MTÜ “Jätkusuutlik Vana-Vigala” käis puhta vee teemapargis
Eesti suurim rikkus on puhas vesi – pühendugem ise ja kutsugem naabreid sellest osasaama
JAAN VISKA
Looja
peitis kogu maailmas tarkused loodusesse – meie arukus on need üles
leida; seda Tõnu Otsa mõtet võis lugeda Puhta vee teemapargi ühelt
pingilt. Tamsalu maile jõudsime sajuse, tuulise, äikselise tormipäeva
järgselt, varem paljuski meenutati 1967 aastal peamiselt Läänemaal,
Raplamaal, Harjumaal möllanud augustikuu tormi.
Teel Lääne-Virumaale
nägime tee äärtes üksikuid tuules murdunud puid, Järvamaal hakkas silma
saju raskuse all lamandunud odrapõlde. Vana-Vigalast sai alguse teine
koolituspäev keskkonnateadlikkuse projekti raames; teel Maie Üürike tegi
osavõtjaile viktoriini kaudu eeltutvust Lääne-Virumaaga. Puhta vee
teemapark asub Lääne-Virumaal Tamsalu vallas Järsi külas Metsamõisa talu
maadel, kus mõned aastad tagasi polnud ühtegi püsiasukat. Puhta vee
teemapargis toimub õpe interaktiivsete õppeprogrammide kohaselt; puhta
vee teemapark paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku
alal, kus tekib puhas joogivesi. Siinsest veetekkest ja kohalike elanike
käitumisest sõltub elu kogu Eestis. Öeldakse siin on puhta vee kodu.
Meie vastuvõtjaks oli Priit Adler, kelle vanaisa Arnold Adler 1938
aastal ostis Metsamõisa koha. Vahepealsetel aastatel küll omanik
vahetus, kuid 1996 aastast kuulub eraomandisse ning veepargi rajamisega
tegeldakse 2009. aastast. Loodusemees Fred Jüssi on olulise osa elust
olnud Metsamõisas, kus tema huvi looduse vastu kinnistus lõplikult.
Järsi külaga on seotud ka dirigent Kuno Areng. Lääne-Viru ja Järvamaa
piirimaile rajatud park hõlmab 90 hektarit. Teemapark on haruldane mitte
ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis. Veepark karstialale on haruldane
lähenemisviis vee väärtustamisele. Eestvedaja rolli veab Ökokratt
juhatuse liige Priit Adler. Arendaja soovib tutvustada puhta vee teket
ning selgitada kuidas sõltub veest elu. Kohtumine 764 aastases külas
leidis aset tuulegeneraatori all 120 meetri kõrgusel merepinnast. Sel
päeval tuulest puudust polnud. Varem oli PRIA rahastanud Eesti Energiast
sõltumatu päikese- Ja tuuleenergial toimuvat elektrivarustust (üksikus
maakohas õige lahendus). Keldri taga olid 60 päikesepaneeli 60 kraadise
nurga all, niiviisi langeb lumi talvel paneelidelt. Päikeseenergiat
koguti keldris asuvatesse geelakudesse. Elektrikaablit on paigaldatud
3000 meetrit. Jalutasime metsapargi teedel, vaatasime korrastatud stende
õppematerjaliga ja QR koodiga kontrollposte. Nägime milliseid võimalusi
pakub pärandkultuuri objekt metsapark: nimetan ligi 200 aastast kaske
paksu korbaga, seelikuga pärna, lohukivi, 49 setimeetrise läbimõõduga
pihlakat. Pargis saime välja öelda Relve poolt Vigalas nähtud: ühes
grupis kasvavad pärnad on sirgunud kännuvõsudest. Imetlesime maakividest
kerkivat uut õppehoonet. Jõudsime Meelteaeda. Teame, kui vajalik on aed
südame tegevuse, hinge ja vaimu
korrashoidmisel. Saime oma viite meelt rakendada: nägemine, aiailu;
kuulmine, tuulekell oma pooltoonidega; haistmine ja maitsmine,
maitsetaimed; kompimine, terrassid. Oma rühmapildi jäädvustasime ikkagi
meelteaias. Jõudsime tutvuda mesilastega. Puhtatõulised Serbia mesilased
ei ründa. Mesilaste tegevused ajas erinevad, algul koristaja, siis
tootja, seejärel tööline, lõpuks valvur. Kui head on isamesilased: pole
astelt. Mesilastarud asuvad juba koristust ootava rapsi põllu ääres
Sealmail pidi hea läbisaamine põllupidaja ja mesiniku vahel olema.
Jõudsime jälgida- imiteerida veeringkäiku; süüdata lõket telgis; kuulata
perekonna ajalugu. Siinjuures ei saa nimetamata sellist nime nagu Ründo
Mülts, kes koostas Võhmuta ja Järsi küla ajaloo. See 1991 sündinud
noormees alustas vanavara kogumist 10 aastaselt, rajas Päinurme
koduloomuuseumi, mille kohta öeldakse tema köitev elusus on muidu
justkui jumalast unustatud piirkonnas. See on näide sellest, kui
otsustav võib olla noorte roll. Teisalt saime osa ühe küla käekäigust,
algab viidamajandusega, kultuuri- ja ajalooobjektid tähistud
infotahvlitega. Muidugi eelkõige tuleb nad korda teha, aluseks
arengukava ning külaelu edendamine saab olla elanike ja maaomanike
koostöö. Enamik inimesi soovib näha kordumatut ja eripärast loodust ning
eksponeeritud ajalugu. Selle nimel tasub tööd teha ja korrati, teenitud
rahal on õige väärtus. Tänasime meiega koosveedetud aja ja ilusa
õppepäeva eest Priit Adlerit. Uute kohtumisteni oli korraldajate Maie
Üürikese ja Helbe Klissi soov. Koolinoored eelkõige, rääkimata
vanematest, olete igati oodatud vee teemaparki, kus eelmisel aastal
olnud ligi 6000 külastajat; sel aastal tõusvat 10000–i. Tänuga tehtut
kirjeldamas Jaan Viska.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar