Eduard Vilde roll eesti kirjanduse- ja kultuuriloos on tähelepanuväärselt suur. Kui ta 19. sajandi lõpul siinsele pea olematule kirjandusmaastikule ilmus, sai temast kiiresti kõige menukam, loetum ja armastatum kirjanik. Tema teosed käisid käest-kätte mõjutades rahva lugemust rohkem kui ükski teine siinne autor enne või pärast teda.
Vildest saab mitmetes žanrites „meie esimene”. Meie esimene krimikirjanik, naljakirjanik, romaanikirjanik. Oma riigimeheliku ellusuhtumise, inimõiguste ja demokraatia eest võitleva loomuse ja pika-aegse võõrsil elamise tõttu ka veel meie esimene tõeline eurooplane! Paradoksaalselt on Vilde ka meie esimene ja enim Nõukogudeajal ümberhinnatud kirjanikke. Aastakümneid jäigalt püsinud valekuvand on alles viimastel aastatel hakanud mõranema. Rein Veidemann kuulutas paari aasta eest Vilde renessanssi alanuks. 2015. aastal toimuv juubeliaasta annab sellele kindlasti jõulise tõuke.
Ettevõtmise eesmärk on elavdada ja mitmekesistada kirjanduselu raamatukogudes, muuta Vilde nooremale sihtgrupile atraktiivsemaks, panustada meie kirjanduse ja kultuuriajaloo suurkuju tänapäevase kuvandi loomisesse ning kutsuda rahvast lugema omamaist väärtkirjandust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar