Sünniaastapäevad

 

Vabadussõja kirjandusse valanud ALBERT KIVIKAS 125!

Täna, 18. jaanuaril, möödub 125 aastat Eesti legendaarse kirjamehe Albert Kivikase sünnist.

Kirjanduslukku on ta eelkõige läinud kui Vabadussõda kujutanud kunstiküpse romaani "Nimed marmortahvlil" (1936) autor. Karl-August Hindrey on osutanud, et see romaan võib auga seista maailmakirjanduse tippude kõrval.

Kui viljakas kirjanik 1978. aastal paguluses 80-aastaselt suri, kirjutati Välis-Eesti ajakirjanduses nõndamoodi: "Nüüd on ka vabadusvõitleja ja suure kirjaniku Albert Kivikase nimi sümboolselt marmorisse lõigatud. Aga ta on ka meie südamesse lõigatud. Mõjugu "Nimed marmortahvlil " noortesse lugejatesse niisama tiivustavalt kui mõjus Vabadussõja ajal "Tasuja"".

Järelehüüetes temale öeldi ka: "Albert Kivikas on peale pikka viljakat elutööd lasknud ennast "paadimehel" aerutada surmajõe teisele kaldale, et seal vastust leida küsimustele, mis maa peal jäid vastamata."

Kivikas pole muidugi ainuke, kes oma loomingus Vabadussõja ainestikku on kasutanud. August Gailiti "Isade maa" on samuti teada-tuntud. 

 Internetist võetud (Heimar Pehk)

Sünniaastapäev Alan Alexander Milnel, kes oli inglise kirjanik. Tema teoste tuntuim tegelane on Karupoeg Puhh.

Puhhi raamatud olid inspireeritud Milne'i pojast Christopher Robinist ja tema topistest. Nimi Winnie tulenes mustast karust nimega Winnipeg, kes oli Esimese maailmasõja ajal sõjaväe maskott ja hiljem Londoni loomaaia elanik. Nimi Puhh võidi nimele "Karupoeg" lisada, kuna algne karu lõhnas halvasti.

Raamat "Karupoeg Puhh" ilmus 1926. aastal, millele järgnes "Maja Puhhinurgas" (1928) ja teine ​​lastelaulude kogumik "Nüüd oleme kuus" (1927). Koos raamatuga "Kui me olime väga noored" moodustavad need neli raamatut Karupoeg Puhhi kogu komplekti ja kõik raamatud, mida Milne karu kohta ütleks.

Milne ei tundnud Karupoeg Puhhi edust rõõmu – tegelikult lõpetas ta lastele kirjutamise pärast seda, kui raamatud olid edukad, ja pahandas kuulsust, millega tema poeg kokku puutus. Milne võõrdus hiljem oma pojast, kes uskus, et isa kasutas tema lapsepõlve ära tema kulul.