Tuglase stiilimaailma on juhatatud astuma nagu lilleaeda. See ongi
võib-olla esimene ja rabavaim mulje, mis haarab Tuglase novellide
lugejat. Need algavad enamasti
loodusekirjeldusega, kus ristleb vorme, värvinüansse ja taktiilseid
aistinguid, mis ühinevad äärmiselt tundeelavaks kimbuks:
„Päikesepaiste värisevad lapid langesid kollasele liivale. Toome helbed pudenesid tasa oksilt, kadumise murest õrnad ja puhtad kui liuglevad lumililled. Uniselt õõtsudes tukkusid puude helerohelised ladvad kevadhommiku soojuses ja valguses”.
„Päikesepaiste värisevad lapid langesid kollasele liivale. Toome helbed pudenesid tasa oksilt, kadumise murest õrnad ja puhtad kui liuglevad lumililled. Uniselt õõtsudes tukkusid puude helerohelised ladvad kevadhommiku soojuses ja valguses”.
A. Aspel.
Eesti Kirjandusest nr. 2/1936
Täna on 130. sünniaastapäev eesti kirjanikul, kriitikul, kirjandusteadlasel, tõlkijal, toimetajal ja ajakirjanikul Friedebert Tuglasel.
Foto: Friedebert Tuglas ja Elo Tuglas
KM EKLA A-119:74
Eesti Kirjandusest nr. 2/1936
Täna on 130. sünniaastapäev eesti kirjanikul, kriitikul, kirjandusteadlasel, tõlkijal, toimetajal ja ajakirjanikul Friedebert Tuglasel.
Foto: Friedebert Tuglas ja Elo Tuglas
KM EKLA A-119:74
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar