esmaspäev, 9. november 2020

Oskar Loorits 9.11.1900 - 12.12.1961

  Oskar Looritsa 120. sünniaastapäev. Usundiloolane ja folklorist

Viljandimaal Suure-Kõpu vallas sündinud eesti rahvaluuleteadlast seostab tänapäevalugeja esmajoones teosega "Eestluse elujõud" (esmatrükk Rootsis 1951).
Oskar Looritsa suurimaks teeneks peetaksegi eesti rahvausundi käsitluse avardamist ja rahvaluule kujutlusmaailma mõistmise süvendamist.
Maailmafolkloristikasse on Oskar Loorits läinud aga kui liivi rahvausundi suurim koguja ja uurija.
1927. aastal asutas Oskar Loorits Eesti Rahvaluule Arhiivi ja sai selle juhatajaks. Ta tõi tagasi Jakob Hurda 162-köitelise vanavarakogu, mida oli alates 1907. aastast hoitud Helsingis Soome Kirjanduse Seltsis, ja hakkas seejärel koondama kõiki varasemaid rahvaluulekogusid.
Saksa okupatsiooni ajal saadeti Oskar Loorits Tartust välja. 1944.a. emigreerus ta Rootsi, võttes kaasa hulga materjale, mille põhjal sai paguluses uurimistööd jätkata. Kuni surmani 1961 töötas Oskar Loorits teadurina Uppsala Ülikooli murde- ja rahvaluulearhiivis.
Foto: Oskar Loorits, Albert Kivikas, August Annist, Jaan Taklaja Berliinis 11.08.1922
KM EKLA, A-37:6275
Kujutis võib sisaldada: 4 inimest, inimesed seisavad, taevas, jalanõud ja vabas õhus
5

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Detsembris soovitan . .

115 aastat tagasi – 1905. aasta revolutsioon oli praegusel Raplamaal tormilisem kui mujal Eestis. Toimus rida relvastatud kokkupõrkeid Al...