Rahvaluulet Vigala kihelkonnast I. Vigala kihelkonnast oli saatnud dr. Jakob Hurdale Peterburi 41. korda rahvaluulet Mihkel Aitsam. Temalt saadi üks laul, kolm juttu ja kuus vanasõna. H. Laipmann oli neljandat-viiendat korda kirjutanud vanadest teedest, maalinnadest, hiiekohtadest, raha-aukudest, vanadest matusekohtadest, kirikuasemetest ja pühadest kohtadest.
Olevik. 1896. Nr. 10. 5. märts. T.Lk. 230.
Olevik. 1896. Nr. 11. 12. märts. T. Lk. 255.
Koolilaste pidu Vigalas. Keiserlike Majesteetide kroonimise päeva tähistati Vigala kihelkonnas väga kaunilt. Alustati muusikaseltsi ja koolide kogunemisega seltsi maja juurde. Sealt liiguti kirikusse rongkäigus, kus kõige ees kanti muusikaseltsi lippu, järgnesid puhkpilliorkestrid, seltsi liikmed ja kooliõpetajad koos õpilaste ning koolide lippudega. Jumalateenistust kaunistasid Vigala ja Nurtu orkester, Nurtu meeskoor ja Vigala segakoor. Pärast teenistust liiguti lähedasele mändide alusele peoplatsile. Sinna liikus ka mõnetuhandeline rahvahulk. Platsil pidas sissejuhatava kõne Vigala Muusika Seltsi esimees Bernhard Laipmann. Kõne peale hüüdis rahvahulk kolmekordse hurraa. Vigala koor laulis Nurtu puhkpilli saatel "Jumal, Keisrit kaitse Sa!" ja ..... Mõisnikud olid lastele annetanud saia ja kohvi, mida kandsid neile laudadele kiriku vöörmündrid. Lapsed esitasid aga tähtsaks päevaks õpitud laule. Kuulajaid lõbustasid Vigala ja Nurtu orkester. Rahva keskel viibisid Vigala ja Velise parunessid oma lastega. Platsilt liiguti muusikaseltsi uude kodusse, seltsi poolt ümber ehitatud endisesse kirikukõrtsi. Seal peeti lõbusat peoõhtut.
Olevik. 1896. Nr. 23. 4. juuni. T. Lk. 534.
Rahvapidu Kivi-Vigalas. Rahvapeo korraldas 17.juunil (30.juunil ukj.) Vigala muusika Selts. Peopaigaks oli kohaldatud haljaste okstega ehitatud kirikupoe õu, mille keskel asus ruumikas kõla- ja näitekoda. Peo avas lühikese kõnega muusikaseltsi esimees Bernhard Laipmann. Ta meenutas kokkutulnuile hiljutist juurdekasvu Vene tsaari perekonnas. Selle peale lauldi vaimustunult kolm korda keisrilaulu. Peo kavas olid esikohal muusikamäng ja meeskoori laul. Vahepaladeks olid kohalikud jõukatsumised; sangpommi tõstmine, posti otsa ronimine ja võidujooks.Mihkel Aitsamit teati kui karsklast. Kallite külalistena saabusid peole Kullamaa kihelkonnast Vaikna-Üdrumalt neidude koor ja segakoor Jaan Veidermanni juhatusel. ....
Eesti postimees. 1901. Nr. 26. 28. juuni. N. Lk. 2.
Olevik. 1901. Nr. 27. 3. juuli.T. Lk. 629.
Olevik. 1896. Nr. 10. 5. märts. T.Lk. 230.
Olevik. 1896. Nr. 11. 12. märts. T. Lk. 255.
Koolilaste pidu Vigalas. Keiserlike Majesteetide kroonimise päeva tähistati Vigala kihelkonnas väga kaunilt. Alustati muusikaseltsi ja koolide kogunemisega seltsi maja juurde. Sealt liiguti kirikusse rongkäigus, kus kõige ees kanti muusikaseltsi lippu, järgnesid puhkpilliorkestrid, seltsi liikmed ja kooliõpetajad koos õpilaste ning koolide lippudega. Jumalateenistust kaunistasid Vigala ja Nurtu orkester, Nurtu meeskoor ja Vigala segakoor. Pärast teenistust liiguti lähedasele mändide alusele peoplatsile. Sinna liikus ka mõnetuhandeline rahvahulk. Platsil pidas sissejuhatava kõne Vigala Muusika Seltsi esimees Bernhard Laipmann. Kõne peale hüüdis rahvahulk kolmekordse hurraa. Vigala koor laulis Nurtu puhkpilli saatel "Jumal, Keisrit kaitse Sa!" ja ..... Mõisnikud olid lastele annetanud saia ja kohvi, mida kandsid neile laudadele kiriku vöörmündrid. Lapsed esitasid aga tähtsaks päevaks õpitud laule. Kuulajaid lõbustasid Vigala ja Nurtu orkester. Rahva keskel viibisid Vigala ja Velise parunessid oma lastega. Platsilt liiguti muusikaseltsi uude kodusse, seltsi poolt ümber ehitatud endisesse kirikukõrtsi. Seal peeti lõbusat peoõhtut.
Olevik. 1896. Nr. 23. 4. juuni. T. Lk. 534.
Rahvapidu Kivi-Vigalas. Rahvapeo korraldas 17.juunil (30.juunil ukj.) Vigala muusika Selts. Peopaigaks oli kohaldatud haljaste okstega ehitatud kirikupoe õu, mille keskel asus ruumikas kõla- ja näitekoda. Peo avas lühikese kõnega muusikaseltsi esimees Bernhard Laipmann. Ta meenutas kokkutulnuile hiljutist juurdekasvu Vene tsaari perekonnas. Selle peale lauldi vaimustunult kolm korda keisrilaulu. Peo kavas olid esikohal muusikamäng ja meeskoori laul. Vahepaladeks olid kohalikud jõukatsumised; sangpommi tõstmine, posti otsa ronimine ja võidujooks.Mihkel Aitsamit teati kui karsklast. Kallite külalistena saabusid peole Kullamaa kihelkonnast Vaikna-Üdrumalt neidude koor ja segakoor Jaan Veidermanni juhatusel. ....
Eesti postimees. 1901. Nr. 26. 28. juuni. N. Lk. 2.
Olevik. 1901. Nr. 27. 3. juuli.T. Lk. 629.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar