https://keskraamatukogu.ee/lasteleht/ketlin-priilinn-loeb-ette-oma-lasteraamatuid/
Raamatukogus on palju tema raamatuid, valige, leidke sobiv raamat lugemiseks!
Märtsiküüditamine
25. märtsil möödub 73 aastat Nõukogude okupatsioonivõimu massikuriteost Balti rahvaste vastu. Nõukogude režiim küüditas Eestist vägivaldselt Siberisse üle 20 000 inimese, kolmest Balti riigist kokku üle 90 000 inimese, nende seas palju lapsi ja vanureid.
Tallinna Ülikooli üliõpilased koostasid koostöös Eesti Mälu Instituudiga interaktiivse näituse märtsiküüditamisest „Teekond tundmatusse“. Vaata näitust siit: https://communistcrimes.org/et/martsikuuditamine
Venemaa agressiooni ohvriks langenud Ukrainat ühendab Eestiga Nõukogude okupatsiooni ja terrori raske kogemus. 25. märtsi õhtul värvub Patarei vangla Eesti Mälu Instituudi algatusel Ukraina lipu värvidesse - nii väljendame solidaarsust ukraina rahva vabadusvõitlusega, mis on kestnud erinevates vormides juba üle sajandi. 
Luuleradadel ..
Luuleridade autor Ann Eichhorst
Kui tuleb sõda, siis tuleb kokku leppida, kus kohtutakse.
Peale sõda, õhtul kell viis.
Mu tõotus jäädavalt tinasse valati-
mu arm, ootan Sind pikisilmi, alati.
Peale sõda, silla juures, õhtul kell viis.
Südames tean, Sa ei tule, kuid mis siis...
Sind ikka ootan, oma kaunimat kleiti kandes,
sirge seljaga, kindlalt, vankumatult vandes.
Igal õhtul, Pärnu silla juures kell viis,
vahet ei ole, kas aastaid läinud sada või viis.
Ood Pärnu bussiliiklusele ehk VINGIKÜLA MADISE otsib pruuti.
ORU OLEVIL on imekaunis linalakast VALVE,
SUSIVÄLJA HENNO sai KÄREDA ja noore MAI.
MADISE siis kosmosesse paiskab palve,
et ka temale soe käsi teeks nüüd pai.
Mehe unistus on siresääreline LINDA,
kuid vist HÄRMAtanud neiu meel.
Tuleb tasa sondeerida veel pinda,
jalutada öisel KAUBAJAAMA teel.
TELEMASTI manu MADISE on talland RAJA,
et saaks tuua alla TÄHEd ja ka kuldse KUU,
NIIDUMETSAst PÕLLUlilli noppida veel vaja,
lisaks võtaks oksad -MURELI-ja KIRSIpuu.
Äkki tuleks hoopis minna tööle LENNUSALKa,
käed siis oleks musklis KARUKÄPA moodi.
Küllap makstakse ka kenakesti palka,
jõuaks osta kuningliku baldahhiini voodi.
Ehitaks siis SAVIst maja- KULDNE KODU,
LÕO see laulaks aias lembelaulu LEPApuul.
KASE SALUs jookseks lapsi terve rodu,
kaunid armusõnad kajaks mehe suul.
Hüppaks LINDA juurde üle KANALI ja RABA OJA,
ise ROHELINE näost siis VINGIKÜLA MADISE.
Oh, kas kingib LINDA talle tulevikus poja-
või valikuks on mungaklooster Padise…
Maailm mu ümber sulgus,
kõikjal on tumedad tarad.
Kuhu on kadunud julgus,
mõtted on vaiksed ja arad.
Maailm mu ümber sulgus,
kõikjal on kummastav vaikus.
Vaid naabrikoer viledalt ulgus
ja sookurg kauguses haikus.
Veripunane ratsu ja kollane lill
Veripunasel ratsul üks kuningas tuiskab ringi,
mõõgaga korjab lilleõisi- süütute laste hingi.
Põrguvürst ja kroonitud pea -mis ühist on kahel?
Süda neil mõlemail kinni, suurte veskikivide vahel.
Mustjas ronk karjub lõikavalt kirikutornis,
noor poiss istub sõnatult maas, sõdurivormis.
Kauguses kõrguvad hallikad tolmutordid-
jõhkra kuninga kuulekad sõjaväehordid.
Poisi pea võikast jälkusest raske kui tina,
kurku rõhumas karje- kas ootamas surilina?
Vaatab korra veel lilli, taevast ja päikest-
teab, tuleb kehaga kaitsta õde, nii väikest...
Kiri isale.
Oled ikka veel elus, mu isa kallis?
Olen minagi, ei veel elukohaks seek.
Kas Sa kõnnid meeleolus hallis
või on silmis ikka vana lõbus leek?
Kuulsin, et Sa vahel muremõttes,
et Sul vahel kurb on meel.
Telefoni vaadates ja kätte võttes,
ootad ühte kõnet aina veel ja veel.
Ning et vahel ängistav on tuju,
justkui viirastus käiks ringi toas.
Ükski töö ei enam kiirelt suju,
maitsetki ei tunne toiduroas.
Ära kallis oma südant vaeva,
kõik see jamps saab läbi kord.
Ära enne aega hauda kaeva,
justkui uhke, ettemõtlev lord.
Ole ikka endist viisi hea ja hell,
kuigi muserdunud sügavalt ehk meel.
Ühel päeval kõlab Sinu uksekell,
siis me jälle päikse poole teel.
Käes on kevad, ümber väikse maja
kõikjal toomingate magus lõhn.
Ojani me tallame siis kitsa raja,
minu käes Su käsi vananenud, kõhn.
Autor: Ann Eichhorst
Luuletus on inspireeritud Sergei Jessenini luuletusest "Kiri emale", mille tõlkis Ellen Niit.
Hea Lasteraamat 2021.
Heade lasteraamatute nimekirja koostatakse Lastekaitse Liidu ja Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel alates aastast 2009. Nimekirjad on abiks õpetajatele, lapsevanematele, lastega töötavatele spetsialistidele ja kindlasti ka lastele enestele kvaliteetse, huvitava ning köitva lugemisvara valimisel. Alates 2018. aastast hakati sarnaselt tunnustama ka häid noorteraamatuid. Lisainfot leiab lastekirjanduse keskuse koduleheküljelt.
Hea lasteraamat:
● on kaunilt kujundatud
● arendab kujutlusvõimet
● inspireerib
● äratab uudishimu
● näitab kui mitmekülgne on maailm
● pakub lugemisel huvi ja innustab last edasi lugema
● ei sea ealisi piiranguid
● on huvitav nii lapsele kui vanemale
Hea noorteraamat:
● pakub lugemiselamust
● näitab maailma selle mitmekülgsuses
● sisendab elujulgust ja –rõõmu
● arendab empaatiat
● kutsub kaasa mõtlema ja arutlema
Hea Lasteraamat 2021
Väiksematele:
● Marco Viale “Siniste huntide linn”. Kirjastus Päike ja Pilv. Tõlkis Eda Ahi, illustreeris Marco Viale.
● Evelina Daciūté “Õnn on rebane”. Kirjastus Päike ja Pilv. Tõlkis Tiina Kattel, illustreeris Aušra Kiudulaité.
● Bettina Obrecht “MA SIIS LÄHEN NÜÜD, ütles Aeg”. Kirjastus Päike ja Pilv. Tõlkis Piret Pääsuke, illustreeris Julie Völk.
● Helena Koch “Kartuli kuningriik”. Kirjastus Koolibri. Illustreeris Anne Pikkov.
● Liis Sein “Kartlik rebasepoeg”. Kirjastus Tammerraamat. Illustreeris Catherine Zarip.
● Mo Willems “Me oleme raamatus”. Kirjastus Draakon & Kuu. Tõlkis Leelo Märjamaa, illustreeris Mo Willems.
● Kate Read “Üks rebane”. Kirjastus Julius Press. Tõlkis Marge Kask, illustreeris Kate Read.
Suurematele:
● “Õnneliku inimese särk”. Kirjastus Varrak. Koostas Piret Päär, illustreeris Katrin Ehrlich.
● Adam Kay “Kay anatoomia”. Kirjastus Tänapäev. Tõlkis Krista Kallis, illustreeris Henry Paker.
● Anna Gavalda “35 kilo lootust”. Kirjastus Koolibri. Tõlkis Indrek Koff, illustreeris Ander Avila.
● Katie Kirby “Lottie Brooksi äärmiselt piinlik elu”. Kirjastus Eesti Raamat. Tõlkis Hels Kure, illustreeris Katie Kirby.
● Sally Harris “Topelt-Felix”. Kirjastus Vesta. Tõlkis Jüri Kolk, illustreeris Maria Serrano.
● Anja Portin “Raadio Popov”. Kirjastus Vesta. Tõlkis Triin Tael, illustreeris Miila Westin
● Kadri Hinrikus “Elevant”. Kirjastus Tammerraamat. Illustreeris Kadi Kurema.
● Anti Saar “Kuidas minust ei saanud kirjanikku”. Kirjastus Kolm Elu. Illustreeris Hillar Mets.
● Kätlin Kaldmaa “Lydia”. Kirjastus Hunt. Illustreeris Jaan Rõõmus.
● Indrek Koff “Kuhu lapsed said?”. Kirjastus Härra Tee & Proua Kohvi. Illustreeris Elina Sildre.
Hea Noorteraamat 2021
● Kimberly Bradley, “Õed hundid”. Kirjastus Hea Lugu. Tõlkis Katrin Kern.
● Rob Harrell, “Vidusilm”. Kirjastus Hea Lugu. Tõlkis Piret Orav.
● Stephen King, “Draakoni silmad”. Kirjastus Fantaasia. Tõlkis Eva Luts.
● Merilin Paas-Loeza, “Mida silmad ei näe”. Kirjastus Tänapäev.
● Kaia Raudsepp, “Lihtsalt ära jää üksi”. Kirjastus Tänapäev.
● Sarah Crossan, “Iiris”. Kirjastus Varrak. Tõlkis Kristina Uluots.
● Bill Konigsberg, “Sild”. Kirjastus Eesti Raamat. Tõlkis Ülle Okas.
● Lauren McLaughlin, “Saada pilte”. Kirjastus Postimees Kirjastus. Tõlkis Helen Kalpus.
● Marilyn Jurman, “Mul hakkasid päevad”. M. Jurman - Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikute lemmik
14. märtsil EMAKEELEPÄEV
Armas oled EMAKEEL...
"Kuna elab Ema veel,
kestab ikka Emakeel...
Kellel veel on Isa ka,
hoitud on ta Isamaa...
Vara suri Isa mul,
mis on ühel isatul?
Isatul vaid Emakeel?
Ema?
Kauaks Teda veel..."
(H.Runnel) 
14 märts EMAKEELEPÄEV
Algselt ühekordse ettevõtmisena mõeldud Vikerraadio e-etteütlus toimub juba 15. korda. Seekordne tekst loetakse Vikerraadios ette emakeelepäeval, 14. märtsil kell 10.25. Etteütlust saab kirjutada Vikerraadio kodulehel vikerraadio.err.ee.
Raadioeetrist kuuldav tekst tuleb sisestada Vikerraadio kodulehel olevasse tekstiaknasse. Aken aktiveerub kodulehel kell 10. Etteütlust saab kirjutada kella 11ni, teksti loetakse raadios ette korduvalt. E-etteütlust on võimalik kaasa teha ka nägemis- ja kuulmispuudega inimestel. Samaaegselt raadioeetris kõlava tekstiga ilmub ERR.ee portaali video, kus teksti saab lugeda huultelt. Etteütluse lehekülg on kohandatud nägemispuudega inimestele.Peale e-etteütluse lõppu saab Vikerraadio koduleheküljel näha korrektset teksti koos paralleelvõimalustega, enim tehtud vigu ning nende selgitusi. Tulemused avalikustatakse ja keerulised kohad selgitatakse lahti samal päeval kell 14.05. Etteütluse päeval on etteütluse teksti kohta võimalik küsida ka Eesti Keele Instituudi keelenõuande telefonil 631 3731.
Korraldajad ootavad kõiki osalema ja kirjutatud teksti kindlasti ka kodulehel esitama. E-etteütlusel hindeid ei panda, enda kirjutatud tööd saab näha ja korrektse tekstiga võrrelda pärast tulemuste kokkuvõtet. Etteütluse tegemisest on aadressile viker@err.ee oodatud ka fotojäädvustused. Sotsiaalmeedias jagades kasutage #vikerraadioetteütlus.
Etteütluse parimad selgitatakse välja kuues kategoorias: õpilased, täiskasvanud, filoloogid ja emakeeleõpetajad, muu emakeelega inimesed, vaegkuuljad ning välismaal elavad-õppivad eestlased. Eriauhind antakse parimale nutiseadmega kirjutajale ning auhindu loositakse välja kõikide osalejate vahel. Auhinnad on välja pannud Vikerraadio, Haridus- ja Teadusministeerium, Rahva Raamat ja Apollo.
Vikerraadio on e-etteütlusega emakeelepäeva tähistanud juba aastast 2008. Tänavune etteütluse tekst on inspiratsiooni saanud Juri Lotmanist, raamatukogude aastast ja kirjanike liidust. Teksti koostanud töögruppi kuuluvad Tartu Ülikooli eesti kirjanduse nooremteadur ja Tallinna Ülikooli kirjandusõpetuse ja eesti kirjanduse nooremlektor Joosep Susi, Tallinna Ülikooli emakeeledidaktika lektor Merilin Aruvee, Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll, Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik, Keeleameti peaekspert Killu Mei, Rocca al Mare Kooli Vodja Individuaalõppekeskuse eesti keele ja kirjanduse õpetaja Triin Toome ning haridus- ja teadusministeeriumi eesti keele nõunik Sirli Zupping. E-etteütluse koordinaator on Laura Raudnagel Vikerraadiost. E-etteütlust korraldab Vikerraadio koostöös Eesti Keele Instituudi ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
Avastest Soontaganale
https://www.facebook.com/eestitelevisioon/videos/373328701029256
"Osoon" uurib, milles seisnes jaanuari lõpus kirgi kütnud nn randa ehitamise eelnõu ja mis seisus on Eesti rannad? 
Ajal, mil räägitakse põhimaanteede neljarealiseks ehitamisest, heidame pilgu ajas tagasi. Küsime, kuidas meie esivanemad mööda maad liikusid ja proovime omal käel järgi, mis tunne on tänasel päeval muistset taliteed läbida.
Tellimine:
Postitused (Atom)