200 . a. tagasi sündis Fjodor Dostojevski

 Täna 200 aastat tagasi sündis vene kirjanik Fjodor Dostojevski, kes oli ka Tammsaare üks lemmikkirjanikke.

Dostojevski looming oli Tammsaaret võlunud juba Hugo Treffneri gümnaasiumis õppimise päevilt (1898–1902). Ühes intervjuus kirjeldab ta „Kuritöö ja karistuse“ esmast lugemist: „Dostojevski aga tegi mu päris hullumeelseks, ma elasin unes ja ilmsi tema mõju all. Eriti haaras mind ta „Kuritöö ja karistus“."
Tammsaare tõlkis Dostojevski „Kuritöö ja karistuse“ eesti keelde 1923. aastal. Tõlge ilmus asjaolude kokkusattumisel alles 1929. aastal, mil ilmus ka „Tõe ja õiguse“ II osa.
Kahel romaanil on sarnasusi nii filosoofilises plaanis kui ka sündmustikus. Kõige tähelepanuväärsemaks kokkulangevuseks võib pidada kahe romaani lõppu: Raskolnikov põlvili Sonja ees, Indrek põlvili Tiina ees – ja mõlemad on leidnud pärast pikka kannatamist justkui uue eluõnne või -mõtte. Sellised intertekstuaalsed mängud on Tammsaare loomingule omased. Kuue võõrkeele lugejana, väga erinevat tüüpi lugemisvara valdajana (müütidest ja filosoofiast kaasaegsete sotsiaalteaduste, psühhoanalüüsi, folkloori ja ajalooni) tundis Tammsaare lõbu mitmesuguste teadmiskildude või võrdluste pillamisest oma tekstidesse.
Sealjuures on Dostojevski siiski eriline. Ta on ainus kirjanik, kelle vaieldamatut mõju enesele Tammsaare tunnistas. Ta vaatas kõiki Dostojevski loomingu põhjal tehtud lavastusi Eesti teatrites. Eestivene literaat Juri Šumakov on meenutanud seda, kuidas Tammsaare armastas käia „Dostojevskil külas“ – võtta ette jalutuskäik Uuele tänavale, Mihhail Dostojevski kunagise elukoha juurde, jalutada insenerimaja aias ning patsutada kastaneid, millest Fjodor Dostojevski hellusega oma vennale kirjutas.
Dostojevski vend Mihhail elas Tallinnas (tol ajal Revalis) Uuel tänaval aastatel 1838–1847. Mihhail Dostojevski oli insenerivägede ohvitser ja tõlkija, kes 1842. aastal abiellus Tallinna päritolu Emile Caroline Ditmariga. Aastatel 1843–1846 oli nende kodus mitmel korral pikemalt külas ka Fjodor Dostojevski. Vennad olid lähedased: küllaltki noores eas kaotatud vanemad ning vajadus iseseisvalt hakkama saada olid neid omavahel liitnud.
Tammsaare ei olnud üksnes Dostojevski tõlkija. Ta kirjutas Dostojevskist ka pikema käsitluse, mille leiab pealkirja all „Fjodor Dostojevski“ Ilmamaa „Eesti mõtteloo“ sarjas ilmunud kogumikust „Armastusest ja lapselikkusest“ (2011) või pealkirjaga „Sissejuhatuseks“ Tammsaare „Kogutud teoste“ 16. köitest (1988). Tammsaare publitsistikas tervikuna on Dostojevski üks viidatumaid autoreid.
Tammsaarest ja Dostojevskist ning Dostojevskist ja Tallinnast saab lähemalt lugeda ka Heliose kirjastuses 2020. aastal ilmunud "Kuritöö ja karistuse" kordustrüki järelsõnast.
/ Tallinna Kirjanduskeskus/

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar