31.detsembril Vigalas

Kasutaja Vabadusvõitlus Eestis foto.
Põrgupõhja lahingu 70. aastapäev.
Mälestuskivi paigaldamisest 10 aastat.
Eesti Endiste Metsavendade Liit - 25 aastat.

Põrgupõhja punker oli Relvastatud Vastupanu Liidu (RVL) staabi punker. Relvastatud Vastupanu Liit loodi 1946. aastal eesmärgiga koondada inimesi, kes oleksid valmis Nõukogude võimu vastu astuma ning Eesti Vabariiki taastama. RVL-i kuulus mehi nii Märjamaa vallast kui hiljem ka teistest piirkondadest. Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi andmetel oli organisatsioonis 350 liiget, arvatakse ka, et liikmeid võis olla kuni 500.

Punker asus Raplamaal Konuvere ja Vana-Vigala lähedal metsas. NKVD ründas RVL-i punkrit 31. detsembril 1947. Lahingus sai surma kaks metsavenda ja umbes 50 NKVD sõdurit. Staap taandus lahinguga.

Mälestuse jäädvustamine:
8. septembril 2007 avati staabipunkri asukohas mälestuskivi langenud metsavendadele.
28. veebruaril 2015 avati läheduses punkri täismõõdus rekonstruktsioon.

Metsavendlusest kõnelevad tunnustatud ajaloolased. Mälestuspärgade ja -küünalde asetamine Põrgupõhja lahingu mälestuskivi jalamile. EEML tunnustuste üleandmine. Sõdurisupp.

Sündmust korraldavad Eesti Endiste Metsavendade Liit ja Kaitseliidu Rapla malev.

Alustame pühapäeval, 31. detsembril 2017 kell 10.00.
Kõik on oodatud!

Lühikursus

Kasutaja MTÜ Jätkusuutlik Vana-Vigala foto.

Luuletust pole - leiame!

Kasutaja Telegram foto.

Valged on põõsad ja valge on lumi.
Valge mu mõte ka.
Üle härmatand maa
kõrgete kellade kumin.

Kuulan hardalt ja keeletult,
olen pisem ja arem.
Ning ma tahaksin
meeletult, meeletult
olla enesest parem.

(Lehte Hainsalu Jõulukellad).

Lugemissoovitused

Kirjanik Karl-Martin Sinijärve värskeimat raamatusoovitust: http://www.nlib.ee/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitus-2/
Rahvusraamatukogu eesti keele referendi Maire Liivametsa raamatuarvustused, sest just sealt võid leida mõne põneva kingiidee:http://www.nlib.ee/index.php?id=28951

Palju õnne!

Kasutaja Aveli Meeles foto.
Täna, täpselt 20 aastat tagasi, alustasid need vahvad mehed koos laulmist! 
Palju palju palju õnne, tervist ja loomulikult jätkuvalt head lauluhäält! 

Nii ajaratas ringi käib - viimane aasta ja ajalugu

Kasutaja Priit Määltsemees foto.

Lugege Maalehte

60+ lugege!

Vabandage!

18. detsembril suletakse raamatukogu kell 13.30

Olen Märjamaal aastalõpu asutuste juhtide koosviibimisel

19. detsembri 2017 istungi teade Märjamaa vallas

Indrek Hirv (sündinud 15. detsembril 1956 Kohilas) on eesti luuletaja, tõlkija ja kunstnik.

Raplamaa on jaotunud neljaks vallaks.

OMAVALITSUSJUHTIDE TABEL | Nüüd on paigas kõik vallavanemad ja linnapead

Tule, vali ja loe! Leiame sobiva!

Kasutaja Toila Raamatukogu foto.

ARVO VALTON

Saadame sünnipäeva tervitused 82. hällipäevaks eesti proosa- ja näitekirjanikule, luuletajale, stsenaristile, tõlkijale ja publitsistile Arvo Valtonile.
Arvo Valton on erakordselt viljakas ja omanäoline autor, kelle loomingus on ligi 70 originaalteost ja arvukalt tõlkeraamatuid. Ta on olnud võtmefiguuriks eesti kirjanduse proosauuenduses juba 1960–70. aastatel. Teda on peetud eesti kirjanduses juhtivaks novellimeistriks, kuid sama tähelepanuväärsed on tema romaanid ja miniatuurid.

Thorbjørn Egneril 105. sünniaastapäev

105. sünniaastapäev norra näitekirjanikul, laulukirjutajal ja illustraatoril Thorbjørn Egneril, kes sai kuulsaks eelkõige lastele mõeldud raamatute, näidendite ja muusikalidega.
1983 sai Egner Peer Gynti auhinna, mis antakse kord aastas Norrat maailmas positiivselt tutvustanud inimesele.

Pilk möödunud aastale Jaani pilgu läbi

Oli 6. detsembril

Kohtusime raamatukogus Kaie Bergmanniga Raamatute "Vesi minu veskile"  ja "Ära veni, vanaema" autoriga.

Tänan Kaie Bergmanni , raamatusõpru ja meie  sots.töötajat Aivet, kes aitas meie külalise kohale toimetada. Paar tundi möödus kiiresti. Järgmine kohtumine jaanuari lõpus järgmise külalisega. Lugege raamatut "Minu Norra"

Täna rahvamajas

Kasutaja Vana-Vigala ANK foto.

Uued raamatud


Annetus

Kasutaja Lembitu Twerdianski foto.
Tulge lugema! laenutama

Kas eesti keelega saab elus hakkama?

Eesti avalik ruum on kiiresti muutumas aina ingliskeelsemaks. Eriti torkab see silma linnapildis, äride, aga ka isikute nimedes, avaliku elu tegelaste keelepruugis ja – mis eriti oluline – kooliõpilaste sõnavaras.
Ilmar Tomusk Foto Urmas Saard
Ilmar Tomusk. Foto: Urmas Saard
Professor Rein Taagepera, kes elab poole aasta kaupa vaheldumisi eestikeelses ja ingliskeelses keeleruumis, on juhtinud tähelepanu tõsiasjale, et enamik eestlasi ei märkagi, mis nende emakeelega toimub.
Ka iirlased ei pööranud omal ajal piisavat tähelepanu inglise keele pealetungile. Kui nad sellest ükskord aru said, oli lootusetult hilja. Täna räägib Iirimaal nende põlist emakeelt ainult üks inimene sajast.
Eelöeldut silmas pidades korraldab Kindral Johan Laidoneri Selts koostöös teiste seltsidega laupäeval, 9. jõulukuu päeval kell 12 Viimsi mõisas (Eesti Sõjamuuseumis-Kindral Laidoneri Muuseumis) arutelu teemal „Kas eesti keelega saab elus hakkama?“ Sissejuhatavate ettekannetega esinevad Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender ja Eesti Keeleinspektsiooni ülem Ilmar Tomusk. Mõttevahetus on pühendatud eesti keele hetkeolukorrale ja tuleviku väljavaadetele, pidades silmas lähenevat riigi suurjuubelit.

Peole!


Kasutaja Märjamaa vald foto.

Kõigile rahulikku jõulukuud

Kasutaja Enn Ojaste foto.



TALV VIIPAB, UKSE EES ON TAAS TA,
SAAB JÄLLE LÕPULE ÜKS AASTA.
ÜKS AASTA OTSA TEISTE REALE.
PÄEV TAGANEB, ÖÖ TUNGIB PEALE.
PUU KÕRVAL RAAGUS SEISAB PUU.
MIS PARATA! DETSEMBRIKUU!
MIS PARATA! SIIN TAEVA ALL JU
EI OLE SOOJUST NÕNDA PALJU,
ET LÕPPEMATULT, AASTA RINGI
SEE SUUDAKS SOOJENDADA HINGI...
(A. Sang)

27.11.2017

Teadmiseks!

Pööningu talvenumber on nüüd saadaval ka veebiajakirjana. Kui Pööningut on vaja kaasa kõikjale või kui on hea, et ta ei võtaks koduses majapidamises ruumi või kui Pööningut on soov lugeda ka välismaal, siis laadige Google Playst või AppStore´ist alla Pööningu äpp. Sealt saate soetada ka Pööningu varasemaid numbreid.
http://www.ajakiripooning.ee/

Noored!

Kasutaja Vana-Vigala ANK foto.

Villu Kangur, kes pärjatakse 2017.a Palamusel Oskar Lutsu huumoripreemiaga.

http://www.ohtuleht.ee/672588/villu-kangur-kogub-nalja-elust-enesest-tulebki-kaia-ringi-lahtiste-silmadega-ja-nahtu-korva-taha-panna

https://sakala.postimees.ee/460944/villu-kangur-hoiab-end-tagaplaanil

60. sünnipäev Eesti vabakutseline tõlkija, laulusõnade autor ja näitleja Villu Kangur. Palju õnne!
Villu Kangur on loonud sadu laulutekste, kirjutanud teleseriaale ja telesaadete stsenaariume, libretosid, artikleid... 

!8. november oli Läti iseseisvuspäev

21 küsimust Jurmala kohta
Pühendatud Lätile, sest 18.november oli  Läti iseseisvuspäev
Alates 11.novembri so. laupäeva hommikust sai järgneva seitsme päeva jooksul vastata küsimustele, mis puudutavad Jurmalat. Vastajatele jagatakse mitmesuguseid auhindu ja selgitatakse välja üldvõitja, kes saab minna kultuurireisile Riiga.
Seoses 11. novembrist kuni 17. novembrini toimuva Läti nädalaga Pärnus otsustasid Jurmala linnavalitsus, Külauudised, Raeküla Vanakooli Keskus ja Läti Suursaatkond Eestis korraldada ühise koostööna veebiviktoriini, milles esitatud küsimused avardavad meie teadmisi Jurmalast. Rohkem teateid selle linna kohta leiab iga huviline siis, kui võtab vaevaks vastata Jurmala linnavalitsuse küsimustele. Jurmala on üks seitsmest Pärnu partnerlinnast, kellega alustati koostööd 1990. aastal. Tõlkes tähendab Jūrmala ‘mereranda’. Linn paikneb Liivi lahe lõunakaldal Lielupe jõe ja mere vahelisel kitsal maaribal. Rohkem teateid selle linna kohta leiab iga huviline siis, kui võtab vaevaks vastata Jurmala linnavalitsuse poolt koostatud küsimustele. Viimasena täitis fortuuna väga tähtsat ülesannet Anastasija Venska Riiast, kes asub vabatahtlikuna teenistuses Narvas, kuid on kogu Läti nädala töötanud Pärnus, saades osa võimalikult paljudest sündmustest, mis sellel nädalal toimunud ja veedab ka tänase õhtu Raeküla Vanakooli Keskuses.
→ Pastakad – Este Maidle, Eve Ennok
→ Käsilipp – Aino Edo
→ Võtmehoidja – Kristi Suppi
→ Eesti – Läti paarismärk – Marko Šorin
→ Latvian Voices CD – Jaan Viska
→ Latvian Voices CD (jõulueri) – Merle Rallmann
→ Akupank – Heidi Vellend
Palju õnne!   Auhindu loositi iga voorupäeva järel.
Külauudised loosib täna kõigi õigesti vastanute vahel välja kolm Rahva Raamatu kinkekaarti ja Läti Suursaatkonna poolt läheb mälumängus osalenute vahel loosi Rigas Balzam. Peavõitja kutsutakse Riiga kultuurireisile, mille paneb kokku ajakirjanik ja reisikorraldaja Annika Poldre. Kultuurireisi organiseerib Läti nädala peakorraldaja Raeküla Vanakooli Keskus. Kelleks-võitjaks oli Este Maidle Sindist.
„Jääb tänada viktoriini koostajaid! Terve nädal sai olla Jurmala lainel. Pärnule on Jurmala 60 kilomeetrit lähemal kui Vigalale,“ ütles täna viimaseid vastuseid ära saatnud Jaan Viska, Vigala valla aukodanik. „Eks õigete vastuste leidmine pani interneti avarustel otsima, sest kohalikus raamatukogus Läti kohta kirjandust vähe. Endise koolijuhina, nüüdse külavanemana oleks aeg veelkordselt Jurmalasse jõuda, sest eeltöö tehtud. Edaspidi võiks ühineda mõne grupiga, kes Lätimaale ekskursioone korraldab,“ arutles Viska. „Tore, et pärnakatena hoiate ja arendate sidemeid Lätiga, sest sõprussuhted avardavad meie maailma. Suur tänu Teile, Piia Karro-Selg, viktoriini korraldamast, vastajaid tänamas ja mis kena, toredaid auhindu loosimas!“
Urmas Saard              Külauudiste toimetaja
 Kodulehel on kirjas viktoriini käik



Sipas 03.12. kell 15.00

Kasutaja Ülle Tammearu foto.

Teadmiseks!

20.novembrist - 26. novembrini raamatukogu suletud! Olen puhkusel.

Kullamaal

Kasutaja Larissa Mandel foto.
18. novembril esitletakse Kullamaa kultuurimajas M. Mandeli raamatut Maidla muinaskalmistu saladused.
Raamat räägib arheoloogilistest kaevamistest 1983-1990 ja 2011-2015 aastatel, mil uuriti läbi suur 6. sajandi ja 10-13. sajandi kivikalmistu Koluvere lähedal Maidlas.
Esitlusel saab osta seda raamatut soodushinnaga. Müügil on ka teised ajaloo- teemalised raamatud.

Betti Alveri kirjanduspreemia nominendid

Paabelitorni auhind

Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakond andis 14. novembril välja Paabeli Torni auhinna, mille pälvivad parimad tõlgitud lasteraamatud.
Tõlkeraamatu auhinna pälvis Kathleen Glasgow noorteromaan „Katkine tüdruk“, mille on tõlkinud Eve Laur ja välja andnud Päikese Kirjastus.
Parima tõlgitud pildiraamatu auhinna pälvis Piotr Socha ja Wojciech Grajkowski raamat „Mesilased”, mille on poola keelest tõlkinud Marius Peterson ja välja andnud kirjastus Varrak.
Kasutaja Eesti Lastekirjanduse Keskus foto.

Hilli Rand 60. Palju õnne!

Kasutaja Eesti Lastekirjanduse Keskus foto.

Rahvamajas järgmisel nädalal

Kasutaja Vana-Vigala ANK foto.

Viimase minuti võimalus - vabu kohti bussis

Väega Värk sõidab täna Mardilaadale, kellel huvi ja võimalust saavad kaasa minna. Kellel soovi, siis võtku ühendust Raivu Ülemaantega (tel. 5267344). Vigalast väljasõit peale kella ühte.

Nii palju häid raamatuid, mida lugeda uuesti!

Kasutaja Kose Raamatukogu foto.

Madde Kalda ``Seitse tähte taeva Sõelas``
Madde Kalda esimene ja ainsaks jäänud romaan enam kui saja-aasta tagusest Läänemaa küla- ja taluelust Südamlik, autori ema elulool põhinev raamat. Lisaks haaravale tegevustikule saab aimu tolle aja rahvakommetest ja talude päriseks ostmisega algavast kihistumisest talurahva seas.
Rein Sikk ``Minu Ugrimugri : uskumatud seiklused soome-ugri inimeste ilmas``
Leelo Tungal, ``Seltsimees laps ja suured inimesed : veel üks jutustus õnnelikust lapsepõlvest``
Tõnu Õnnepalu ``Paradiis``

A. H. Tammsaare „Elu ja armastus“
See on hea raamat, mis kirjutatud Tammsaare lemmikteemal – mehe ja naise vahelised suhted. Romaanis on draamat, koomikat, traagikat, paatost, kulunud tõdesid. Ei teagi, kas on eesti kirjanduses teist teost, kus nii palju kordi trükitud ära sõna ARMASTUS.
19-aastasele Irmale oli see esimene ja suur armastus, Rudolfil, kes oli umbes kaks korda sama vana kui Irma, oli olnud palju armusuhteid ja tegelikult ta ei uskunudki enam armastusse. Siit võiks teha järelduse, et suhe toimib siis, kui inimesed on samaealised, samasuguse emotsionaalse ja elulise kogemusega. Lisaks sellele, et alguses, kui see nende suhe algas, siis see baseerus valedel ning valedele rajatud suhe on juba eoses iseenesest vale.
Romaanis ei puudu ka kiremõrv.
Tammsaare teksti ja lauseehitust on mõnus lugeda , üks tekstinäide :
„Sest ilmas on ikka nõnda, et kui armastab mees, siis ei armasta naine, ja kui armastab naine, siis ei armasta mees. Teist ei ole. Minul on alati sellepärast kõik kuramaasid lörri läind, et mina hakkan armastama, aga niipea kui mees näeb, et juba armastad, kohe teeb sääred. Mees tahab, et peab lõbus olema, aga kes siis saab lõbus olla, kui ta juba armastab.“
Raimond Kaugver „Nelikümmend küünalt“
Peategelane mõtleb oma sünnipäeval tagasi neile neljakümnele aastale - küünal haaval.
Jaan Kross "Tahtamaa"
Jaan Krossi viimane romaan "Tahtamaa", mis räägib maa tagastamisest õigusjärgsele omanikule 1990. aastate alguses
Silvia Truu „Pilvede kõrval toas“
Lastekirjaniku kirjutatud kurb jutustus täiskasvanutele mehe kaotanud naisest

