Eesti luuletaja Veronika Kivisilla 40. Palju õnne!
Öö süütab kastanil küünlad
õhk laulab väljamõeldud keeles
õhk laulab väljamõeldud keeles
avatud aknast tuleb õnnepuhanguna teadmine
et ses öös on ühekorraga
puhkend õide
me mõlema silmade iirised
et ses öös on ühekorraga
puhkend õide
me mõlema silmade iirised
ma mõtlen sinustki vist
väljamõeldud keeles
sest kõik tiheneb mu ümber
ja saab üheks sõnaks
mida ma ei tunne
ega suuda välja öelda
väljamõeldud keeles
sest kõik tiheneb mu ümber
ja saab üheks sõnaks
mida ma ei tunne
ega suuda välja öelda
> Ma ärkan, olles vaevu tukastanud. Ja linnud rõkkavad, kui oleks nokastanud.
> Välgupilgud-pilguvälgud üle taeva, üle kõigi kauguste-kõrguste.
> Välgupilgud-pilguvälgud üle taeva, üle kõigi kauguste-kõrguste.
“Cantus firmus”, 2015
https://luuleleid.wordpress.com/…/veronika-kivisilla-oo-su…/
https://luuleleid.wordpress.com/…/veronika-kivisilla-oo-su…/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar