Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev). Arvati, et see päev murrab talve selgroo, et loomatoitu peab pool alles olema, et sellest päevast liigub aeg kevade suunas.
Andres Kuperjanov kirjutab: Vanas ajaarvamises oli Linnutee kõigepealt aastavahetuse märk. Eesti rahvakalendri taliharjapäev peaks langema ajale, mil talv on saavutanud oma lae ja murdub – algab soojenemine ja läheneb kevad. Soome kalendriuurija Kustaa Vilkuna järgi tähendas nimi talihari ka umbes sellel ajal oma suurimal kõrgusel olevat Linnuteed. Astronoom Heino Eelsalu arvestuste järgi langes see umbes 3000 aastat tagasi kokku talvise pööripäevaga. Praeguseks on talihari nihkunud kevadpunkti pretsessiooni tõttu jaanuari lõppu või veebruari algusse.
Soomlased ja karjalased on väitnud, et karu pöörab siis teise külje ning hakkab teist käppa imema.
Kui töö lubab, siis mine täna suusatama või uisutama!
Tee ise jäätist!
Kuula Grünbergi või muud kosmilist muusikat.
Kui näed langevat tähte või kosmoseprügi, soovi midagi!
Allikas: www.folklore.ee/Berta
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar