Vigala loodusest 2018 (20.01 oli jääring kinni külmunud)

Vigala jõel jäine loodusime – jääratas  pöörlemas
Jääratas tekib Vigala jõe käänaku eel pargi ja Hiieoru suudme vahel. Jões on palju allika- ja keerisekohti. Vee pöörlevat liikumist võib märgata suvel, kui seal ujutada  „paberlaevu“. Külmade tulekuga moodustub jõele kettakujuline , pöörlev jäämass. Loodusimet tulid ka jälgima kutsekooli õpilased, teist analoogset on veel täheldatud Ahja jõel. Ohvrihiiest väljavoolav   oja on nn. ravioja, mis voolab idast läände ning selle vees loputamisega saadi lahti haigustest.  Pargi pool jõge on Vigala Sassi loitsukivi, mille õnarusse koguneval veel on võimalik silmi e. nägemist parendada. Võib-olla kunagi Vigala Sass teadis selle paiga maagilist mõju inimestele. Pühapaik on ta kindlasti. Looduse ilu, ime ja vägi annab kõneainet järgmise jäätekkeni või hoopis suvise kokkusaamisena Hiieorus. Nüüd püüaks hinnata nähtut, ketta läbimõõt nagu möödunud aastal ligikaudu 23 meetrit ja ühe täispöörde tegemiseks kulus seekord  9,2 minutit. Väike arvutus näitab: ketta pöörlemiskiirus 13 sentimeetrit sekundis. 16 jaanuaril oli külma 8 kraadi, puhus tugev kagutuul, mis lisas veel oluliselt külmakraade. Jõgede salapära pakub meile rõõmu, seekord sai seda kogetud lumetul jõeaasal. Kokkuvõte valmib just täna tõnisepäeval, talve poolituspäeval, mil karu jõudis pöörata teist külge, hülgel sündis esimene poeg, putukatel tuli hing sisse ning mardipäeval alanud lutsupüük lõppes. Lutsudepüügi õnnestumist võib Vigala jõe naaberharult Velise jõelt hulgaliselt tuua.  Jätkugu tahet hingata loodusega ühes rütmis.

Talve teise poole ootuses


Jaan Viska 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar