Kaugver, Raimond 90

Raimond Kaugver 90
Täna on kirjanik Raimond Kaugver (25. veebruar 1926 Rakvere – 24. jaanuar 1992 Tallinn) 90. sünniaastapäev.
Tema 1966. aastal ilmunud romaanist „Nelikümmend küünalt” sai koheselt bestseller, mis peagi avaldati Soomes ja Roomas väliseestlaste tarvis. Kirjanik sai ära rääkida oma põlvkonna loo ja lugejad esmakordselt Nõukogude okupatsiooni tingimustes lugeda midagi sellest, milles seni avalikult ei räägitud. (Mäletan lapsepõlvest, kuidas vanemad seda raamatut lugesid ja sellest rääkisid). Alates sellest ajas kuni oma surmani püsis Raimond Kaugver Eesti enim loetud ja ka trükis avaldatud kirjanike hulgas. Ta avaldas 18 romaani (neist 2 postuumselt,) ja veel novellikogusid, näidendeid, kuuldemänge.

Süüdistatuna kodumaa reetmises oli Raimond Kaugver 16. detsembrist 1944–16. detsembrini 1949 Komi ANSV-s Vorkutas tööparanduslaagris söekaevuriks ja hiljem sanitariks ja velskriks. Vorkuta lähedal on sunnitööl olnud üle 5000 eestlase, sealhulgas Jaan Kross, Enn Sarv, Heldur Viires, Rein Sepp, Nathan Kukk ja Peeter Tarvel). Need valusad isiklikud mälestused Vorkuta sunnitöölaagrist ja sunnitööst kivisöekaevanduses ongi romaani „Nelikümmend küünalt“ kõige mõjukamad osad.
Pärast vabanemist töötas Raimond Kaugver augustist 1950 – augustini 1961 Tallinna Trammi- ja Trollibussi Trustis liinitöölisena, lihvimisvaguni- ja trammijuhina, teedemajanduse tsehhi meistrina ja juhatajana. Ta osales trusti draamaringis, oli vestleja trusti raadiosõlmes. Hiljem töötas ta ka kaevuri, puhkekodu abidirektori ja teatri kirjandusala juhatajana kuni 1964. aastast hakkas kutseliseks kirjanikuks.
Tallinna Linnaarhiivis leidub Raimond Kaugveri isiklik toimik tema Trammi- ja Trollibussi Trusti aegades (TLA, f R-52, n 2, s 4). Avaldame sellest tema enda poolt kirjutatud elulookirjelduse ja väljavõtteid tema isiklikust lehest kaadrite arvestamiseks.
Märkusena olgu lisatud, et elulookirjeldusse kõike eluloo üksikasju loomulikult sellisel puhul kirja ei pandud. Raimond Kaugver kuulus ka Soomepoiste hulka 23. oktoobril 1943 teenis ta Soome armees, ta sai väljaõppe Porokyläs ja Taaveti allohvitserikoolis, osales tõrjelahingutes Viiburi lahel ja Vuoksil. Tagasi Eestisse saabus ta 19. augustil 1944. Oli Kehra õppelaagris ja Pitka üksuses.