Aeg, lugeda!
Siri Kolu. Meie, Rööbelid 
 Soome keelest tõlkinud Kätlin Kaldmaa
Raamatu peategelane on 10-aastane tüdruk Vilja, kes keset kõige magusamat tülitsemist õega autosõidul röövitakse. Maanteröövlite kamp koosneb ema Hildast, isa Kuri-Kaarlest, õde Helest ja vend Kallest ning perekonnasõbrast Kuld-Peetrist. Esimese kohkumise järel kogub tüdruk end kiiresti ega otsustagi oma igavasse ellu tagasi kiirustada – oli ju nende pere suvine kõrghetk kõigest külaskäik vanaema juurde. Jalgrattamatk jäi ära tibutava vihma ja ühine telkimine isa tööasjade tõttu. Koos rööbelitega aga möödub Vilja suvi rööbelitarkust kogudes, rööbelite suvepäevadel käies ja brändikuritegu välja töötades.
Pidevalt üksteise seltsis viibides ning üheskoos maanteröövli värvikat ja ohtlikku ametit pidades ollakse ka emotsionaalselt üksteisele lähedal. Rööbeliperes arutatakse tekkinud probleemid kohe läbi ja püütakse leida neile parim, kõiki rahuldav lahendus, mitte ei sulguta ajalehtede, sülearvutite ja iPodide taha, nagu see oli Vilja kodus ja on tõenäoliselt paljudes teisteski perekondades.
Teost lugedes kerkivad ikka ja jälle esile kodu ja unistuste teemad. Mis on kodu ja millised on selle olulisimad kriteeriumid, kas kodu jaoks on oluline püsiv asukoht või võib koduks olla auto, kui selles on sulle olulised inimesed – need küsimused saavad põhjalikult käsitletud. Kui rööbelikamp on külas pealiku  õel, saab Viljale selgeks ka see, miks Kaarle otsustas rööbeliks hakata. Varem elasid Rööbelid ontlikku pereelu. Kui aga suleti heade ja tugevate autode tehas, et tootmine üle viia maale, kus see odavam on, otsustas Kaarle elu täielikult muuta. Kuna ta ei tahtnud toota muud kui just neid autosid, millesse ta uskus,  võttiski ta kaasa oma perekonna ja parima sõbra, kes ka autotehasest lahkus, ja asus ellu viima oma unistust, unistust vabadusesest ja piiramatusest.