Eisen

 MATTHIAS JOHANN EISEN (28.09.1857–6.08.1934), rahvaluuleteadlasel, hõimuliikumise edendajal, vaimulikul ja karskustegelasel on sünnipäev

Eisen sündis Läänemaal Vigala kihelkonnas Oese külas rahvuslikult meelestatud koolmeistri perekonnas. Õppinud Haapsalu ja Pärnu koolides, jätkus noormehe haridustee Tartu ülikoolis usuteadust studeerides. Juba koolipoisina tegi ta kaastööd Perno Postimehele, osales rahvuslikel üritustel (Endla Seltsis jm). Sama liini jätkas ta ka Tartus, võttes aktiivselt osa Eesti Üliõpilaste Seltsi (mille asutajaliige ta oli) ja Eesti Kirjameeste Seltsi tegevusest.

Eisen oli rahvaluule suurkogumise organiseerija. Juba ülikooliõpingute ajal (1879–1885) ilmus tema nime all 76 (!) trükist, teiste seas ka muistendivalimik „Esivanemate varandus“ ja muinasjutukogumik „Endise põlve pärandus“. Ta tõlkis esimesena soome keelest eesti keelde eepose „Kalevala“. Folkloorist sai ta tõuke lüroeepikaga tegelemiseks: ta värsistas Fr.R. Fehlmanni müüte ja muistendeid ning kirjutas pseudomütoloogilise kunsteepose „Kõu ja Pikker“. Tema looming on mõjutanud olulisel määral hilisemat eesti kirjandust.

Eisen oli üks Eesti Rahva Muuseumi loojaid ning ERMi ühingu liige, paljude seltside (Akadeemiline Rahvaluule Selts, Akadeemiline Hõimuklubi jt) asutajaliige. Ehkki õpetlast kutsuti koos oma suure rahvaluulekoguga Soome, eelistas ta jääda Tartusse ja annetas „esivanemate varanduse“ ülikoolile (1919), millega jäi õppejõuna seotuks veel 15 hilisemal eluaastal.

Eisen tundis suurt huvi kodu- ja kultuuriloo vastu. Talle on omistatud väide, et eestlastel on kolm püha kohta – saun, hiis ja kirik.

Tema kõne Otepää linnamäel peetud peol (1922) andis alevivolikogule tõuke nimetada Nuustaku alev ümber Otepääks.

Nooruses tegeles Eisen aktiivselt ka Eesti ajaloo uurimisega. 19-aastaselt andis ta välja „Eesti-, Liiwi ja Kuura maa ajaloo“, mida hiljem mitmel korral täiendas. 1920. aastal ilmus tema sulest uurimus Taani Hindamisraamatust. Koos „eesti arheoloogia vanaisa“ Jaan Jungiga propageeris ta termini ’ajalugu’ kasutuselevõttu.

Meeldib

Kommenteeri