Meie külade lood

Vängla küla lood                I lugu on kaanidest,  mitte ainult

                                                           Loodus pakub inimestele oma arsti.

Meil Vängla külas on tekkinud kohalikke elanikke hõlmav kaaniklubi, kuhu tuli kokku 9 inimest, neist kohalikust külast 4. Alguse sai kooskäimine Maile Ervini ideest olla loodusravimeetodi osalisteks. Kaaniravi kasutati juba viis sajandit tagasi nagu Vängla küla saab järgmine aasta 460 aastat vanaks. Oleme küla ja raviga üheealised. Kokkusaamiskohaks Kaubi talu, mis valmis 1963.aastal. Meid kui „patsiente“ võetakse köetud tubades väga sõbralikult vastu, neid kordi on esialgseks raviks kümme. Oma hoolealusteks on meid võtnud kaaniravitseja Signe Kalberg või teisisõnu oleme tahtnud osa saada loodusravist, seega olla tavameditsiinile partnerid. Kalbergile on Raplamaa Märjamaa piirkond omaseks saanud, küll Valgu, Haimre ja nüüdseks Vigala. Interneti  vahendusel teame, et kaaniravi toimel on võimalik normaliseerida vererõhku, parandada vereringet veresoontes. Kaanid lahustavad trombe ja parandavad kudede toitumist, vähendavad vere hüübimist. Loomulikult kaaniravi mõjub inimesele tervendavalt, rahustavalt ja noorendavalt. See tervendusmeetod põhineb kaanidega vere eemaldamise toimele, verre antakse tagasi kaani süljenäärmetes leiduvat üle  100 bioloogiliselt aktiivset toimeainet, olulisem on hirudiin.  Eespool öeldut tarkus  on kümne  kokkusaamiskorraga üsna selgeks saanud. Täiendavalt  on kooli bioloogia programmis ühtteist teavet rõngusside kohta. Suu ümber on iminapp, teine iminapp keha tagaosas. Suus neelu alguses asuvad kaani lõuad on varustatud paljude hammastega, mida on 270 ja hambad saevad sobivasse kohta kolmnurkse hammustusjälje. Kaane on hoitud näljas mitmete kuude vältel ja jõuavad Eestisse Leedumaalt. Vonklevad kaanid pannakse süstlataolisse toruga   kohta, kust nad verd  imema peavad. Neid kohti on palju, kuhu kaanid jõuavad, liigesed, südamekoht, maksakoht, sabakont, nabakoht, kuklasse ning isegi valutava hamba korral igeme külge. Iga ravi korraga pannakse keskmiselt viis kaani.  Enne kaanide peale panekut tuleks vältida lõhnastamist, pesta lasteseebiga. Seega,  lõhn häirib kaanide tööd: naha külge imendumist. Kuna kaan eritab hammustuskohas verehüübimist takistavaid aineid, siis jääb haav veritsema ning hammustuskoht polsterdakse verd imava materjaliga. Nüüd mõjudest pole  rääkinud.  Kokku saame tavaliselt enne ravitseja tulekut. Tavaliselt räägime, kuidas nädal on läinud ja maitseme kaasavõetud küpsetisi. Kui Signe kohale jõuab, siis läheme üle tervise teemadele, neid on päris palju. Eeskujuks Imbi Sinikas, kes  on kaaniravile truuks jäänud kümne aasta vältel, ravikogemus viis teda varem Pärnusse. Saame isekeskis rääkida tervise probleemidest, mis on juhtunud nädalaga. Oma sõbruskonnas oleme kindlaks jäänud, et igaüks kirjeldagu  ise oma probleeme loodusravi vallas, ei taha olla teistele vahendajaks. Ravi on märgatav vererõhu  alanemisega, liigese piirkonnas valude vähenemisega, kui palju reipust ja elurõõmu on tulnud meie ellu. Teisalt kooskäimistel  meenutame olnut, läheme kolhoosiaegadesse, samuti   Vigala varasemasse,  aktiivsesse kultuuriellu. Ei unusta inimesi oma argimuredega, mõtleme tuleviku peale ja ei kurda, et Vängla küla oma 30 inimesega jääb valla äärealadele, peamiselt Velise jõe kallastele. Peamiseks külastatavaks keskuseks on Märjamaa, seejärel Pärnu. Tugevaks teeb külarahva lisaks kaaniravile mitmed koostegemised: teatriskäigud, ekskursioonid, külakoosolekud, vestlusringid. Lõpetuseks jääb tänada ravitsejat Signe Kalbergi, Kaubi perenaist Maile Ervinit, tänutäheks lilled. Tänada saab veel aktiivset külaelanikku-kaasatulijat Lia Veskimäge ja rõõmsaid naaberküla inimesi Ülle ja Jaan Sirenit, entusiastlikku   Mare Ülemaanted ning hoogsat ja sportlikku Imbi Sinikat. Pärast 15-ndat ravikorda Maile lausus, varem oleks ilmselt kepiga käinud,  nüüd hoopis parem liikuda; Ülle sõnas,  ravi andis leevendust liigestes, sest füüsiline töö on mitmeid vaevusi põhjustanud; Mare leidis, oluliselt on paranenud tervislik seisund. Toodi ka näiteid, kus vererõhk alanes, kadus valu liigestes.  Läbi ravi on nimetatud isikud  parimad loodusravi propageerijad, teame, sest ravi toob arvatavasti kasu kogu organismile. Seekord nn. kaaniklubi lõpetas, arvatavasti  jätkub  kevadel.  Võib-olla leidub Vigalas mõni teine küla, kus saab ühendada ravi ja kohaliku elu, sest tervis on teie kätes.

 Alati teevad meele rõõmsaks toredad, lihtsad, ausad,  abivalmis,  inimesed meie ümber ja nüüd  talve tulekul  toovad korrakski Päikese pilvidest läbi.

Tervitused uude aastasse.  Jaan Viska