ARVED VIIRLAID 95.

95. sünniaastapäev eesti kirjanikul Arved Viirlaiul.

Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja-aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutas Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme.

1953. aastast elas Viirlaid Kanadas.
Nõukogude Eestis oli Viirlaid vähemalt kuni perestroika’ni tembeldatud pagulaskirjanikest „keelatuimaks“. Endel Nirgi väärt ülevaateteosesse „Eesti kirjandus“ (1983) ei lastud Viirlaiu nimegi.

"Arved Viirlaiu 1952. a. ilmunud suurteoses "Ristideta hauad" kangastub eesti rahva ajaloo üks süngemaid ajajärke: Teise maailmasõja tõttu kaotatud iseseisvus, kolm võõrast okupatsiooni, lõppedes maa ja rahva põhjaliku laastamisega NKVD terroriga Vene teise okupatsiooni ajal a. 1944. Nendest "saatusliku sügise" sündmustest ajendatud põgenemisteekonnad olid aga vaid üks osa eesti rahva tolleaegsest ajaloost."
(Tiina Kirss, kirjandusteadlane)

Foto: Delfi/Eesti ajalehed