Oskar Lutsu 135.sünniaastapäev (7.01.1887 - 23.03.1953).

 Raamatuarmastus, aukartus kirjasõna ees on Lutsu elu läbiv, kogu tema elukäiku määrav tung ja pürgimus. Lugemine polnud Lutsule kunagi üksnes harjumuspärane ajaviide; selle taga seisis juba varajases lapsepõlves tärganud täitmatu huvi inimloomuste mõistatamise vastu, tung tabada ja jäädvustada kohatud karaktereid.

Mõnede meenutuste kohaselt asus Oskar Luts „Kevadet” kirjutama just siis, kui oli rohkest lugemisest küllastunud ja tüdinud ning leidis, et tahaks ka ise midagi öelda.
Esimesena ilmus trükist luuletus „Elu” 15.02.1907 „Postimehes”.
Aastail 1908-1909 ilmus perioodikas kümmekond pala Toomas Oskari nime all.
1911. a. valmis esimene näidend „Paunvere”, 1912. a. „Ärimehed” ja „Kapsapea”, trükis ilmusid kõik kolm 1913. aastal. 1912. aastal ilmus „Kevade” I osa.
8. oktoobril 1922 asutati Tallinna Raekojas Eesti Kirjanikkude Liit ja Oskar Luts oli üks 33-st vastuvõetud liikmest. Sellest ajast peale kuni elu lõpuni tegutses ta kutselise kirjanikuna.
Ekslik on arusaam, nagu poleks Oskar Luts viimastel eluaastatel midagi pikemat kirjutanud. Eesti Kirjandusmuuseumis on säilinud viis teost, mis kõik on jäänud peamiselt ideoloogilistel põhjustel ilmumata. Küll aga ilmusid mitmed tõlkeraamatud, samuti tõlkis ja redigeeris ta näidendeid teatri jaoks.

"Ma tervitan teid! –
Raamatut lugedes võib saada küll nalja, aga raamatu tegemine pole naljaasi!.
- Head aega!”
/Oskar Lutsu kõne Raamatuaasta üritusel 1935. aastal./

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar