Filmilavastaja ja kirjanik

Valentin Kuik

1943
Kirjanik, mängu- ja dokumentaalfilmide stsenarist ja režissöör Valentin Kuik on sündinud 27. jaanuaril 1943 Novgorodi lähistel Zabolotje külas. Samal aastal asus perekond elama Eestisse. Lõpetanud 1961 Puurmani keskkooli, töötas V. Kuik Kabala 8-klassilises koolis kehalise kasvatuse õpetajana. Pärast sõjaväeteenistust tuli ta Tallinna. 1966–1968 töötas Kuik televisioonis valgustajana ning 1968–1970 Tallinnfilmis nukujuhina. 1970. aastail astus ta Üleliidulisse Riiklikku Kinematograafiainstituuti, kus õppis režiiteaduskonnas professor Mihhail Rommi kursusel. 1975 lõpetas ta instituudi cum laude. Diplomitööks oli lühimängufilm "Löö vastu"  (peaosas Jüri Aarma). 1975–1992 oli Valentin Kuik Tallinnfilmi režissöör ja stsenarist, hiljem on ta teinud dokumentaalfilme Eesti Telefilmis ja teistes stuudiotes, 1998 asutas koos Dorian Supini, Sulev Keeduse, Reet Sokmanni, Mart Otsa, Kadri Kanteri ja Kaie-Ene Rääguga stuudio F-Seitse OÜ. Kuik on kirjutanud novelle, jutustusi ja stsenaariume. Stsenaariumidest jõudsid esimestena kinoekraanile Jüri Müüri lavastatud "Reigi õpetaja" (1977) ja Lembit Ulfsaki režiidebüüt "Keskea rõõmud" (1987). 1996 võeti Valentin Kuik Kirjanike Liidu liikmeks. Kogumikus "Keskea rõõmud. Stsenaariumid" (2005) avaldatud kuuest käsikirjast ("Kohtumised isaga", "Keskea rõõmud", "Rüütlite aeg", "Jäljed kuu valgustamata poolel", "Stiilipidu", "Ja sinu käes on põrgutuli") on osa veel filmimata.
Luges ja poksis lapsena
Lapsepõlves hakkas Valentin raamatukoguhoidja pojana viiaastaselt lugema. "Minu privileeg oli avada iga uus saabunud raamatupakk, aga enamasti sisaldas see halba kirjandust. Lugesin läbi peaaegu kõik Stalini preemia laureaadid."
Esimesse klassi läks Valentin kehaliselt nigelana, kuid seisis oma õiguse eest ja sai kaklustes tappa. Siis aga leidis ema hooldatud raamatukogust mingi poksiõpiku, mille järgi ta löögid selgeks õppis ja kevadel klassi tugevamale poisile juba ära tegi.
 Loe siit pikemalt:

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar