Täna on 133. sünniaastapäev eesti luuletajal ja kirjandusteadlasel Gustav Suitsul.
Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ta ei võtnud seda kohta vastu.
Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas Uus Aeg.
Suits oli rühmituse Noor-Eesti vaimseid juhte, nende omanimeliste almanahhide ja ajakirja toimetaja. Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!".
Gustav Suitsu sulest on ilmunud järgmised luulekogud: Elu tuli (1905), Tuulemaa (1913), Ohvrisuits (1920), Kõik on kokku unenägu (1922), Tuli ja tuul (1950).
Foto: Johannes Aaviku 70. sünnipäev 1950. Vas.: Andrus Saareste, Gustav Suits, Johannes Aavik ja Marie Under. Ees vas. 2) J. Aaviku tütar Silvia
Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ta ei võtnud seda kohta vastu.
Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas Uus Aeg.
Suits oli rühmituse Noor-Eesti vaimseid juhte, nende omanimeliste almanahhide ja ajakirja toimetaja. Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!".
Gustav Suitsu sulest on ilmunud järgmised luulekogud: Elu tuli (1905), Tuulemaa (1913), Ohvrisuits (1920), Kõik on kokku unenägu (1922), Tuli ja tuul (1950).
Foto: Johannes Aaviku 70. sünnipäev 1950. Vas.: Andrus Saareste, Gustav Suits, Johannes Aavik ja Marie Under. Ees vas. 2) J. Aaviku tütar Silvia
KM EKLA, B-160:29
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar