Vigala jaamahoone mälestustes

Vigala jaamahoone 1930-ndatel aastatel.

Rong saabub Vigala jaama 22. juunil 1934. aastal.
Foto V. Abramsoni kogust.

/ Kuulus jaamaülem.

Vigala raudteejaam elas täisverd raudtee-elu. Sõitsid
kauba- ja reisirongid, ka ekspress “Lendav Läänlane”,
mis viis Vigalast Tallinna vähem kui kahe tunniga.
Sõit maksis kaks krooni.

Ka Madisele meeldis see elu. Tavaliselt ta küttis
raudteejaama ooteruumi ahju ja magas öösel seal pingil.

Suures saginas oli talle pähe kord ilmunud ka
jaamaülema müts punase pealdisega. Madis kohe
muutus. Hakkas korda looma. Häda sellele, kes
juhtus paberit või muud prahti maha viskama. Sai
kohe Madiselt märkuse ja pidi prahi üles korjama.
Ka rongi saatemeeskond sai Madisega tuttavaks. Kui
sõitsid jaama ja Madist polnud, küsisid kohe, et kus
jaamaülem on.

Ükskord võtsid nad Madise Tallinnasse kaasa. Kui
temalt hiljem küsiti, mida linnas nägi, vastas Madis:
“Ei midagi ilusat, majad.” Kuskil oli ta söönud ja
viina võtnud, ilusad tüdrukud olid toonud toitusid
lauale. Üks oli istunud Madisele põlvele. Mis edasi
sai, küsiti Madiselt. Tema vastu, et midagi ei saanud
teha, kuna rahvas oli ümberringi.

Kui Madis oli jälle omal kohal Vigalas, sai ta kuskilt
endale vile, kindlasti ka õpetust hetkel, kui rongisaatjad

 olid alles jaamahoones. Puhus siis vilet ja
hõikas: “Ärasõit!” Rong hakkaski liikuma. Rongimehed 

jooksid jaamast välja ja ei saanud muidu rongi
pidama, kui tõmmati semafor üles.. Madis muidugi
oli selleks ajaks jaamahoone nurga taha kadunud.
Kui mõni päev mööda läks, oli ta jaamahoones tagasi,
aga jaamaülema mütsi tal enam polnud. /

August Hatto, "Vigala Sõnumid", juuli, 2006.

Vigala jaamahoone 1950-60-ndatel.

/ "Raha siia, oleme metsavennad!"

Küll aga läks metsavendade kraesse raharööv Vigala raudteejaamas 15. septembril 1948. Seekord langes saagiks kogu põllumajandusmaksu kassa. Metsavend Mihkel Soosalu sisenes sidejaoskonna eesruumi, et kontrollida, kas õhk on puhas. Oli, ja Soosalu andis teistele märku - postkontorisse tormasid sisse Mulk, Grossberg ja Ruusmäe. Õue jäi valvesse August Hatto.

Metsavendadel vedas - laual lebas äsja kinni pitseeritud kott, milles oli ligi 200 000 rubla. Postitöötajatele suunati relvad ja põrutati: "Raha siia, oleme metsavennad!" Erinevalt Koeru röövist läks kõik libedasti, saak saadi kätte ilma ühegi pauguta.

Nagu metsavendadel oli tavaks, läks kolmandik rahast asjaosalistele, kellest igaüks oli nüüd 12 400 rubla võrra rikkam. Ülejäänud 150 000 rubla anti RVLi keskstaabi kassasse - põrandaaluse võitluse rahastamiseks.

Raha aga rikub inimesi. Ruusmäel sai vastupanuvõitlusest villand ja ta otsustas metsaeluga lõpparve teha. Ta lõi oma jõugu ja pani lühikese aja jooksul toime hulga röövimisi Tallinnas, Järva-Jaanis, Kohilas ja mujal. Röövliks muutunud metsavend tabati novembris 1948 ja mõisteti 25 aastaks trellide taha. /

"Raha või elu!"
Pekka Erelt

Vigala jaamahoone 1937. aastal.
Foto: Mehis Helme. "Narrow-gauge Supply Railways in Estonia 1895-1975".

Foto tagaküljel tekst:
/ Läänemaal 1937 a.
Kitsarööpalise raudtee Vigala jaam.
Raudtee likvideeriti Nõuk. Val. poolt.
1940 a. Jaamaülema abi Laretei mõrvati
venelaste poolt kui oli eesti lipu üles pannud. /
Foto Rauno Silma kogust.

Vaata veel " Eesti Rahva kannatuste aasta ". koguteos 

Tallinn 1995  (lk. 550 Viimane lõik ja järg  lk.551)