisel. Raamatus on kohati müstiline, lausa muinasjutuline atmosfäär.
Lõpuks polnud ühtegi tegelast kes reaalselt meelde oleks jäänud ja kellele kaasa elada. Suhtumine meestesse