Sume august
On kodused niidud ja rohelus kallis,
Koit Ehaga kiigub lainetest hällis....
nii roosalt loitvad nende palged,
see õhetus hoiab me suveööd valged.
Nii otsatult suur on vaikse looduse vägi,
järve tagant kostab vaikne lakaluugi kägin.
Kuid juba me üle laiutab august,
näitab sumedat ööd ja tähtede kaugust.
Taevas kui sünnitaks, saaks lahti vaevast,
lõikuskuu sedasi lõikab tähti taevast...
Ilus august kammib meeled kõik segi.
Kes pärast on süüdi? Kes õndsaks tegi?
On augustiöö tõepoolest sume ja must,
pole siis ime, kui ritsik hüüab (Özyst)!
See sumesilmne talviste hädade eest vaktsineerib
juhuks, kui "selzkond" su puhkuse käike kommenteerib...
Kuid sügisel päev täis tilli - kurgi lõhnu,
sumedalt soe on magus augustiõhtu:
värvide küllus, lõhnade hullus...
tõukavad tugeva mehepojagi ohtu,
mis küll täna Kustiga juhtub,
kui ta Juuliga öösel kohtub...?
Raamatust: Moona, Seinast seina Tartu, 2002 lk.18

Nautigem seda kõike imelist looduse poolt pakutavat! (Luuletaja sõnul vaktsineerime end talviste hädade eest)