Lugesin Eesti Ekspressis ilmunud kirjutist Valentine Nõlvakust. Meenus, et 2007 aastal ilmus kirjastuselt Varrak tema mälestuste raamat ``ELLUJÄÄJA MÄLESTUSED``, mille tollal suure huviga läbi lugesin. Raamat kandideeris ka Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali auhinnale.
Kohanud keerulise elusaatusega inimesi, keda aeg on muserdanud, kes ei taha möödunut meenutada. Meil, noorematel on siiski neid mälestusi väga vaja, et hinnata käesolevat aega, et väärtustada, seda, mis meil olemas.
Tema eluloost vaimustusid lavastaja Peeter Volkonski ja filmimees Jaak Kilmi, kes kirjutasid „Ellujääja mälestuste“ põhjal kuueosalise telesarja stsenaariumi. Nad osalesid sellega ka EV100 raames korraldatud teledraamasarjade konkursil, kuid ei osutunud 27 töö hulgas võitjaks. Siiski vääriks see lugu jäädvustamist. Jään huviga ootama, millal telesari teoks saab. Valla raamatukogudes on Valentine Nõlvaku mälestusteraamat ootamas uusi lugejaid!
Tuleb raamaturiiulitelt üles otsida ka
Mats Traat ‘‘Inger‘‘
Kaunis lugu armastusest.
Stella Noode ``Varastatud õnn``; ``Tagasi koju``; ``Ja saabub õhtu``
Ema kirjutatud, tütre illustreeritud kolmeosaline romaan.

Parim teemaraamat

Kuulake!

Soovijad, teatage Marele

KIVI-VIGALA RAAMATUKOGUS
29.11.2017
kell 13.00
Külla tuleb raamatu  „LENDUR“ autor
RAIVO KASK

Rahvamajas - koolivaheag!

Kino maale - Nukufilmid  suurepärases esituses Vana-Vigalas
Paljud selle aasta tegemised on pühendatud Eesti Vabariigi 100.sünnipäevaks. Filmifestival oli ilusaks kingituseks laste ja noorte kultuuriaastale. „Kino maale“ loodi Tapal. Festival kestis 9.-29.oktoobrini. Tapa vallavalitsus ja MTÜ Tapa Linna Arengu Selts  korraldasid varasematel aastatel Priit Pärna animafilmifestivali, milles kasvas välja nimetatud filmifestival., mis teeb sügava kummarduse Nukufilmi loomingule. Rongianimatsioon tõi  festivali Elroni reisijateni mitmetel suundadel, Go Busi kaugliinides, mis Maailma mastaabis ainulaadne.  Raplamaal liitus festivaliga Vana-Vigala, Kaiu ja Järvakandi. Festivali fookus on tänavu animatsioonižanril ja Nukufilmi 60.sünnipäeval. Osa programme on tuntud filmimeeste Mati Kütt 70, ning Hardi Volmer 60. sünnipäevaks. Vanim animatsioon aastast 1957 ja värskem 2017.aastast. Korraldajate eesmärk oli oktoobris, eelkõige vaheajal tuua maale filme, seega rikastada kultuurielu. Muidugi tuleb kiita Tapa valda, kes leiab,  paljud ideed ja algatused saavad alguse  kodupaigast, lihtsatest asjadest ja tuntud tõdedest. Muidugi kasutatakse filmide näitamisel Tapa sümboleid: raudtee, militaartegevus ja kino. Vana-Vigala rahvamaja juhataja Astra Põlma võttis möödunud esmaspäeval lasteaedade lapsi vastu mõlemast Vigalast. Rahvamajas käidi kindlasti vanas filminäitamise ruumis, kitsa trepist ülestõusuga. Tutvustas rahvamaja, mis   on paljude  aktiivsete elanike toel ja tähelepanul saanud palju nägusama vormi, mida on märgatud ka Märjamaal. Vormi on sisuga täitnud Astra, keda tuntakse kohaliku sädeinimesena nii maakonnas ilmselt ka kaugemalgi.  Nukufilmina oli „Miriami lood“ kestusega 80 minutit. Kokku tehti  aastatel 2002-2017 13 vahvat lugu. Miriam on väike isepäine tüdruk, kellel tekib oma fantaasia lennukusest ja iseolemise soovist. Noore peas on tüütuseni teada küsimus, kui ükskord suureks saan, mida siis teeks. Miriam on laps, kel on tahe õppida, võimetekohaselt kaasa lüüa ja asju korraldada. Möödunud esmaspäeval lasteaedade lapsed vaatasid filme lühema programmikohaselt, kolmapäeval vaadati pikemalt. Filmi kestus oli kokkuleppe küsimus. Neljapäeval oli 60remix täiskasvanutele kestusega 56 minutit. Nimetagem selle seansi filmid: Teekond Nirvaanasse; Kaasasündinud kohustused, Kolmnurga afäär, Lili ja Generatio. Need olid Vigalas näidatavad programmid, aga üle Eesti  oli neid  kokku kaheksa. Kogu filmide esitus oli tasuta, et haarata inimesi laialdasemalt. Animafilmi esimeseks loojaks oli Elbert  Tuganov, esimeseks filmiks „Peetrikese unenägu“ Tallinnfilmis  (1958), hiljem valmis temalt  5 aasta jooksul 9 nukufilmi.  Tapa vallavanem tänab tutvustavas materjalis neid omavalitsusi, kes filmifestivaliga liitusid. Kokkuvõttena,  filmide vaatajana  ootan aktiivsemat osavõttu piirkonna elanikelt,  koolidelt ja vallajuhtidelt;  tahame et ühisvallas kohalik kultuurielu leiaks laiemat kandepinda, oleksime enam märgatavad ja toeks  korraldajatele, sest see oli ikkagi vabariikliku tähelepanuga üritus. Või teisisõnu, aastatega on paljudes  süvenenud arusaam,  keda peaks huvitama piirkondlik elukorraldus.

