Vana-Vigala mõis
Vanimad teated Vigala mõisa kohta pärinevad 1420. aastast. Oma praegusel kohal asub mõisasüda alates 1630. aastast. Berend Johann Üxkülli ajal ehitati 18. sajandi teisel poolel jõe põhjakaldale suur härrastemaja. Viirsavist pinnase tõttu oli ehitamine raskendatud ja üks suuremaid mõisahooneid Läänemaal valmis lõplikult 1775. aastal. Enne 1905. aasta põlengut oli mõis kuulus peahoones paiknenud kunstikollektsiooni, 20 000 köitest koosnenud raamatukogu ja 5000-ürikulise arhiivi poolest.
Foto: Vana-Vigala mõisa peahoone esifassaad, EAM Fk 8798, Eesti Arhitektuurimuuseum
Vana-Vigala mõisa kohta leidub rohkelt legende. Tuntuim neist on seotud pargis asuva tiigiga, milles on kaks väikest saart ilupuudega. Ühel tiigisaarel asub omapärase monumendina üksteise peale laotuna 13 veskikivi. Legendi järgi suudeti sellega peatada kummitava mõisaproua tegevus. Kuulduste järgi asus mõisa ülemisel korrusel piinakamber, kus on hiljem tunnistatud kummituslike juhtumisi. Samuti olevat kummitusi nähtud mõisapargi ääres asuvas Üxküllide surnuias.
Foto: Vana-Vigala mõisa sisevaade, AM N 18623, Eesti Ajaloomuuseum
http://moodnekodu.delfi.ee/news/sisustusjadisain/need-on-eesti-koige-kuulsamad-kummitavad-moisad?id=78062410
Vanimad teated Vigala mõisa kohta pärinevad 1420. aastast. Oma praegusel kohal asub mõisasüda alates 1630. aastast. Berend Johann Üxkülli ajal ehitati 18. sajandi teisel poolel jõe põhjakaldale suur härrastemaja. Viirsavist pinnase tõttu oli ehitamine raskendatud ja üks suuremaid mõisahooneid Läänemaal valmis lõplikult 1775. aastal. Enne 1905. aasta põlengut oli mõis kuulus peahoones paiknenud kunstikollektsiooni, 20 000 köitest koosnenud raamatukogu ja 5000-ürikulise arhiivi poolest.
Foto: Vana-Vigala mõisa peahoone esifassaad, EAM Fk 8798, Eesti Arhitektuurimuuseum
Vana-Vigala mõisa kohta leidub rohkelt legende. Tuntuim neist on seotud pargis asuva tiigiga, milles on kaks väikest saart ilupuudega. Ühel tiigisaarel asub omapärase monumendina üksteise peale laotuna 13 veskikivi. Legendi järgi suudeti sellega peatada kummitava mõisaproua tegevus. Kuulduste järgi asus mõisa ülemisel korrusel piinakamber, kus on hiljem tunnistatud kummituslike juhtumisi. Samuti olevat kummitusi nähtud mõisapargi ääres asuvas Üxküllide surnuias.
Foto: Vana-Vigala mõisa sisevaade, AM N 18623, Eesti Ajaloomuuseum
http://moodnekodu.delfi.ee/news/sisustusjadisain/need-on-eesti-koige-kuulsamad-kummitavad-moisad?id=78062410
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar