Tõnu Õnnepalu 56.a.

https://telkhoone.blogspot.com/2010/09/jumalaga-kaunis-suvi.html

Hällipäevatervitused 56. sünnipäevaks lähevad kirjanikule, luuletajale ja tõlkijale Tõnu Õnnepalule, kelle sulest on erinevate pseudonüümide all ilmunud seitse romaani, kaheksa luulekogu, esseekogu, kolm päevikuvormis raamatut ja rida tõlkeid (peamiselt prantsuse keelest).

Kirjutamisega hakkas ta tõsisemalt tegelema ülikoolipäevil (esimene luulekogu „Jõeäärne maja“ ilmus aastal 1985).
Oma eeskujude kohta ütleb Õnnepalu, et neid on nii Eesti kui maailma mastaabis päris palju. Eesti luule on talle eriti südamelähedane, kuna teistes keeltes luule lugemine pole päris see; ja oma lemmikutena nimetab ta Betti Alverit, Ernst Ennot, Jaan Kaplinskit ja Viivi Luike. Viimased on talle eeskujudeks ka proosakirjanikena ning Kaplinski oli tema õpetajaks ja juhendajaks, kui ülikooli ajal tekkis idee ja otsus tõsisemalt kirjutamisega tegelema hakata.

Kui rääkida kirjaniku varjunimedest — peale Emil Tode on ta kirjutanud ka Anton Nigovi pseudonüümi all („Harjutused“) — selgub, et mõte mitte enda nime all kirjutama hakata tekkis algul sellest, et ta tahtiski esineda kui üks tundmatu ja uus nimi ning ilmuda kirjandusringkondadesse teatud määral üllatusena. Kuid Eesti väiksust arvestades tuli see üsna ruttu ilmsiks.

Kirikus ei käinud täna kedagi.
Sügis. Reisijad reisinud, suvitajad suvitanud.
Ainult üks vana mees
jutustas mulle oma elu.
See võttis kümme minutit.

(Kogust "kuidas on elada")