Lastelastega kinos Jaan Viska

Diana Leesalu 1. november 1982. a. Palju õnne! 35

Olev Remsu 70. sünnipäev eesti kirjanik, rännumees, dokumentaalfilmide režissöör ja filmidramaturgia õppejõud .

Teade!

Raamatukogus plaanis kohtumine raamatu autori TANEL SAIMREGA
Minu Norra Polaarutoopia ja naftaplatvormid.
 Palun lugege raamat läbi!

Lugemissoovitusi noortele!
https://petroneprint.ee/

Ole kohal ja võta osa!

Kasutaja Vana-Vigala ANK foto.

Raamatukogupäevade lõpetamine Haapsalus

Kasutaja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing foto.

Lihulas 1.novembril kell 19.00

Kasutaja Lihula Kultuurimaja foto.

Pilet 15/13 €, piletite müük ja broneerimine E-R 10:00- 16:00 Lihula kultuurimajas või tel. 47 78 191. Piletid saadaval ka PILETIMAAILMAS!https://www.piletimaailm.com/performances/72793/buy?lang=et_EE.
Lavastaja Filipp Los (Venemaa) Kunstnik Hardi Volmer Kostüümikunstnik Ketlin Kütt Tõlkija Külli Seppa Osades Margus Grosnõi, Ülle Lichtfeldt, Anneli Rahkema, Eduard Salmistu, Tarvo Sõmer Kaks noort naist, Bess ja Macon, kohtuvad juhuslikult postimaja ees. Mõlemal on reisikotid kaasas ja plaan ühine: ajalehekuulutuse kaudu leitud peigmeestega abielluda. Esmapilgul teineteisele kõiges sarnanevatest neidudest saavad abielunaised, naabrid, saatusekaaslased. „Küllus” saadab nelja inimest 25 aasta jooksul piiritu taevakaare all, kus tähed ripuvad nii madalal, et võiks ennast välja sirutada ja neid sõrmega puudutada. Naiste elus on tähesära asemel aga enam pilkast pimedust. Mis siis, kui nooruseunistused ei olegi määratud teoks saama? Saatus naisi ei hellita ja kohal, kus nad elavad, oleks nagu kuri needus küljes. Ent kõige selle kiuste jääb alles lootus püüda kinni tähena säravad õnnehetked. „Ma olen alati arvanud, et ma jõuan palju kaugemale kui see siin.”

Teade!

Kasutaja Astra Polma foto.