Anton Tšehhov 159. sünniaastapäev vene näite- ja novellikirjanikul

Tšehhov on eelkõige tuntud oma novellide poolest. Tema jutustuste tavalised tegevuspaigad olid vene väikeasulad, jutustused käsitlesid hingeüksildust, raisatud õnne jms teemasid. Tuntud on ka tema psühholoogilised näidendid, kus valitseb kurb ja lootusetu meeleolu. Ta tegi koostööd Moskva Kunstiteatriga.

Tšehhovi näidendeid "Kajakas", "Onu Vanja", "Kolm õde" ja "Kirsiaed" on palju mängitud ka Eesti teatrites.

Oma elu lõpuaastatel kogus Tšehhov kokku kõik ajalehtele ja ajakirjadele kirjutatud lühijutud, humoreskid, följetonid ja jutustused, et need kogumikuna avaldada. Kogumiku väljaandmisega tegeles kirjastaja A. Marks, kes ostis Tšehhovilt nendele autoriõigused 1899. aastal. Esimene kogumik ilmus 1899. aasta lõpus, teine 1903. aastal.

Aastal 1996 andis Anatoli Konenko välja Tšehhovi "Kameeleoni" miniatuurse trüki, mis on maailma väikseima raamatuna kantud Guinnessi rekordite raamatusse. Teose suurus on 0,9×0,9 mm, selles on 30 lehekülge, kolm värvilist illustratsiooni ja Tšehhovi portree. Igal leheküljel on 11 rida teksti.

Foto: https://www.litres.ru
Anton Tšehhov (1860–1904), Olga Knipper-Tšehhova (1868–1959)
Tšehhovite lühike abielu kujunes kirjavahetusabieluks – Olga jätkas töötamist Moskva Kunstiteatris, Tšehhov oli arsti soovituse järgi sunnitud elama Jaltas. Paar vahetas kirju üle päeva, paar korda aastas käidi teineteisel külas. Olga Knipper vaevles süümepiinades, et ei ole oma haige mehega koos, ning kuigi Tšehhov kaebas kirjades üksilduse üle, rahustas ta naist sõnadega: "Kui me ei saa olla koos, pole see ei minu ega sinu süü, see on selle va saatana süü, kes külvas minusse haigusepisiku ja sinusse kunstiarmastuse."