Vana-Vigala vesiveski.
Mihkel Aitsami foto.
Foto erakogust.
/ Uuemaks, kuid lühiajaliseks osutus Vana-Vigala jahuveski, asukohaga vastu mõisat, jõe lõunapoolsel kaldal Poti - Silla maantee veerul. Veski ehitas mõis XX sajandi alguses. Pais ei jäänud vettpidavaks, vesi õõnestas paisualuse ära ja pais vajus kokku. Kui 1934. aasta septembris oli Vigala jõe kallaste suur libisemine, hakkas ka veskihoone jõepoolne osa alla vajuma ning kostiauk langes hoopis allapoole veepinda. Hoone langes püstloodis välja. Veski lammutati ja püsti jäänud kaldapoolne hoonejätk ehitati ümber koorejaamaks. Kokkuvarisemise kõrvaldamiseks kinnitati müürid raudklambritega. Veski lõpetas tegevuse 1934. aastal. /
Mihkel Aitsami foto.
Foto erakogust.
/ Uuemaks, kuid lühiajaliseks osutus Vana-Vigala jahuveski, asukohaga vastu mõisat, jõe lõunapoolsel kaldal Poti - Silla maantee veerul. Veski ehitas mõis XX sajandi alguses. Pais ei jäänud vettpidavaks, vesi õõnestas paisualuse ära ja pais vajus kokku. Kui 1934. aasta septembris oli Vigala jõe kallaste suur libisemine, hakkas ka veskihoone jõepoolne osa alla vajuma ning kostiauk langes hoopis allapoole veepinda. Hoone langes püstloodis välja. Veski lammutati ja püsti jäänud kaldapoolne hoonejätk ehitati ümber koorejaamaks. Kokkuvarisemise kõrvaldamiseks kinnitati müürid raudklambritega. Veski lõpetas tegevuse 1934. aastal. /
"Vigala kihelkonna ajalugu"
Viio Aitsam: "Koorejaama kohal, jah, nüüd tühi koht. Ma ei mäleta piima töötlemist, kuigi mingi aimdus... et kas kohupiima tehti või... Hiigelsuured vannid olid, kuhu piim kokku pandi, enne igast piimanõust proov võeti..."
Aleksander Kanter: "Töödeldi. 1954 või 1955 nägin ise seal pressitud juusturattaid. Juust saadeti edasi kuhugile hoidlasse laagerdamisele. Tol ajal veel kiireltvalmiaid ei tehtud ja juustud pidid laagerduma vähemalt 3 kuud. Millist tehti seal ei tea, aga võib olla hollandi."
Viio Aitsam: "Koorejaama kohal, jah, nüüd tühi koht. Ma ei mäleta piima töötlemist, kuigi mingi aimdus... et kas kohupiima tehti või... Hiigelsuured vannid olid, kuhu piim kokku pandi, enne igast piimanõust proov võeti..."
Aleksander Kanter: "Töödeldi. 1954 või 1955 nägin ise seal pressitud juusturattaid. Juust saadeti edasi kuhugile hoidlasse laagerdamisele. Tol ajal veel kiireltvalmiaid ei tehtud ja juustud pidid laagerduma vähemalt 3 kuud. Millist tehti seal ei tea, aga võib olla hollandi."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar