Head emakeelepäeva!

OLED VAIKNE METSAKOHIN,
ÕRN, KUI UDU JÄRVEVEEL.
SIND MA KAUNIKS KIITA TOHIN
MINU KALLIS EMAKEEL.

SINU SÕNA, TARK JA SELGE,
ANNAB NÕU, KUI MURES MEEL.
OLGU HOMNE PÄEV MEIL HELGE,
MEIE KALLIS EMAKEEL.

KUID KA TERAV, NAGU TAPPER,
SÕNARELV ME VÕITLUSTEEL,
ÕIGUST NÕUDMAS IKKA VAPPER
OLED, KALLIS EMAKEEL.

KORD MU RAHUTUMAS RINNAS
RAUGEB SÜDA ÕHTU EEL.
SINA SELLES PAESES PINNAS
JUURDUD, KALLIS EMAKEEL.

Luuletuse kirjutas 14. märtsil 1995. aastal Sonda kooliõpetaja, koduloolane, emakeele kaitsja, loodusesõber MEINHARD LAKS.

1996. aastast tähistatakse 14. märtsil (Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval) emakeelepäeva.

11. veebruaril 1999 kinnitas Riigikogu ühehäälselt emakeelepäeva riiklikuks tähtpäevaks!














Täna on emakeelepäev - eesti keele ja kultuuri päev.
Põlvnemiselt on eesti keel soome-ugri (uurali) keeli. Esimesed kirjalikud mälestised (üksikud sõnad, laused, isiku- ja kohanimed) veel kujunemisjärgus olevast eesti keelest on pärit XIII sajandi muukeelsetest kroonikatest ja dokumentidest. Näiteks Henriku Liivimaa kroonikas, mis on kirja pandud aastatel 1224–1227, leidub ladinakeelse teksti sees lisaks koha- ja isikunimedele paar eestikeelset sõna ja lause Laula! Laula! Pappi!
Eesti keelest kui riigikeelest räägiti esimest korda 4. juunil 1919. aastal vastuvõetud eelkonstitutsioonilises aktis „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord“. Eesti keele ametlik riigikeele staatus kinnitati 1920. aastal Eesti Vabariigi esimeses põhiseaduses.