Kevad.....

Tuhat nägemata silmi
vaat’vad murult vagusalt,
tuhat kuuldumata hääli
heliseb ju salajalt.

Üle laane lootus luikab,
kõnekõmin metsa peal,
üle oru ootus huikab,
vaimud vaat’mas mäe peal.

Langevad nad ükskord kokku:
kõnekõmin metsa päält,
ast’vad vaimud mäelt alla,
kose kohin tõstab häält -

siis kõik väljad valendavad,
lahti iga lille silm,
järve lained helendavad,
ilus päiksepaiste ilm.

Siis kõik kaua kannatavad
nupud rõõmu-silmavees,
eluvaimud lehvitavad:
kevade on meie ees.
J.Liiv